Naer – see on osa tervisest ja kehakultuurist!

Rahvusvahelise naljapäeva, 1. aprilli eel, on paslik heita põgus pilk naeru ning huumori tervislikele külgedele. Jätan kõrvale huumori tajumise eripärad ning inimesed, kes seda kunsti mõistmata on valmis alati solvuma või naeruvääristamise hirmus nalja tegemist kritiseerima või lausa tsenseerima. 

Püüan selle asemel vaadelda, mida naermine meie vaimu ja füüsisega teeb, kui huumor ikkagi kohale jõuab ja lõbus turtsatus põske poeb.

Avalikku või siis ka kõva häälega naermist on peetud eri kultuurides teinekord taunimisväärseks – kas liialt labaseks käitumiseks või siis lihtsalt vulgaarselt ebaviisakaks reaktsiooniks. Kindlasti võivad teilegi meenuda olukorrad, kus naermist tagasi hoidev daam näiteks käega oma suu varjab ning naerupahvaku kombekaks itsitamiseks või kihistamiseks taandab. Sest niimoodi on ette näinud meie ühiskondlikud ja kombekad normid – et kui naine laia suu ka kõva häälema naerab, on see sobimatu. Samal ajal kui mehele selliseid piiranguid sagedasti kinnistatud pole. 

Naer on üks kiiremaid viise stressi ja pingete maandamiseks ning positiivsusele lülitumiseks. On kindlaks tehtud, et juba väikseimgi naer on tervisele kasulik. Naer on üldjuhul nakkav ja avaldab alati ka positiivset mõju. Erisugused uuringud maailma eri paigust on kinnitanud, et naermine vähendab stressihormoone ja kasvatab endorfiine, mis panevad meid ennast hästi tundma. 

Naermine vähendab pingeid ja tervendab vaimset heaolu

Samamoodi nagu lõdvestab naermine lihaseid, leevendab see ka stressi, ärevust ja hirmu, vabastades meid muretsemisest. On väidetud, et 10–20-minutine naeruseanss alandab oluliselt organismis stressihormoonide taset. 

Psühholoogid on sõnastanud, et südamest tulnud naer aitab tõsta tuju ning vabaneda kiiremini stressist, soovitades naerda vähemalt 30 korda päevas. Ja kui selleks alati põhjust pole, saab seda ka teadlikult esile kutsuda. Selleks on olemas head õpetused ja harjutused iseseisvaks treeninguks nii naeruterapeutidelt kui ka naerujooga juhendajatelt. Kõige kindlam on aga valida ja koondada enda ümber inimesi, kes on oma olemuselt rõõmsad – siis on suurem tõenäosus ka 30 naerukorda päevas täis saada.

Vähemtähtis pole siin ka naeru sotsiaalne roll. Nii väidab näiteks USA neuropsühholoog Robert Provine Marylandi ülikoolist, et huumorimeelega inimestest peetakse enam lugu ja neid nähakse ka sümpaatsematena. Ehk et kui soovid kollektiivis pingeid maandada või inimesi liita, tehke nalja ja naerge julgelt – see parandab tööõhkkonda ja loob vabama suhtluse fooni.

Naermine sotsiaalse elu mõjutajana

15 aastat kestnud Norra uuring, kus uuriti üle 50 000 inimese näitas, et huumorimeelega naistel oli 73% väiksem risk surra infarkti ning 83% väiksem risk surra nakkusinfektsiooni tagajärjel.

Teine laiaulatuslik uuring, mis viidi läbi Stanfordi ülikoolis ning mis uuris 1,4 miljonit inimest 166 riigist leidis, et 23. eluaasta ringis hakkavad inimesed olenemata rahvusest või elukohast vähem naerma. See tähendab, et ajal, kui sisenetakse tööturule, „kuivab“ meie naljasoon kokku. Et järgneksid tõsised tööaastad. 
 
Sama uuring näitab aga ka seda, et naer teeb meid tööl paremateks juhtideks ja töötajateks. Töötajatel, kes hindavad, et nende juhil on mingigi huumorimeel on 15% kõrgem töörahulolu ning nad hindavad 27% enam oma juhte motiveerivateks. Huumor tekitab inimeste vahel tugevama sideme, ergutab loovust ning võib aidata hoida ühtekuuluvust kaugtöö situatsioonis. 

Kui nalja tehakse eesmärgiga luua meeskonnas head meeleolu, ei ole ebasobivate naljade oht kuigi suur. Kui nali ei õnnestu, aga see ei solva kedagi, siis ei ole see probleem.

Naermine ja naeratamine muudavad inimesed ligitõmbavamaks

On väidetud, et lausa 61% meestest peavad rõõmsameelseid, naeratavaid naisi veetlevamaks kui neile mitte naeratavaid daame. Sama kehtib ka meeste kohta. Austria teadlased, analüüsinud ligi miljoni naise ankeeti, tegid järelduse, et meeste tähtsaimaks iseloomuomaduseks peetakse huumorimeelt, mis on üsnagi loomulik. Sama vastuse on andnud ka Ameerika teadlased, kes võtsid aluseks tutvumisportaalis avaldatud naiste kuulutused, mis tüüpi mehega nad kõige parema meelega sooviksid tutvuda. „Sellisega, kes suudab mu naerma panna“ või „hea huumorisoonega“ olid seal enim levinud vastused.  

Sama taktikat kasutatakse ka reklaamides ja turunduses – kui mõnd toodet kasutab naeratav inimene, ei saa see ju halb olla! Naeratav ja silmkontaktiga tehtud reklaamfoto töötab alati, mõjub kütkestava ning avatuna. Vaadake mistahes (naiste)ajakirja esikaasi – valdav enamus neist on jäädvustatud lahkes naeratavas poosis, mis kutsub nendega lähemalt tutvuma.

Ameerika psühholoog Doris Bazzini väidab isegi, et kire säilitamiseks paarisuhtes peavad mees ja naine vähemalt kord nädala jooksul koos naerma. Selleks sobivad hästi romantiliste komöödiate koos vaatamised. „Kui te naerate koos partneriga, tekib teie vahel eriline vaimne side, mis aitab teineteist paremini mõista,“ selgitab ta.

Naer kui kehakultuuri aseaine

Usutavasti piisab selle alampealkirja lahtiselgitamiseks ka pelgalt kokku koondatud faktipunktidest, mis erinevatest uuringutest välja on tulnud:

• Naerdes 15 minutit päevas on võimalik aastaga 2 kg alla võtta. Kusjuures ühe komöödia vaatamine on kalorikulu poolest võrdväärne kilomeetri pikkuse jalutuskäiguga.
• Füüsiliselt parandab naermine vereringet, sügavat hingamist (puhastab ja tugevdab kopse), mõjub hästi immuunsusele (ja kõhulihastele) ning kiirendab ainevahetust ja seedimist.
• Väidetavalt vaid 10 minutit naermist aitab alandada vererõhku. Naerupahvaku järel langeb meie vererõhk ning suureneb hapnikusisaldus veres, mis muudab meid energilisemaks, lõdvestab lihaseid ja on kasulik kogu veresoonkonnale ja hingamisteedele.
• Naer tugevdab südant ja treenib südamelihast.
• Naerul on positiivne mõju meie immuunsüsteemile. 
• Neil, kes naeravad vähemalt 15 minutit päevas, paraneb vereringe töö ning töötab paremini süda. Arvestades, et stress ja depressioon tõstavad südameveresoonkonna haiguste riski 44% võrra, tagab naermine pikema elu.
• Naeru kohta väidetakse, et ta on siseorganite sörkjooks. Kui pärast intensiivset naermist hakkab meie kõht valutama, on see hea valu, sest naer paneb väga intensiivselt tööle hingamise ja seetõttu ka ühe tähtsa lihase – diafragma, mis eraldab kõhuõõnt ja kopse. Kõhuõõnes rappuvad naeru puhul kaasa kõik peamised siseorganid: maks, magu, soolestik jne. Kopsud ja süda töötavad samuti väga aktiivselt.
• Dr. William Fry Stanfordi ülikoolist avastas, et naer põletab 200 korda rohkem kaloreid kui 10-minutiline trenn sõudetrenažööril.

Lisaks on tuvastatud naeru seosed valuvaigistina. Naer soodustab õnnehormoonide ehk endorfiinide (mis on keha loomulikud valuvaigistid) teket. Väidetavalt võtab kümme minutit naeru valu kuni kaheks tunniks.

Siinkohal oleks ehk paslik tuletada meelde klassikalist ümberpööratud puändiga anekdooti professor Peeter Tulviste varasalvest:

Kauboid leiavad pärast mitu päeva kestnud tagaajamist ja otsimist preerias oma kolleegi, kelle punanahad on puu külge sidunud, ta skalpeerinud ning vibunoole kõhtu lasknud. Kuid ta on veel elus.

„John, kas sul on väga valus?“ uurivad nad temalt.

„Ainult siis, kui ma naeran!“  

Naer, naljatlemine ning naeru väärtustamine on langenud kaasajal kahjuks üsna kentsakasse rolli. Ühelt poolt saadakse aru selle väärtusest ja mõjust. Muideks – osad spetsialistid on veendunud, et lisaks sellele, et naer on kasulik tervisele, on tal ka loovust (57% võrra) ning tööefektiivsust (54% võrra) tõstev toime. 

Teisalt on nakatunud ühiskond laialdase solvumiskultuuri pisikuga ning mingite ühiskonnagruppide üle naljatlemist peetakse olulisemalt suuremaks eksimuseks kui veel näiteks paarkümmend aastat tagasi. Ent eks see ole ajastu märk, millega tuleb leppida ning olla nalja tehes seda ettevaatlikum.

Kui on valida, kas teha nalja ja naerda ning halvimal juhul ületada hea maitse piir ning eksida või olla ette kalkuleeriv, ettevaatlik ning kõiki võrdselt kohtlev, kuid püsida seejuures korrektselt tõsine, siis kummale poole kaldub teie eelistus?

Soovin kõigile head tervislikku naljapäeva!

Valdo Jahilo
TAI avalike suhete juht ning naljasõber