MTÜ Convictus Eesti kahjude vähendamise keskuse tagasiside plaanitavale reformile
„Kahjude vähendamise teenuste kuluefektiivsus on kinnitust leidnud teisteski riikides. Näiteks Austraalias läbiviidud uuring tõestas, et iga kahjude vähendamisse investeeritud dollar aitas kokku hoida kuni 21 dollarit, mis oleksid kulunud tagajärgedega tegelemiseks, kui kahjude vähendamise teenuseid ei oleks.“(1)
Oleme nõus, et kindlasti on mõistlik liita tervishoiu valdkonna dubleerivad tegevused asutustes ja ühtlustada nii protsesside toimimist kui ka eelarve käsitlust. Samal ajal leiame, et seda tuleks vaadata sektori põhiselt. Kahjude vähendamise teenus ei ole dubleeritud tegevus ning selle valdkonna peal töötavad inimesed omavad aastate pikkust kogemusi ja teadmisi, mis on väga väärtuslik kvaliteedi näitaja.
Tervise Arengu Instituudi ekspertteadlased mõõdavad Eesti uimasti tarvitajate käitumisharjumusi, uskumusi ja muid olulisi faktoreid, et selle põhjal teha argumenteeritud otsuseid. Sellise teadusliku käsitlusega on väga oluline jätkata arvestades valdkonna edukust hakkama saada suure uimastitarvitamise ja HIV leviku probleemiga Eestis. Igasugune reform võib põhjustada personali voolavust ja kannatada saab selle tulemusena kogu teenuse üldine kvaliteet. Kahjude vähendamise teenuse keskused on antud teenuse haavatava sihtrühma seas usaldust üles ehitanud aastaid, sobitanud ennast nende elukeskkonda ning seetõttu võib igasugune väiksemgi valearvestus lõhkuda tehtud tööd ja selle ühe tulemusena kõrgeneb märgatavalt ka oht HIV epideemia tagasi tulekuks.
2014. aastal tehtud sotsiaalministeeriumi riskianalüüs seoses antud reformi potentsiaalse elluviimisega selgitas välja, et reform ei annaks oodatavaid häid tulemusi ja see otsustati katki jätta. Nõustume tollase sotsiaalministri Marika Priske väidetega ERR-ile antud intervjuus mõned nädalad tagasi, et kavandataval reformil on liiga palju ohukohti, mille riske on raske hinnata ja sellise suure muudatuse tegemine vajaks põhjalikumat ja sisulisemat kaardistust ja analüüsi.(2)
Tutvudes Eestis tehtud statistikaga on näha, et narkootikume tarvitavate inimeste kaudu levinud HIV on vähenenud 22,3% pealt viimase üheksa aastaga 6,9 % tasemele.(3)
See tähendab vähenemist ainuüksi üheksa aasta jooksul 15,4%. Selle saavutamine on olnud pikaaegne ja strateegiline töö ning koosneb kompleksest teenuste kogumikust, mis tugineb TAI teaduspõhisele lähenemisele. MTÜ Convictuse töötajaid koolitatakse antud teemaliste koolitustega TAI poolt ning omakorda saame levitada teadmust meie klientidele, kes on uimastitarvitajad. Maailma Tervishoiu Organisatsiooni andmetel on leitud, et nõela ja süstla vahetusprogrammid suudavad vähendada HIV levikut 33 kuni 42%.(4)
Süstlavahetuse teenus on võrreldes teiste tervishoiu- ja sotsiaalteenuste kuludega tunnistatud maailmas üheks kõige odavamaks ja kulutõhusamaks rahvatervise meetodiks.(5)
2005. aastal oli Eestis HIV levimus tingitud uimastitarvitajatest 48%. Viimase 15.aasta jooksul on toimunud oluline haigestumise vähenemine HIVi ning võime näha väga häid tulemusi. Haigestumus oli 2001. aastal 100 000 elaniku kohta 107 inimest ning täna on see 11,8 inimest.(6)
See viitab, et HIV epideemia näitajad on kriitiliselt tasemelt langenud madalasse tsooni, kuid see siiski ei tähenda, et haigus on kadunud või oht on seljatatud. Seetõttu peame üheskoos pingutama nende tulemuste hoidmise nimel.
Originaaldokument:
(1) https://www.acon.org.au/wp-content/uploads/2015/04/Evaluating-the-cost-effectiveness-of-NSP-in-Australia-2009.pdf
(2) https://www.err.ee/1608531670/priske-tai-sulgemisega-tervishoiu-parisprobleeme-ei-lahenda
(3) https://terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/Haigestumine/hiv-nakkuse_levikuteed_2012-2020.pdf
(4) Technical Guide for countries to set targets for universal access to HIV prevention, treatment and care for injecting drug users. World Health Organization. WHO, UNODOC, UNAIDS; 2009.
(5) Wilson DP, Donald B, Shattock AJ, Wilson D, Fraser-Hurt N. The cost-effectiveness of harm reduction. Int J Drug Policy. 2015 Feb;26 Suppl 1:S5-11.
(6) https://terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/Haigestumine/hiv-nakkus_1988-2020.pdf