Tervishoiuteenuse osutajate tulud suurenesid riigi toel
Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud statistikast selgus, et 2020. aastal suurenesid tervishoiuteenuste osutajate tulud ning paranes ka kasumlikkus.
2020. aastal teenisid tervishoiuteenuse osutajad kokku 1,68 miljardit eurot tulu, seda nii tervishoiuteenuste osutamisest kui muust majandustegevusest. Seoses Eesti Haigekassa rahastuse suurenemisega ning koroonapandeemiast põhjustatud täiendavate kulude katmiseks ja kriisikahjude hüvitamiseks eraldatud riigieelarveliste toetustega suurenes tervishoiuteenuse osutajate tulu võrreldes 2019. aastaga 13 protsenti.
70 protsenti tervishoiuteenuse osutajate tuludest ehk 1,18 miljardit eurot moodustasid haigekassast laekunud tulud. Võrreldes 2019. aastaga suurenesid haigekassa laekumised tervishoiuteenuse osutajatele 113 miljonit eurot ehk 11 protsenti. Riigieelarvest haigekassale eraldatud lisavahendid olid abiks pandeemiast põhjustatud lisakulude, sealhulgas nii viirusetõrjeks vajalike isikukaitsevahendite kui raviasutuste püsikulude hüvitamiseks seoses nende tegevuse peatamisega eriolukorra ajal. Suurima osa (74%) haigekassa rahastusest said haiglad, 14% perearstid.
12% tervishoiuteenuse osutajate tuludest laekus patsientidelt, kes tasusid tervishoiuteenuste eest kokku ligi 201 miljonit eurot. Võrreldes 2019. aastaga oli patsientidelt laekunud tulu 3% väiksem ja seda peamiselt vähenenud laekumiste tõttu nii haigla- kui hambaraviteenuse osutajatele seoses nende tavapärase töö seiskumisega eriolukorra ajal. Laekumised patsientidelt suurenesid perearstiabiasutustes ja ambulatoorses eriarstiabis osutatavate teenuste eest, vastavalt 10% ja 6%.
Tervishoiuteenuse osutajate kulud kokku suurenesid 2020. aastal 11%. Tervishoius on suurimaks kuluartikliks tööjõukulud, hõlmates enam kui pool kõigist aasta jooksul tehtud kuludest. Tööjõukulud olid 2020. aastal 10% suuremad kui eelnenud aastal. Nende iga-aastase kasvu tagab tervishoiutöötajate palga kollektiivlepe.
Tervishoiuteenuse osutajate 2020. aasta majandustegevuse tulemuseks oli kokku 128 miljoni eurone kasum, mis oli 38 miljonit eurot suurem kui aasta varem. Teenuseosutajate kasumlikkus paranes tänu kiirele tulude kasvule, mis ületas kulude kasvu. Keskmiselt teenis üks tervishoiuteenuse osutaja 2020. aastal 90 000 eurot kasumit. Haiglad lõpetasid majandusaasta suurima kasumiga (kokku ligi 40 miljonit eurot), mis oli 25% suurem kui 2019. aastal. 82% tervishoiuteenuse osutajatest lõpetas aasta kasumlikult, 18% jäid kasumita või olid kahjumis.
Tervishoiuteenuse osutajad investeerisid põhivarasse ligi 123 miljonit eurot. 55% investeeringutest tehti hoonete laiendamiseks ja rekonstrueerimiseks, 30% oli suunatud masinate ja seadmete soetamisse, peamiselt meditsiiniseadmete uuendamisse. Haiglaraviteenuse osutajad olid suurimad investeerijad, kes tegid kaks kolmandikku tervishoiu investeeringutest. Nendest 58% oli suunatud hoonetesse ning 32% masinate ja seadmete soetamisse. Transpordivahenditesse investeerisid teistest rohkem perearstiabiasutused ja kiirabiteenuse osutajad. Transpordivahendeid soetati kokku ligi 5 miljoni euro eest ehk 4% kõigist tervishoiu investeeringutest.
Tervishoiuteenuse osutajate 2020. aasta tulude ja kulude ning põhivara liikumise andmed on avaldatud TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis. Eraldi on esitatud haiglavõrgu arengukava haiglate tulude ja kulude andmed.