Tervishoiusektor kasvab püsivalt
Tervishoiusektoris tegutses 2019. aastal 1428 teenuseosutajat, kelle tulu tervishoiuteenuste osutamisest ja muust majandustegevusest oli ligi 1,5 miljardit eurot. Tulu kasvas 10% ehk oli enam kui 134 miljonit eurot suurem kui aasta varem.
2018. aastal oli tulu aastane kasv 11%.
Tervishoiusektori tuludes oli suurim osa haiglatel 64%, osatähtsuselt järgnesid hambaraviteenuse osutajad 11%, perearstikeskused 10% ja ambulatoorse eriarstiabiteenuse osutajad 8%.
Suurim osa tervishoiusektori tulust laekub Haigekassalt, kelle osatähtsus on suurenenud seoses 2018. aastal alanud muudatustega tervishoiuteenuste rahastamises. Seni riigieelarvest otse finantseeritud tervishoiuteenuste, nagu kiirabi ja kindlustamata isikute vältimatu ravi, rahastus koondus Haigekassasse. 2019. aastal tasus Haigekassa teenuseosutajatele enam kui miljard eurot tervishoiuteenuste eest, mis moodustas 72% tervishoiusektori tuludest. Haiglad said Haigekassa rahastusest suurima osa — 75%, perearstidele laekus 14%, hambaarstidele 4%, ambulatoorse eriarstiabiteenuse osutajatele 3%.
Patsiendid tasusid tervishoiuteenuste eest ligi 211 miljonit eurot, mis oli 14% raviasutuste tuludest, nagu ka 2018. aastal. Samas suurenes patsientide omaosalus tervishoiuteenustes 19 miljoni euro võrra ehk 10%.
Enim panustasid inimesed hambaravisse. 2019. aastal läks 56% patsientide omaosalusest hambaraviteenuse osutajatele. Nii ambulatoorses eriarstiabis kui hambaravis suurenesid patsientide laekumised keskmisest kiiremini, vastavalt 14% ja 11%.
Tervishoiuteenuse osutajate suurimaks kulukomponendiks on tööjõukulud, mis hõlmavad enam kui poole kuludest (2019. aastal 55%). Tööjõukulud olid 12% suuremad kui 2018. aastal ja nende kasv oli tulude kasvust kiirem. Tööjõukulude kasvu tagab tervishoiutöötajate palga kollektiivlepe.
Tervishoiusektori majandustegevuse tulemuseks oli enam kui 90 miljoni eurone kasum. Suurima kasumiga lõpetasid haiglad – kokku ligi 32 miljonit eurot, perearstikeskuste kasum oli sellest 10 miljonit eurot väiksem. 87% teenuseosutajatest töötas kasumiga ja 13% lõpetasid aasta kahjumiga. Võrreldes 2018. aastaga oli kasumikasv tagasihoidlikum kulude kiire kasvu tõttu, mida omakorda mõjutas tööjõukulude kasv.
Tervishoiuteenuse osutajad investeerisid põhivarasse üle 104 miljoni euro. Enam kui pool investeeringutest tehti ehitistesse. Selles on oma osa riigi toetusel Euroopa Liidu struktuurifondidest rahastatavate esmatasandi tervisekeskuste rajamisel. Neljandik investeeringutest oli suunatud masinatesse ja seadmetesse, peamiselt meditsiiniseadmete uuendamisse ja kaasajastamisse.
Tervishoiuteenuse osutajate 2019. aasta majandusandmed on avaldatud TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis tulude ja kulude ning põhivara liikumise kohta, eraldi ka haiglavõrgu arengukava haiglate tulude-kulude kohta.