TAI juhib ülemaailmse tervisepäeva puhul tähelepanu tervisliku eluviisi potentsiaalile
Eestlased elavad küll järjest kauem, kuid suure osa elust mõne haigusega. Kroonilised haigused nagu südame-veresoonkonna haigused, diabeet, ja ka suur osa vähkidest on aga ennetatavad. Paraku ei kasuta paljud eestlased ära tervist hoidva eluviisi potentsiaali. Tasakaalustamata toitumine, vähene liikumine ning alkoholi ja teiste uimastite tarvitamine on näited teguritest, mis paljude inimeste elust tervist võtavad.
Inimesed on neljandiku oma elust haiged – on seda palju või vähe?
Viimase kümne aasta jooksul on oodatav eluiga Eestis kasvanud 1,5 aastat. Vahe Euroopa Liidu keskmisega võrreldes oli 2022. aastal 2,5 aastat. Ehkki vahe Eesti meeste ja naiste oodatavas elueas on aastatel 2012–2022 vähenenud kümnelt eluaastalt üheksale, on vahe Euroopa Liidu keskmisega endiselt suur – nimelt on see Euroopas keskmiselt vaid 5 aastat.
Oodatav eluiga sünnihetkel, 2000–2022
Allikas: Eurostat
Tervena elada jäänud aastad on keskmine aastate arv, mida inimene tõenäoliselt elab igapäevategevuste piiranguteta. 2012. aastaga võrreldes on tervena elada jäänud aastad kasvanud meestel pea neli aastat, naistel pisut vähem. 2022. aastal elasid Eesti mehed tervena keskmiselt ligi 58 aastat ja naised 61 aastat, mis tähendab, et eestlased elasid tervena keskmiselt 76 protsenti oma elust.
Oodatav eluiga ja tervena elatud aastate osatähtsus sõltub mõistagi paljudest teguritest, sealhulgas elustiilist, elukeskkonnast, tervishoiuteenuste kättesaadavusest ja kvaliteedist, haridusest ja elatustasemest. Hinnanguliselt 80% südame- ja veresoonkonnahaigustest ning 40% vähkidest on ennetatavad tervist hoidva eluviisiga.
Eestlaste südametervis on üks Euroopa kehvemaid
Südame- ja veresoonkonnahaigused on eestlaste peamine surmapõhjus. Hoolimata sellest, et südamehaigusi põdevate patsientide arv ja suremus südamehaigustesse on aastate jooksul Eestis vähenenud, on suremus meil endiselt Euroopa keskmisest kõrgem. Südame- ja veresoonkonna haigused on näiteks ateroskleroos, krooniline südamepuudulikkus, südame isheemiatõbi, perifeersete arterite haigused ning hüpertooniatõbi.
Südame isheemiatõbi (seotud südamelihase verevarustuse häirega) on neist üks raskemaid haigusi ning on meeste ja vanemaealiste naiste kõige sagedasem südamehaigus. Südame isheemiatõve raskeim vorm on äge südamelihase infarkt ehk müokardiinfarkt, mis on verevarustuse katkemine mingis südame piirkonnas, mille tagajärjel tekib südamelihasesse suurem või väiksem kahjustusala.
Rahvastiku vananemisele vaatamata on ennetuse ja ravivõimaluste paranemise tõttu infarkti suremus pisut vähenenud, aga võrreldes Euroopa vastava näitajaga on suremus Eestis siiski ligi kaks kolmandikku suurem. Ägeda südamelihaseinfarkti diagnoosiga jõudis 2022. aastal haiglasse ligi 2607 inimest. Haigestumise tõenäosus suurenes vanusega ning mehed haigestusid naistega võrreldes sagedamini ja nooremana – haigestunutest 61% olid mehed ja 39% naised. Ägeda müokardiinfarkti järgne 30 päeva suremus on teiste riikidega võrreldes Eestis kõrge, ulatudes OECD andmetel 2021. aastal pea 15 protsendini.
Ägedasse südamelihase infarkti haigestumus ja suremus, Euroopa standard-rahvastik, 2015–2022
Allikas: müokardiinfarktiregister, surma põhjuste register
Otsusel teha üks parem valik, võib olla suur mõju
Meie eluviisi valikud kujunevad koosmõjus teadmiste, ümbritseva keskkonna, pakutavate võimaluste ja käitumuslike otsustega. Aastate jooksul on muutunud elanike toitumisharjumused ja toidulaud, vähenenud liikumisaktiivsus, suurenenud alkoholi-, tubaka- ja nikotiinitoodete valik.
Uuringud1 on näidatud, et sageli kipuvad erisugused riskikäitumised klasterduma ehk avalduvad sarnase profiiliga inimestel pigem koos. Mitmes uuringus on leitud, et sageli esinevad ebatervislikud toitumisharjumused nagu näiteks karastusjookide, maiustuste ja näkside tarbimine või hommikusöögi vahelejätmine samaaegselt suitsetamise, illegaalsete uimastite ja alkoholi tarvitamisega. Selliseid tendentse kinnitavad ka Tervise Arengu Instituudi tehtud uuringud Eesti rahvastiku seas – seda nii täiskasvanute kui ka kooliõpilaste hulgas.
Tervist hoidva eluviisi kujundamine algab lapsepõlves ja juba välja kujunenud harjumusi on keerulisem muuta – seda on ilmselt tajunud igaüks. Siiski pole kunagi hilja teha oma käitumises muudatusi, abivõimalusi selleks on mitmesuguseid. Vähem oluline pole aga kujundada keskkonda, mis toetaks tervist – seda riigi tasandil, kohalikes kogukondades, töökohtadel, koolides ja lasteaedades ning muidugi kodudes.
Külasta Tervise Arengu Instituudi teemaveebe: