Liigu edasi põhisisu juurde
Sisukaart

Surmade esialgsed registreerimisandmed, veebruar 2021

Statistika

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis on nüüd kättesaadavad surma põhjuste registri 2021. aasta veebruari esialgsed andmed surmajuhtude kohta. Samuti on uuendatud jaanuarikuu statistika.

Visualiseeritud surmapõhjuste andmed

Seotud

Uudis
Täna tähistatakse rahvusvahelist HPV teadlikkuse päeva
Inimese papilloomiviiruse (human papillomavirus, HPV) poolt põhjustatud kasvajate tõttu sureb igal aastal maailmas pool miljonit inimest. Kõige sagedamini seostatakse HPV-d emakakaelavähiga naistel, kuid sama viiruse kõrge vähiriskiga tüved põhjustavad lisaks emakakaelavähile ja sellele eelnevatele vähieelsetele seisunditele veel tupe- ja lahklihavähki, pärakuvähki, suu- ja neeluvähki, peenisevähki, teatud HPV tüved tekitavad tüükaid intiimpiirkonnas.
Teadusuudis
Majanduslik toimetulek mõjutab inimeste tervist ja tervisekäitumist
Kuigi eestlaste keskmine oodatav eluiga on kõigi aegade kõrgeim, peavad inimesed suure osa oma elust võitlema mõne haigusega. Ennetatavaid surmasid oli Eestis 2023. aastal ligi 3000 ning suuresti eluviisist tingitud haigused põhjustavad riigile aastas sadadesse miljonitesse ulatuvat kulu. Tervise Arengu Instituut (TAI) avaldas täna rahvastiku tervise aastaraamatu, mis koondab kokku olulisemad rahvastiku tervise ja tervisekäitumise näitajad, võttes erilise tähelepanu alla toitumise.
Uudis
Tahtliku enesekahjustamise tõttu ravi vajanud inimeste arv on kerges tõusutrendis
Tervise Arengu Instituudi (TAI) avaldatud statistika põhjal kaotas 2023. aasta Eesti rahvastik 424 044 eluaastat, mis on umbes 20 000 aasta võrra vähem kui 2021. a, kuid ligi 11 000 võrra rohkem kui aastal 2019. Mehed kaotasid enneaegsete surmade ning haigestumise tõttu 197 688 ja naised 226 355 aastat. Enneaegsete surmade tõttu on kaotatud eluaastate arv nelja aastaga meestel suurenenud kaks ja naistel üks protsenti.
Uudis
Vigastusjuhtude maakondlikest ülevaadetest nähtuvad suured piirkondlikud erisused
2021. aastal hukkus vigastuse tõttu 956 inimest, surma põhjuste registri värsketel andmetel 2022. aastal 983. Sealjuures on vigastussuremuses väga suured piirkondlikud erinevused ning vigastussurmad 100 000 elaniku kohta on ajas aeglaselt kasvav trend – üha rohkem on tõsiseid vigastusi, mis lõppevad surmaga. Vigastussurmad on surmapõhjusena neljandal kohal, kuid oma olemuselt on kõik vigastused ennetatavad.
Uudis
Vigastusjuhtude maakondlikest ülevaadetest nähtuvad suured piirkondlikud erisused
2021. aastal hukkus vigastuse tõttu 956 inimest, surma põhjuste registri värsketel andmetel 2022. aastal 983. Sealjuures on vigastussuremuses väga suured piirkondlikud erinevused ning vigastussurmad 100 000 elaniku kohta on ajas aeglaselt kasvav trend – üha rohkem on tõsiseid vigastusi, mis lõppevad surmaga. Vigastussurmad on surmapõhjusena neljandal kohal, kuid oma olemuselt on kõik vigastused ennetatavad.
Uudis
Eestis tervishoiuteenuseid vajanud välismaalaste arv kasvas koroonapandeemia eelsest tasemest kõrgemale
Kui ajutiselt Euroopa riikides olnud Eesti ravikindlustatutele vajaminev tervishoiuteenuste kasutamine vähenes, siis ajutiselt Eestis olnud Euroopa regioonist pärit meditsiinilist abi saanute hulk kasvas oluliselt. Nii on Euroopas ravil olnud eestimaalasi 2022. aastal 8% võrra vähem võrreldes 2021. aastaga ning vastupidi Euroopa patsiente oli Eestis ravil 85% rohkem.
Uudis
Diagnostiliste ja laborianalüüside ning taastusraviprotseduuride arv on Eestis kasvanud
2021. aastal kasvas Eestis menetlusradioloogia uuringute (biopsiad, punktsioonid, radiofrekvents-ablatsioonid ja angiograafiad) arv 5% 67 970 uuringuni ja nende protseduuride patsientide arv suurenes 4% võrra 42 089 patsiendini, selgub Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud tervisestatistika andmetest. Kui võrrelda protseduuride arvu 2019. aastaga, siis võib öelda, et menetlusradioloogia protseduuride arv on jõudnud koroonaeelsele tasemele ja seda veidi isegi ületanud (+1,5%).
Uudis
Tervishoiutöötajate palga kasvu kiirendasid makstavad lisatasud
Tervishoiutöötajate keskmine tunnipalk suurenes 2021. aastal kõikides suuremates ametigruppides, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) läbi viidud tervishoiutöötajate palgauuringust. Keskmise palga kasvu kiirendasid põhipalgale lisaks makstavad ületunnitasud, lisatasu õhtuse ja öötöö eest ja muud regulaarsed lisatasud. Üheks põhjuseks on COVID-19 periood, mis on toonud kaasa suurenenud lisatasude maksmise.
Uudis
Tervishoiutöötajate palga kasvu kiirendasid makstavad lisatasud
Tervishoiutöötajate keskmine tunnipalk suurenes 2021. aastal kõikides suuremates ametigruppides, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) läbi viidud tervishoiutöötajate palgauuringust. Keskmise palga kasvu kiirendasid põhipalgale lisaks makstavad ületunnitasud, lisatasu õhtuse ja öötöö eest ja muud regulaarsed lisatasud. Üheks põhjuseks on COVID-19 periood, mis on toonud kaasa suurenenud lisatasude maksmise.
Uudis
Koroonapandeemia tõttu vähenesid inimeste võimalused psühhiaatrilisele abile
2020. aastal käis psühhiaatri konsultatsioonil 7% vähem psüühika- ja käitumishäirega inimesi kui 2019. aastal, selgub Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldatud psüühika- ja käitumishäirete statistikast. Psühhiaatriateenuse osutajatelt kogutud andmete järgi pöördus 2020. aastal psühhiaatri esmasele või korduvale vastuvõtule 96 344 inimest, 2019. aastal oli patsiente ligi 104 000.
Statistika
Sõeluuringutel avastatud vähijuhud 2018
Vähi sõeluuringutes osaledes on võimalik avastada vähieelseid seisundeid ja pahaloomulisi kasvajaid varases staadiumis, kui haigust on võimalik välja ravida. 2018. aastal osales sõeluuringul vaid pooled kutsutavatest. Sõeluuringute käigus avastati 187 rinnavähki, 16 emakakaelavähki ning 55 jämesoolevähki. Vähieelseid seisundeid diagnoositi emakaelavähi sõeluuringul 42-l ja jämesoolevähi sõeluuringul 152-l inimesel.
Statistika
Eesti kindlustatute tervishoiuteenuste kasutamine Euroopa riikides ja välismaalaste ravi Eestis mõnevõrra vähenes 2019. aastal
Aastal 2019 esitasid teiste Euroopa riikide tervishoiuteenuse pakkujad Eesti Haigekassale seal riigis ajutiselt viibivate Eesti kindlustatute või seal elavate Eesti pensionäride ja lähetatud töötajate tervishoiuteenuste eest arveid ligi 8,6 miljoni euro eest, mis on 14% vähem kui aasta varem. Sel viisil tasuti aastas üle 7500 inimese raviarvete eest (2018. a ligi 8700).

Image description