Tark Vanem: harjuta koos lapsega rahunemispausi võtmist

Viimaste aastate erinevad kriisid on mõjutanud tugevalt nii laste kui ka lastevanemate vaimset tervist. Kujunenud olukorras on lastevanematel veelgi suurem vastutus toetada iseennast ja oma lapsi vaimse tervise hoidmisel. „Teadlik tegutsemine rahunemise õppimiseks ja rahunemispausi võtmiseks on üks oluline samm vaimse tervise probleemide ennetamisel,“ põhjendab fookuse valikut TAI perede ja vanemahariduse valdkonna juht Ly Kasvandik. „Meie eesmärk on juhtida vanemate tähelepanu, miks on kasulik võtta aega rahunemiseks ja anda soovitusi, kuidas seda lapsega teha. Täiskasvanu on lapsele eeskujuks. Vanema roll on näidata oma käitumise kaudu abistavaid tunnetega toimetuleku viise ka lapsele,“ lisas Kasvandik.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul mõjutavad lapse heaolu ja arengut oluliselt peresuhete kvaliteet ja vanemlikud oskused. „Enda tunnete teadvustamine ja rahunemispausi võtmine on tähtis oskus nii täiskasvanule kui ka lapsele kogu eluks. Täiskasvanuna tuleb lisaks enda tunnetele tajuda ka lapse ärevust ning aidata tal sellega toime tulla. Nii olen ka ise leidnud end koos lapsega voodi all vaikimas – pakkudes talle lähedust ja kindlustunnet, kuid jättes kõrvale enda targutavad õpetussõnad, mille mõju lapsele on vaid ärevuse ja ebamugavuse kasv,“ ütles minister Riisalo.

Rahunemispaus – see on teadlik aja mahavõtmine oma keha ja meele rahustamiseks. Rutiinsed rahumeelsed harjumused iseenda rahustamiseks on need, mille toel saab laps edaspidigi elus paremini toime tulla. Nii teab ta, kuidas toimida, kui mingis olukorras tekib näiteks viha väikevenna ootamatu käitumise peale või kurbus, kui lasteaiasõber ei taha temaga koos mängida.

Lühike paus, et maha rahuneda või enesevalitsus tagasi saada, on tänapäeva ärevas maailmas oma tugevate tunnetega toimetuleku viis, mida lapsed saavad kogu elu vältel kasutada, kui see neile väikesest peast selgeks õpetada.

Võtteid ja tehnikaid, mida rahunemispausi ajal kasutada, on mitmeid. Ühte kindlat nippi, mis sobiks igale vanemale ja lapsele, ei ole olemas. Sobivad näiteks erinevad hingamistehnikad, füüsiliste liigutustega harjutused, visualiseerimis- ja meelerahuharjutused jm. Vanemana saab ise katsetada ja proovida, mis kellegi jaoks ühes või teises olukorras toimib ning harjutada erinevaid võtteid ka lapsega.

Rahunemisvõtteid tuleks õppida ja ka lapsega harjutada n-ö rahuajal ehk stressivabas olekus, kus ta aju on suuteline õppima. See arendab lapse suutlikkust olukorras, kui tunded keevad üle, meelde tuletada ja kasutada neid rahunemisvõtteid, mida ta varem on harjutanud.

Tarkvanem.ee veebilehele on loodud alamleht „Rahunemispaus“, kust leiab täiendavat infot ning näiteid erinevatest rahunemisvõtetest ja meelerahuharjutustest.

Tark Vanem on lastevanematele suunatud teavitusprogramm, mille keskmes on veebileht tarkvanem.ee, mida haldab Tervise Arengu Instituut.

Rohkem infot: www.tarkvanem.ee