Milline on rahvatervise ja turvalisuse seis omavalitsustes?
Tervise Arengu Instituut (TAI) avaldas eelmise aasta sügisel kohalike omavalitsuste juhtide ja valdkondlike spetsialistide seas tehtud uuringu kokkuvõtte, mis annab hea ülevaate rahvatervise ja turvalisuse olukorrast nii omavalitsustele endile kui ka kogu avalikkusele. Kinnitust sai, et rahvatervise teemadest on viimastel aastatel olnud tähelepanu all eelkõige neutraalsemad teemad nagu liikumine, toitumine ning tervishoiu- ja/või sotsiaalteenuste arendamine. Komplekssematest teemadest toodi esmajärjekorras esile perevägivald ja vaimne tervis.
Selgus, et 60% juhte peab eraldi rahvatervise ja turvalisuse ametikohta vajalikuks, ent tegelikus elus täidab rahvatervise ülesandeid kogu oma tööaja ulatuses või suurel määral vaid 18 spetsialisti kaheksakümnest (neist viis töötab Tallinnas). Rahvatervise ja turvalisuse eest vastutava keskmise spetsialisti jaoks ei ole valdkonna arendamine põhiülesanne ning tal puudub selleks ka erialane haridus, küll aga panustab 55% omavalitsustest igal aastal töötajate kompetentside parandamisesse.
Uuringu alusel nõustub valdav osa juhte ja spetsialiste väitega, et omavalitsuse kõikide valdkondade planeerimisel tuleb arvestada nende mõju rahvatervisele ja turvalisusele.
„Hoiakutes väljendatud toetus valdkonna tähtsusele ei realiseeru sageli ressursside nappuse tõttu. Valikutes eelistatakse valdkondi, mis on lihtsamini mõistetavad, toovad kiiremini tulemusi ja lahendusi, on ajatundlikumad ning aitavad korraldada igapäevast toimetulekut,“ kommenteeris tulemusi TAI paikkonna ja töökohtade valdkonna ekspert Triinu Purru.
Kohaliku omavalitsuse tervise- ja heaoluprofiili koostamine ja uuendamine ei ole haldusreformi järel olnud väga aktiivne. Sellegipoolest kinnitavad ligikaudu poolte omavalitsuste spetsialistid, et omavalitsuses on profiili koostamine plaanis või koostati seda küsimustikule vastamise ajal. Profiili tulemusena valmiv analüüs on oluliseks sisendiks omavalitsuste arengukava koostamisel.
„Nüüd, kus valimistuuled on puhunud, võimuliidud kas paigas või paika loksumas ning uute plaanide tegemine töölaual, annab tehtud uuring omavalitsustele hea ülevaate, milline on rahvatervise ja turvalisuse olukord ning kus on peamised kitsaskohad, millele tulevikus keskenduda.“ kommenteeris Purru.
Tervise Arengu Instituut on äsja alustanud omavalitsustele suunatud projektiga (loe uudist), mille fookuses on omavalitsuste rahvatervisealase võimekuse suurendamine. Samal ajal on kõik omavalitsused oodatud koostama tervise- ja heaoluprofiili uues e-keskkonnas, mille juurde on võimalik saada nõustamisteenust. Huvi korral palume pöörduda oma maakonna tervisedendaja poole või kirjutada heaoluprofiil@tai.ee.
Küsimustikule vastas juhitasandilt 89% ning spetsialisti tasandil 91% Eesti kohalikest omavalitsustest. Uuring viidi ellu Norra toetusest 2014.–2021. aastal rahastatud projekti „Rahvatervise valdkonna võimekuse ja kompetentside suurendamine kohalikes omavalitsustes“ toel. Uuringut plaanitakse korrata rahastusperioodi lõpus, st 2023. aasta teisel poolaastal.
Tutvu uuringuraportiga täismahus TAI kodulehel.