Magistritöö: meeldetuletus aitas tuua mehed eesnäärmevähi sõeluuringule

Eesnäärmevähk on meestel kogu maailmas sageduselt teine pahaloomuline kasvaja ja vähisurma  põhjuste seas viiendal kohal. Prognooside kohaselt suureneb eesnäärmevähist tingitud haiguskoormus ainuüksi elanikkonna vananemise ja rahvaarvu kasvu tõttu. 2022. aastal diagnoositi Eestis 1304 eesnäärmevähi esmasjuhtu. Eestis on eesnäärmevähi haigestumusnäitajad ühed kõrgemad Euroopas. 

Praegu puudub rahvastikupõhine eesnäärmevähi sõeluuringuprogramm enamikes  riikides, sealhulgas Eestis. Varasemad uuringud on näidanud, et eesnäärmespetsiifilist suremust on võimalik sõeluuringuga vähendada, kuid vaid PSA analüüsil ja sellele järgneval süstemaatilisel biopsial põhinev metoodika on seotud kõrge ülediagnoosimise määraga. See võib omakorda viia üleravimiseni, põhjustada ravist tulenevaid kõrvaltoimeid ning avaldada negatiivset mõju elukvaliteedile. Seetõttu ei peeta ainult PSA analüüsil põhinevat rahvastikupõhist sõeluuringut enam põhjendatuks ja on toodud esile vajadus kombineerida PSA analüüsi teiste riskihindamise komponentidega. 

Hetkel ei ole veel teada, milline eesnäärmevähi sõeluuringu korraldus oleks kõige tõhusam. Nii nagu mitmes teiseski Euroopa riigis, on Eestiski Euroopa Komisjoni soovitusel 2024. aastal alustatud eesnäärmevähi riskipõhise sõeluuringu teostatavuse uurimisega. Väli Tartu Ülikoolis kaitstud magistritöö põhines teostatavusuuringu andmetel. 

„Soovisin teada saada, kuidas mõjutab sõeluuringu kutse saatmisviis, meeste vanus, elukoht ja kutse saatmise aeg meeste otsust sõeluuringus osaleda. Lisaks analüüsisin meeste tagasisidet uuringu korraldusele,“ põhjendas Väli.  

Uuringu valimisse valiti juhuslikkuse alusel 12 000 kehtiva ravikindlustusega meest, kes olid 50–69-aastased Tallinnas või Tartus elavad mehed, kellel polnud viimase aasta jooksul PSA analüüsi tehtud ega varasemalt eesnäärmevähki diagnoositud. Mehed jaotati juhuslikult kolme gruppi: mehed, kes said kutse tavakirjaga; mehed, kes said kutse e-kirjaga ning mehed, kes said kutse SMS-iga. Meestele, kes ei olnud teatud aja jooksul uuringus osalenud saadeti hiljem SMS-meeldetuletus.  

„Minu töö tulemused näitasid, et meeste otsust eesnäärmevähi varase avastamise uuringus osalemiseks mõjutavad nii kutse saatmisviis, mehe vanus ja mõningal määral ka elukoht kui ka kutse saatmise aeg,“ selgitas Väli. „Tartus elavad mehed osalesid uuringus mõnevõrra tõenäolisemalt kui Tallinna mehed,“ kommenteeris Väli regionaalseid erinevusi.  

Eesnäärmevähi varase avastamise uuringu lõplik osalusmäär ehk osalus peale SMS-meeldetuletuste saatmist, oli 28 protsenti. Suurim osalus oli 50–59-aastaste hulgas (32 protsenti) ja madalaim 60–69-aastaste seas (23 protsenti). SMS-meeldetuletuste järgselt suurenes üldine osalusmäär 16 protsendilt 28 protsendile. Kui esialgne osalus oli suurim SMS-iga kutse saanute seas, siis lõplik osalusmäär pärast SMS-meeldetuletuste saatmist oli kõrgeim tavaposti rühmas.  

„Tavaposti ja e-kirja osalusmäär kasvas pärast SMS-meeldetuletuste saatmist rohkem kui SMS-i rühmas. See näitab, et sõeluuringusse kutsumisviiside puhul on tõhus just kombineeritud strateegia ja tähtis on ka meeldetuletuste saatmine,“ kommenteeris Väli.  

Lisaks meeldetuletustele mängib teatud rolli ka sõeluuringu kutsete saatmise aeg. Nende meeste seas, kes said esmase kutse septembris, oktoobris või novembris, oli osalusmäär kõrgem kui neil, kes said kutse suvekuudel. Lõplikku osalusotsust esmase kutse saamise aeg aga ei mõjutanud ning seda tõenäoliselt tänu sügisel saadetud meeldetuletustele. 

Eesnäärmevähi sõeluuringu teostatavusuuringu puhul korraldati Eestis esmakordselt sõeluuring peamiselt veebipõhiselt. Mehed võtsid uuringu väga hästi vastu ning tagasiside korraldusele oli valdavalt positiivne. Meestel oli võimalik broneerida aeg verevõtuks ning uroloogi vastuvõtule läbi vastava veebikeskkonna. Võimalus oli broneerida ka telefoni teel, kuid suurem osa mehi eelistas seda teha veebis, kuna see oli osalejate hinnangul mugav ja nii oli võimalik teha broneering endale sobival ajal. Veebikeskkonna kasutamist hindas lihtsaks ligi 90% vastanutest, vereproovi aja broneerimist pidasid lihtsaks pea kõik uuringus osalenud mehed. 

„Veebipõhine sõeluuringu korraldamine on kulutõhus ning sellise lahenduse kasutamine sõeluuringute korraldamisel põhjendatud,“ ütles Väli lõpetuseks.