Arstide palk on Eesti keskmisest kolm korda ja õdedel poolteist korda kõrgem

Arstide keskmine brutotunnipalk koos regulaarsete lisatasudega oli selle aasta märtsis 30,91 eurot, õdedel ja ämmaemandatel 15,65 eurot ning hooldajatel 9,76 eurot. Võrreldes aasta varasemaga ei muutunud ühegi nimetatud ametirühma keskmine brutotunnipalk oluliselt.

Põhitunnipalk moodustas arstidel 83%, õdedel ja ämmaemandatel 87% ning hooldajatel 82% kogutunnipalgast. Aastaga on põhitunnipalga osatähtsus kogutunnipalgas veidi suurenenud. Põhitunnipalk kasvas kõigis kolmes ametirühmas 1%, kuid selle kasvutempo on võrreldes eelmise aastaga märgatavalt aeglustunud. Kogutunnipalk koosneb lisaks põhitunnipalgale ka lisatasudest. Lisatasude osatähtsus kogutunnipalgas on aastaga mõnevõrra vähenenud. 

2026. aasta märtsis oli arstide mediaanpalk koos kõigi lisatasudega 5400 eurot, õdedel ja ämmaemandatel 2788 eurot ning hooldajatel 1744 eurot. Võrreldes aasta varasemaga kasvas mediaanpalk vastavalt 6%, 4% ja 3%. Ka mediaanpalga kasvukiirus on vähenenud.

Eesti mediaanpalk oli 2026. aasta I kvartalis 1753 eurot, mis on 6% rohkem kui aasta varem. Seega kasvas arstide mediaanpalk Eesti mediaanpalgaga samas tempos, samal ajal  kui õdede, ämmaemandate ja hooldajate palgakasv oli aeglasem. Arstide mediaanpalk oli Eesti mediaanpalgast kolm korda kõrgem ning õdede ja ämmaemandate mediaanpalk poolteist korda kõrgem. Ka arstide keskmine kuupalk (5916 eurot) oli Eesti I kvartali keskmisest kuupalgast (2135 eurot) ligikaudu kolm korda kõrgem ning õdede ja ämmaemandate keskmine kuupalk (2924 eurot) ligikaudu poolteist korda kõrgem. Arstide keskmine kuupalk suurenes aastaga 5% ning õdede ja ämmaemandate keskmine kuupalk 3%.

Kui arstide, õdede ja ämmaemandate põhikuupalk on olnud läbi aastate kõrgem erasektoris, siis erinevate lisatasudega kogukuupalk on valdavalt kõrgem just avalikus sektoris. Viimastel aastatel on aga erasektori palgad kasvanud avaliku sektori palkadest kiiremini, mistõttu sektoritevaheline palgalõhe väheneb. 2026. aastal suurenes arstide keskmine kuupalk erasektoris 6% ja avalikus sektoris 4%, õdedel ja ämmaemandatel vastavalt 5% ja 2%. Seega on nii eelmisel aastal kui ka sel aastal märgata era- ja avaliku sektori palgatasemete ühtlustumist. 

2026. aasta märtsis kehtis tervishoiutöötajate kollektiivlepingu järgi arstide tunnitasu alammäär 19,97 eurot ning eriarstidel 21,72 eurot. Õdede ja tervishoiu tugispetsialistide tunnitasu alammäär oli 12,18 eurot, eriõdedel ja ämmaemandatel 12,64 eurot ning hooldajatel 7,71 eurot. Tunnitasude alammäärad tõusid aastaga keskmiselt 1,5%. Kuna järgmine kollektiivlepinguga kokku lepitud ligikaudu 5% alammäärade tõus jõustus 1. aprillil 2026, ei kajastu selle mõju veel selle aasta märtsi palgaandmetes, vaid alles järgmise aasta andmetes.

Kuigi enamik tervishoiutöötajaid teenib kollektiivlepingus sätestatud alammäärast rohkem, on siiski töötajaid, kelle palk jääb alla kehtestatud miinimumi. Arstide seas puudutab see kümnendikku töötajatest.

Avaldatud keskmine ja mediaankuupalk on taandatud täistööajale, et tagada palkade võrreldavus sõltumata töökoormusest. Seetõttu võib töötajale tegelikult väljamakstud kuupalk olla avaldatud keskmisest või mediaankuupalgast väiksem.

Tervishoiutöötajate palgauuringu andmed ning mõisted ja metoodika on kättesaadavad TAI tervisestatistika ja -uuringute andmebaasis. Lisandunud on palgastatistika tervishoiutöötajate soo ja tervishoiuteenuse osutaja omaniku liigi järgi.

Visualiseeritud andmetega saab tutvuda: Tervishoiutöötajate töötasu | Tervise Arengu Instituut.