Liigu edasi põhisisu juurde
Sisukaart

Tänapäevased päkapikud teevad teistmoodi valikuid

Arvamus

Et päevane soovitatav magusaportsjon võib ka kogenud päkapikke üllatada, jagavad Tervise Arengu Instituudi spetsialistid põnevaid ideid, mida lapsed sussi seest hommikuti leida võiks. Tervise Arengu Instituudi teadur Tagli Pitsi ja vanemspetsialistid Mari-Eva Ahja ning Tuuli Taimur kirjutavad, et tänapäevased päkapikud teevad teistmoodi valikuid.

Detsember on paljudele lastele üllatuste aeg, mil iga hommik algab sussi sisse piilumisega. Traditsiooniline komm või küpsis on olnud päkapikkude lemmikvalik aastakümneid, kuid tänapäevased päkapikud proovivad leida uusi viise, kuidas pakkuda lastele jõuluajal pisikest rõõmuhetke, mis on hea nii tervisele kui ka keskkonnale. Päkapikkude nagu lapsevanemategi soov on tuua naeratus lapse näole, pidades silmas tänast, aga mitte unustades ka homset.

Tänapäevased päkapikud panevad laste susside sisse kvaliteetaega ja taskukohaseid elamusi, mis suurendavad laste ja vanemate vahelist lähedust ning toetavad nii vaimset kui füüsilist tervist. 

Sellisteks sussiüllatusteks on vahvad tegevused, nagu näiteks „Jalutuskäik perega vanalinnas esmaspäeval“, „Joogapooltund emmega teisipäeval“, „Lauamänguõhtu perega kolmapäeval“, „Peitusemäng toas või õues perega neljapäeval“, „Tund jalgpalli issiga reedel“, „Rabamatk perega laupäeval“, „Koos kokkamine perega pühapäeval“, „Õhtune pikem unejutt vanaemalt“. Kõik oleneb lapse huvidest ja vanusest, aga vanema tähelepanu ja koosoldud aeg on lapse jaoks kindlasti suurema rõõmukoefitsiendiga kui kiiresti kaduv kommike.

Sussi sisse sobivad ka pisikesed praktilised või arendavad kingitused, nagu patsikumm, värvimispilt, pliiatsid, kustukumm, taskumärkmik, järjehoidja, aga ka uus hambahari, isegi tükike hästilõhnavat lasteseepi, miks mitte. Päkapiku fantaasia on piiritu. 

Päkapikk võiks vahel lapse sussi sisse poetada ka mõne toreda mõistatuse või ülesande, mille täitmisega laps päkapikule rõõmu teeb või teda isegi aitab. Päkapikk võib lapse käest, kes juba kirjutada mõistab, mingis asjas nõu paluda ja panna selle tarbeks sussi tühja lehe ning pliiatsi. Järgmisel päeval saab päkapikk sussipostiga saata lapsele pisikese rullikeeratud aukirja või tänusõnad heade nõuannete eest. 

Kui on soov sussi sisse panna midagi söödavat, siis need puuviljad, mida toob päkapikk, maitsevad garanteeritult paremini, kui need, mida saab laualt võtta. 

Kui laps siiski ihkab midagi magusat, siis kodus tehtud müslibatoonid, pisikesed pakikesed kuivatatud puuviljade või marjadega, samuti pähklite ja seemnetega, võiksid olla esimeseks valikuks. Ja kui see magusanälga ei leevenda, siis maiustusi, aga ainult natuke. 

Kui nüüd lähemalt rääkida sellest, mida natuke maiustusi tähendab, siis tuleks lähtuda põhimõttest mida vähem, seda parem. 

Beebid kuni kaheaastaseks saamiseni võiksid üldse kommi mitte süüa, samuti ka muid tooted, mille magustamiseks on neisse lisatud suhkrut või muid magusaineid. 

Kui ilma maiustamata ei saa, siis 2-4-aastane laps võib päevas kokku süüa maksimaalselt ühe magusaportsjoni, 5-7 aastane kuni kaks, laps alates 8ndast eluaastast kuni kolm portsjonit ja alates 13ndast eluaastast neli portsjonit päevas. Õnneks on üsna ootuspärane, et paljud päkapikud saavad oma sussitöökohustustest vabaks ammu enne lapse täisealiseks saamist. 

Mida kujutab endast üks magusaportsjon?

  • 1 komm või tükike šokolaadi (8 g)
  • 1-2 väikest küpsist (kokku 10 g)
  • Kolmandik kohukest
  • 100 ml magusat jooki (nt karastus- ja mahlajook, vitamiinidega rikastatud vesi, maitsevesi)
  • Mõned kartulikrõpsud

Magusaportsjonite arvestusse kuuluvad ka näiteks magustatud jogurtite, kohupiimade, müslide ja hommikuhelveste koostises olevad lisatud suhkrud. Lisatud suhkruid leidub tegelikult ka toodetes, milles neid oodata ei oskakski, näiteks ketšupites või marineeritud heeringas. Kui tekkis küsimus, kuidas kartulikrõpsud kuuluvad magusaportsjonite arvestusse, siis seda põhjusel, et nende mõju organismile on samaväärne maiustustega.

Kui rääkida tervist toetavast toitumisest, siis kommid, küpsised, maiustused, küpsetised ja ka soolased näksid kuuluvad nende toitude hulka, mida meie organism tegelikult toimimiseks ei vaja. Need toidud annavad meile rohkelt energiat, sisaldavad palju küllastunud rasvhappeid, lisatud suhkruid või soola, samas neis puuduvad mitmed olulised toitained, mida me päriselt terve olemiseks vajame, nagu asendamatud amino- ja rasvhapped, kiudained, vitamiinid ja mineraalained. Eriti oluline on kõikide nende toitainete poolest rikas toit just kasvavale inimesele, seda teavad kõik lapsevanemad.

Kindlasti on kõik praegused ja tulevased päkapikud kuulnud ütlust: komm võtab isu ära. Just väikelaste puhul on selles ütluses tõde sees. Kuna väikesed lapsed söövad toitu väiksemas koguses, siis nende jaoks on ühel väiksel kommil üsna suur mõju ja nad võivad seetõttu jätta oma põhitoidu söömise poolikuks või sellest üldse loobuda. Kommidel juba on selline omadus, et nad ei taha üksi olla, vaid nõuavad kaaslast ja siis veel üht jne. Lisatud suhkrutegatoitude rohkel söömisel on mõju maitsetundlikkusele ja -eelistustele ja see kandub sageli ka lapseeast täiskasvanuikka.

Lapse terved hambad annavad kõikidele lapsevanematele südamerahu. Ka hammaste tervise nimel tasub magusasöömises hoida tagasihoidlikku joont. Võib oletada, et just hambaarstidest saaksid väga eeskujulikud päkapikud. 

Päkapikkude elu on jõulu ajal üsna keerukas, seda teavad kõik need, kes on kas päkapikke assisteerinud või ise selles rollis olnud. On üsna loomulik, et veidike magusat ikka päkapikusussi sisse jõuab. Küll aga oleks hea silmas pidada põhimõtet, et mida vähem magusat, seda parem ning mida rohkem koostegemist ja ühist kvaliteetaega perega, seda etem. Kusjuures mitte ainult lapsele, vaid ka vanemale ja kogu meie planeedile just jätkusuutlikkuse aspektist vaadatuna. Lisaks, igale lapsevanemale võiks olla tänase kõrval oluline ka see, mis saab homme nii lapse tervisest kui elukeskkonnast.

Artikkel ilmus 02.12.2024 Postimehe Maa-Elus.