Teadustöö kinnitab taas: tõenduspõhise alkoholipoliitikaga on tervisekahjusid ja surmasid võimalik ära hoida
Ulatuslik teadusprojekt võttis luubi alla Balti riikide alkoholipoliitika meetmed, kõrvutades neid Poola alkoholipoliitikaga. Tulemused on veenvad – maksumuudatuste kaudu alkoholi hinna tõstmine, alkoholi füüsilise kättesaadavuse piiramine ning alkoholireklaami keelustamine aitavad oluliselt vähendada nii alkoholi tarbimist kui ka sellest põhjustatud tervisekahju, sealhulgas suremust rahvastikus. Potentsiaalselt tulemuslikke meetmeid on aga veel.
Alkoholitarvitamine on oluline rahvastiku tervisekaotuse riskitegur. See on seotud enam kui 200 erisuguse haigusseisundi tekkega ja on vigastuste ning enneaegsete surmade sagedaseks põhjuseks. Näiteks 2021. aastal registreeriti 17 surmaga lõppenud liiklusõnnetust, milles kolmandikul oli osaliseks alkoholijoobes sõidukijuht. Samuti olid ligi pooled 2021. a tule- või veeõnnetustes hukkunutest alkoholijoobes.
Alkoholitarvitamise tagajärjed puudutavad vahetult ka teisi – oma lähedase alkoholitarvitamise pärast tunneb muret 62% Eesti elanikest. Alkoholitarbimine mõjutab seega inimeste lähisuhteid, tervist, turvalisust, aga see koormab ka tervishoiusüsteemi. Alkoholi tervisekaotuse ühiskondlik kulu on tõusuteel – Eestis registreeriti 2022. aastal kokku 753 vahetult alkoholiga seonduvat surmajuhtumit (4% kõigist surmadest), mida on pea 40% rohkem kui 2013. aastal (443 alkoholisurma).
Alkoholist põhjustatud tervisekaotus on aga ennetatav. Riikliku alkoholipoliitika eri hoobade abil saab vähendada alkoholi tarbimist ja sellest tingitud kahju. Poliitikameetmed on aga tõhusad vaid siis, kui nad avaldavad alkoholikäitumisele ka sisulist mõju. Seda, kas Eesti ja lähiriikide viimasel paarikümne aasta alkoholipoliitika arengud ka alkoholi tervisekahjude vähendamist on toetanud, uuriti TAI osalusel ellu viidud rahvusvahelises teadusprojektis.
2020. aastal alanud teadusprojekt* võttis fookusesse kolme Balti riigi ja Poola alkoholipoliitika ning uuris selle tervisemõjusid viimase 20 aasta vältel.
Eestit, Lätit ja Leedut ühendab sarnane alkoholitarbimise kultuur ja alkoholipoliitika kujunemislugu. Kõigis riikides on 1990. aastate väga liberaalne ja väheste piirangutega alkoholipoliitika järgnevatel kümnenditel asendunud märksa korrastatuma, süstemaatilisema ja tõenduspõhisema alkoholiregulatsiooniga.
Selle üheks näiteks on alkoholi maksustamine, kus nii Eestis kui ka Leedus on järjestikuseid aktsiisitõuse saatnud ka alkoholi tarvitamise vähenemine. Näiteks tarbiti Eestis 2007. a iga 15-aastase ja vanema elaniku kohta keskmiselt 14,8 liitrit absoluutalkoholi, kuid 10 aastat ja 10 aktsiisitõusu hiljem oli tarbimine ligi kolmandiku võrra väiksem – 10,3 liitrit. Sarnase kiire languse tegi läbi ka Leedu – riik, mis veel 2010. a hoidis maailmas alkoholi tarvitamises esikohta.
Teadusprojektis elluviidud analüüsides võeti vaatluse all poliitikameetmed, mis on senise tõenduse järgi tõhusad, kuluefektiivsed ja hõlpsasti rakendatavad.
Eri riikide andmeid koondavates süstemaatilistes ülevaadetes ja meta-analüüsides (vt hiljutine Kilian et al 2023) on korduvat kinnitust leidnud, et alkoholi hinna tõstmine maksumuudatuste abil, füüsilise kättesaadavuse piiramine ning alkoholireklaami keelustamine aitavad oluliselt vähendada nii alkoholi tarbimist kui ka sellest põhjustatud tervisekahju.
Teadusprojektis võeti fookusesse need piirangud, mille tagajärjel muutus alkoholi majanduslik või füüsiline kättesaadavus vähemalt 20% võrra. Hiljutises, projekti seniseid tulemusi käsitlevas ülevaateartiklis (vt Rehm et al 2023) tõdeti, et muudatusele järgneva 12 kuu jooksul vähenes absoluutalkoholi tarvitamine elaniku kohta ligi 0,9 liitri võrra ning vähenes ka üldsuremus meestel 2,3% võrra. Seda ei pruugi esmapilgul tunduda palju, kuid Eesti kontekstis tähendaks see keskmiselt 172 ära hoitud surma aastas.
Samuti osutavad esimesed, veel avaldamata tulemused, alkoholipoliitika vahetule mõjule alkoholist põhjustatud suremuse, alkoholiga seotud tahtlike enesevigastuste ning meeste suitsiidikordaja vähendamisel. Enamikes analüüsides on Balti riikide eduka näite kontrastiks lähiriik Poola, kus alkoholipoliitika meetmed on liikunud Baltimaadele vastupidises suunas, mille üheks tulemuseks oli maksatsirroosi ja muude alkoholiga seotud surmade suurenemine. Poliitikameetmetest suurima efektiga on olnud just alkoholi majanduslikku kättesaadavust mõjutavad aktsiisitõusud.
Oluline on aga arvesse võtta, et alkoholi maksustamine peaks kandma kõigepealt rahvatervishoiu eesmärke ja sellest saadavad tulud peaksid aitama vähendada alkoholi negatiivset tervisemõju ühiskonnas. Selles kontekstis näitavad esimesed andmed, et alkoholiaktsiisi tõstmine ei tähenda tingimata vähenevat maksutulu – ka inflatsiooni arvesse võttes on aktsiisitõusud Eestis, Lätis ja Leedus viimase 20 aasta vaates aktsiisilaekumisi kasvatanud, samal ajal on tarbimine jäänud samaks või vähenenud. Maksumuudatusteta Poolas ja Saksamaal on need tulud aga vähenenud. Arusaadavalt on aga vajadus alkoholipoliitika meetmete ühtlustamiseks regioonis tervikuna, et vältida piirikaubanduse, salaalkoholi jm ebasoovitavate ilmingute teket.
Eesti ja lähiriikide alkoholipoliitika arenguid käsitlev uuring näitab, et tõenduspõhisel alkoholipoliitikal on suur mõju tervisenäitajatele. Siiski tuleb rõhutada, et poliitikameetmed on tõhusad vaid siis, kui nad avaldavad alkoholikäitumisele ka sisulist mõju. Olles taas olukorras, kus alkoholi tarvitamine ja sellest tulenevad tervisekahjud on tõusuteel, pakuvad need värsked teadustulemused poliitikakujundajatele ning otsustajatele tuge ja julgustust, et õigeid meetmeid rakendades on alkoholikahjude vähendamine ühiskonnas võimalik.
Autor: Rainer Reile, TAI epidemiloogia ja biostatistika osakonna juhataja ja vanemteadur
* Projekti rahastas Maailma terviseorganisatsioon WHO ja USA riikliku alkoholiuuringute instituut (National Institute on Alcohol Abuse and Alcoholism).
Allikad:
Tervise arengu instituut. Elanike hoiakud ja arvamused alkoholitarvitamisest (EHAAT) 2022. Lühikokkuvõte.
Kilian, C., Julia M. Lemp, J. M., Laura Llamosas-Falcón, L. et. al. Reducing alcohol use through alcohol control policies in the general population and population subgroups: a systematic review and meta-analysis. EClinicalMedicine 2023. doi: https://doi.org/10.1016/j.eclinm.2023.101996
Rehm, J., Badaras, R., Ferreira-Borges, C. et.al. Impact of WHO ‘best buys’ for alcohol policy: effects on consumption and harms in Baltic countries and Poland 2000-2020. Lancet Reg Health Eur 2023. doi: https://doi.org/10.1016/j.lanepe.2023.100704