Personaalmeditsiin toob tähelepanu ravilt ennetusele
Personaalmeditsiin on teema, mis leiab ühe enam kajastamist nii eriala- kui tavameedias. Aga mis see ikkagi on ja mida Eestis antud valdkonnas praegu tehakse? Ülevaate annab TAI direktor Annika Veimer.
Personaalmeditsiinis leitakse igale inimesele just talle sobiv ennetus- või raviplaan, analüüsides terviklikult tema käitumise- , keskkonna- ja terviseandmeid (sh geneetilist eelsoodumust). Personaalmeditsiin võimaldab pakkuda õigeid teenuseid õigel ajal õigele inimesele ja toob tähelepanu ravilt ennetusele.
Riiklikult on personaalmeditsiini arendamine võetud prioriteediks juba aastast 2005 ning üks olulisim tegevus on olnud geeniproovide kogumise algatus, mille tulemusel on nüüdseks olemas pea 20 protsendi täiskasvanud elanikkonna geeniandmed. Nii suure hulga inimeste valmisolek hakata geenidoonoriks on oluline eelis, mis võimaldab alustada rakenduste loomise, testimise ja valideerimise ning peagi ka geeniandmete kliinilise kasutusega. See annab meile edumaa teiste riikide ees ja unikaalse teerajaja stardipositsiooni.
Riiklik lahendus geeniinfo praktikasse toomiseks
Seni on toimunud kliinilised uuringud, kus hinnatakse kõrge geneetilise riskiga inimeste tervist ja luuakse käsitlusjuhendid, kuidas neid geneetilisi riskiskoore tervishoiusüsteemis kasutusele võtta. Lisaks arendatakse Sotsiaalministeeriumi poolt ellu kutsutud ning Tervise Arengu Instituudi, Tartu Ülikooli, Eesti Haigekassa ja Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusega koostöös läbiviidava personaalmeditsiini projekti tulemusel välja uus osa tervise infosüsteemist geeniandmete säilitamiseks ning analüüsiks, et pakkuda personaalmeditsiini teenuseid. Loodav lahendus erineb põhimõtteliselt varasemast geenidoonoritele tagasiside andmise meetodist, kuna tegu ei ole enam teadusprojektiga vaid kliinilises praktikas kasutamiseks valideerimise läbinud andmetega.
Aastatel 2019-2022 on plaan töötada välja keskne taristu, et võimaldada geeniandmete kasutamist läbi perearstide kasutuses oleva otsusetoe lahenduse. Selleks luuakse tehniline lahendus, arendatakse esimeste tervishoiuteenuste osutamiseks vajalikud rakendused ning täiendatakse seadusandlust nii, et on võimalik tuua geeniandmed tavameditsiinis kasutusele tagades patsientide turvalisuse ja järgides rahvusvahelisi meditsiinirakenduste kvaliteedinõudeid. Teenuste kasutuselevõtt eeldab terviklike tervishoiuteenuste väljatöötamist ning põhjalikku tervishoiutöötajate väljaõpet ning kehtiva seadusandluse muutmist, seetõttu on tähelepanu ka perearstide ning -õdede koolitusel. Loodav lahendus ei tohi tõsta arstide koormust, vaid peab toetama tema tööd – seetõttu ei ole personaalmeditsiini projekti eesmärk pelgalt näidata riske, vaid pakkuda nii arstile, kui inimesele endale täpsemaid abivahendeid.
Esimesed riiklikud lahendused valmivad 2022. aasta lõpuks
2021. aasta lõpuks valmib personaalmeditsiini rakendamise tervikliku IT-lahenduse prototüüp ja toimuvad tervishoiutöötajate koolitused. Personaalmeditsiini rakendamise projekt kestab 2022. aasta lõpuni ja selleks ajaks valmivad esimesed IT-lahendused, mis võimaldavad retsepti väljakirjutamisel või selle eelselt kuvada automaatselt geeniandmetel põhinevaid soovitusi ravimite individuaalse sobivuse ning optimaalse koguse kohta ja lahendused, mis võimaldavad avastada varem rinnavähki ning südame- ja veresoonkonna haiguseid. Seejärel on võimalik neid rakendusi tervishoiusüsteemis piloteerida koostöös tervishoiuteenuse osutajatega, et töötada välja terviklikud tervishoiuteenused.
Tervishoiusüsteemi osana loodud personaalmeditsiini taristu, teenuste väljatöötamiseks loodud koostöö raamistik ning täiendatud seadusandlus võimaldavad tulevikus luua paindlikult uusi riiklikke personaalmeditsiini teenuseid, mis aitavad täita peamist eesmärki – elada tervemalt ja kauem. Selle eesmärgi saavutamise olulisust on rõhutanud ka äsja ametisse astunud valitsus koalitsioonilepingus, nimelt soodustamaks uute geeniandmetel põhinevate personaalsete tervishoiuteenuste tekkimist ning suurendame geenidoonorite arvu. Täpsemad tegevused selle toetuseks arutatakse läbi EL vahendite planeerimise ning riigieelarve strateegia arutelude käigus. Sotsiaalministeeriumi juures tegutseva personaalmeditsiini nõukogu ülesanne on koostada Eesti personaalmeditsiini arendamise terviklik pikaajaline programm.
Arengute taustal on huvilistel jätkuvalt võimalik ka geenidoonoriks hakata.