Tervishoiuteenuse osutajate majandustegevus oli 2023. aastal edukas

Tervishoiuteenuse osutajate tulud ulatusid 2023.aastal ligi 2,4 miljardi euroni ja olid üle 314 miljoni euro võrra ehk 15% suuremad kui aasta varem. Tulud kasvasid peamiselt tänu Tervisekassa rahastuse suurenemisele. Suurimateks tervishoiuteenuseosutajateks on haiglad. Nende osatähtsus tervishoiu tuludes oli ligi kaks kolmandikku (62,7%). Haiglate tulud ületasid 1,5 miljardit eurot, millest 79% laekus Tervisekassalt. Haiglate tulud kasvasid 19% eelmise aastaga võrreldes seoses osutatavate teenuste hinnatõusuga ja ka tänu põhivara investeeringute sihtfinantseerimisele. Nii perearstiabi- kui hambaraviteenuse osutajate tulud moodustasid 11% tervishoiu tuludest. Kui perearstiabis laekub 95% tuludest Tervisekassalt, siis hambaravis maksavad teenuste eest suures osas patsiendid ise. Ambulatoorse eriarstiabiteenuse osutajate osatähtsus tervishoiu tuludes oli 9%, teiste teenuseosutajate (kiirabi, taastusravi, diagnostika, õendusabi) osatähtsus kokku jäi alla 7%.

Tervisekassa tasus teenuseosutajatele üle 1,6 miljardi euro, mida oli 17% enam kui 2022. aastal. Tervisekassa rahastusel on suur osatähtsus haiglates ja perearstiabis. Lisaks neile rahastab Tervisekassa täies ulatuses kiirabiteenust nii haiglates olevatele kiirabibrigaadidele kui põhitegevusena kiirabiteenuse osutajatele. Ambulatoorse eriarstiabiteenuse osutajate tuludest tasus Tervisekassa kolmandiku ja hambaraviteenuse osutajate tuludest neljandiku. 

Inimesed maksid tervishoiuteenuste eest ligi 315 miljonit eurot, 10% rohkem kui aasta varem. Suurim oli patsientide osatähtsus hambaraviteenuse osutajate tuludes — 71%. Inimeste maksed hambaraviteenuste eest ulatusid ligi 185 miljoni euroni, mida oli 12% enam kui eelmisel aastal. 

Tervishoiuteenuste osutamiseks tehtud kulutused suurenesid 12% eelmise aastaga võrreldes ja olid 2,2 miljardit eurot. Tervishoiuteenuse osutajate kuludes on suurim osatähtsus tööjõukuludel. 2023. aastal suurenesid tööjõukulud 16%, mis oli kiirem kasv kui kuludel kokku ja ka protsendipunkti võrra kiirem tulude kasvust. Tööjõukulude kasvus kajastub tervishoiutöötajate kollektiivlepingus kokku lepitud töötasu alammäärade tõus.

Tervishoiuteenuse osutajate 2023.aasta majandustegevuse tulemuseks oli ligi 193 miljoni eurone kasum. Suurima kasumiga lõpetasid aasta haiglad — ligi 102,4 miljonit eurot. See on haiglate läbi aegade suurim kasum, millest suure osa moodustas tuludes kajastatud põhivara sihtfinantseerimine. Ka teiste teenuseosutajate kasumid olid suuremad kui aasta varem tänu kulude kasvust kiiremale tulude kasvule. Kolmandiku suurem kasum oli perearstiabiteenuse osutajatel – ligi 39 miljonit eurot. Hambaraviteenuse osutajate kasum ületas 22 miljonit eurot ja ambulatoorse eriarstiabi osutajatel ulatus ligi 15 miljoni euroni, olles vastavalt 16% ja 15% suurem kui 2022. aastal. 

Tervishoiu investeeringud põhivarasse ületasid 206 miljonit eurot. 2022. aastaga võrreldes olid investeeringud 26% ehk üle 42 miljoni euro võrra suuremad. Kolmveerand investeeringutest tehti haiglates. Haiglad investeerisid kokku üle 154 miljoni euro EL kaasfinantseerimisel sihtrahastuse toel nii masinate ja seadmete soetamisse kui hoonete ehitusse ja rekonstrueerimisse, nende energiatõhususe parandamiseks ja toimepidevuse tagamiseks. Ambulatoorse eriarstiabiteenuse osutajad investeerisid põhivarasse ligi 21 miljonit eurot – ligi 2 korda rohkem kui 2022.aastal. Investeeringud olid suunatud nii hoonete kui masinate ja seadmete soetamisse. Hambaraviteenuse osutajate investeeringud ulatusid ligi 15 miljoni euroni. Teiste teenuseosutajate investeeringud olid väiksemad, kuid siiski investeeriti rohkem kui aasta varem.

Tervishoiuteenuse osutajate 2023. aasta tulude ja kulude ning põhivara liikumise andmed on avaldatud TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis. Eraldi on esitatud haiglavõrgu arengukava haiglate tulude ja kulude andmed.