Miks ja kuidas suurendada taimse toidu tarbimise harjumust
Tervise Arengu Instituut avaldas äsja tabeliraamatuna Eesti riiklikud toitumise, liikumise ja uneaja soovitused. Uuendatud toitumissoovitustes on täpsustunud pea kõikide mikrotoitainete (vitamiinide ja mineraalainete) soovitused. Makrotoitainete (valgud, rasvad, süsivesikud) puhul tõusis veidi rasvade tarbimise (s.o osakaal soovituslikust energiast) ülempiir ning alanes süsivesikute alampiir.
Erinevalt eelmistest toidusoovitustest ei anta uutes enam köögi- ja puuviljade ning marjade tarbimiseks vahemikku, vaid nende alampiir. Eraldi on välja toodud soovitus kaunviljade tarbimiseks.
Liha tarbimise soovitused ei muutunud. Endiselt kehtib soovitus tarbida lihatooteid võimalikult vähe ja harva. Täiendusena juhitakse siiski tähelepanu, et selliste toodete tarbimisel tuleks eelistada kõrgema lihasisaldusega ning väiksema küllastunud rasvhapete ja soolasisaldusega tooteid. Sama soovitus kehtib ka kalatoodete tarbimisel.
Uuringud viitavad, et eesti inimeste menüüdes jääb köögiviljade tarbimisest tihti vajaka. TAI toitumise ja liikumise osakonna vanemspetsialist Mari-Eva Ahja selgitab, kuidas taimsete toitude tarbimise suurendamine, mille esimeseks sammuks võib olla näiteks nädalas ühe taimetoidupäeva pidamine, tervist toetab.
Taimetoidupäevade pidamine avaldab meie tervisele kindlasti märgatavat positiivset mõju, kuid oluline on järjepidevus. Taimetoidupäeva võiks võtta kui esimest sammu oma toitumisharjumuste tervislikumaks kujundamises. Uuringud näitavad, et köögi- ja puuviljade rohke tarbimine on seotud väiksema krooniliste haiguste riskiga, nt südame-veresoonkonnahaigused, 2. tüüpi diabeet, teatud vähktõve vormid. Taimne toit aitab kaasa kaalulangetusele ja parandab ka üldist enesetunnet, kuna sisaldab rohkelt vitamiine, mineraal- ja kiudaineid.
Nagu kõiki toite, on oluline ka taimseid toite valides ja valmistades teha teadlikke valikuid, eelistades tarbida toitu võimalikult vähetöödeldud kujul. Ettevaatlik tasub olla ülitöödeldud valmistoitute tarbimisel. Sageli on need kõrge rasva-, suhkru- ja soolasisaldusega ning võivad taimetoidupäevade kasu tervisele vähendada.
Jälgima peaks kogu menüü terviklikkust – nii taimetoidu kui ka muudel -päevadel. Mitmekesine ja tasakaalus menüü varustab meid kõigi toitainetega, mida meie organismi toimimiseks vajab.
Eesti uuenenud toitumissoovituste kohaselt peaksid lapsed sööma iga päev köögivilju, marju ning puuvilju minimaalselt 5 ja täiskasvanud minimaalselt 7 peotäit. Selline soovitus ei ole juhuslik, vaid tugineb uuringutele ja teadustöödele, mille põhjal saab üheselt järeldada, et köögiviljade, marjade ja puuviljade tarbimine on seotud parema tervisega. Lisaks toetab suurem taimse toidu osakaal keskkonna kestlikkust, kuna taimse toidu tootmise ökoloogiline jalajälg on üldiselt väiksem.
Lihtne ja praktiline juhis tasakaalustatud toidukorra koostamiseks on taldrikureegel, mis ütleb, et pool taldrikust olgu täidetud köögiviljadega, veerand valgurikka toiduga ja veerand kuulugu lisanditele, nagu kartul, täisterapasta, -riis jms. Sellistest proportsioonidest saab lähtuda ka taimetoidupäevade toidukordade puhul. Väga heaks taimseks valguallikaks on kauniviljatoidud – läätsed, oad, herned, tofu.