Liis Reiter: rahva tervis mõjutab otseselt riigi majanduse käekäiku
Tervise Arengu Instituudi värske uuringu tulemused näitavad, et Eesti mehed kaotavad aastas kollektiivselt haiguste, vigastuste ja enneaegsete surmade tõttu pea 200 000, naised üle 226 000 eluaasta. Säästupotentsiaal inimeste parema tervise „arvelt“ on väga suur, kirjutab Liis Reiter.
Oleme väike riik ja rahvas, aga meil ei ole pääsu samadest muredest, millega pistavad rinda ka palju suuremad ja rikkamad riigid. Meie elanikkond vananeb ning paljud tervisenäitajad halvenevad, kuid ikka veel ei ole leiutatud imerohtu, mis inimesi kehvade valikute mõjude eest päästaks. Parim, mis me teha saame, on tugineda parimale olemasolevale teadmisele sellest, kuidas inimestele valikud, mis neid kauem tervena hoiavad, lihtsamaks teha.
Pingutame kogu riigis, et tugevdada meie julgeolekut, aga me ei saa tagaplaanile jätta inimeste tervislikku seisundit. Mures on ka kaitseministeerium, kuna 70 protsenti noortest meestest ei läbi enam nn NATO testi, mehed reservväe kogunemistel kannavad küll vormi, kuid on vormist väljas ning 20 protsenti kutsututest ei jõua üleüldse tervise tõttu reservõppekogunemistele.
Kui kuni 55-aastaste meeste tervisekaotus moodustab 34 protsenti kogu meeste kaotatud eluaastatest, siis samas vanuses naiste tervisekaotus on 23 protsenti kogu naiste kaotatud eluaastatest. Mis see tähendab? Mehed haigestuvad ja surevad varem.
Kas eestlaste süda(metervis) on õiges kohas?
Enim eluaastaid kaotame rahvana vereringeelundite haigustele, aastane kaotus nendele tõvedele on 150 000 eluaastat. Sellistest haigustest on 80 protsenti seotud eluviisiga ehk toitumisega, liikumisega, nikotiini- ja tubakatoodete ning alkoholi tarvitamisega. Tervise Arengu Instituudi esialgsetel andmetel suri 2024. aastal südame-veresoonkonna haiguste tõttu 7242 inimest (vt ka ülevaadet, milliste haigused tõttu kaotame Eestis enim eluaastaid).
Tasakaalustatud ja mitmekesine toitumine on üks tervise peamistest nurgakividest. Liigsest kehakaalust, eriti rasvumisest tingitud haigestumus läheb meile maksma summad, mis ulatuvad miljonitesse eurodesse. Paraku toitume viisil, mis on viinud meie kehakaalu selgelt tõusvale joonele. Meie süda kuulub liigselt energiarohketele snäkkidele, ülitöödeldud toitudele, karastusjookidele ja maiustustele. OECD hinnangul on ligikaudu viiendik kõigist Eesti surmajuhtumitest seotud tasakaalustamata toitumisega.
Ainuüksi regulaarse ning piisava puu- ja köögiviljade söömisega on võimalik vähendada veresoonkonnahaigustesse, aga ka vähki haigestumist. Samuti aitab see kontrollida kehakaalu, mis on kümnete haiguste riskiteguriks. Kogu "kurja" sellega muidugi ära ei hoia. Alkoholist, tubakast ja nikotiinist tulenevaid tervisekahjusid rohke salatisöömisega olematuks ei tee.
Kahjuks näeme sedagi, et eestlaste süda kuulub jätkuvalt alkoholile ning e-sigaretid on leidnud tee noorte südamesse. Südant ei saa sundida, kuid harjumusi saab kujundada ja mida varem, seda parem.
Tervis, majandus ja julgeolek: käsi peseb kätt
Rahvastiku tervist mõjutavad 80 protsendi ulatuses otsused ja tegevused, mis jäävad väljapoole tervishoiusektorit. Rahvatervishoius lähtumegi printsiibist "tervis igas poliitikas" ehk rõhutame kõikvõimalike osapoolte ja sektorite vastutust ja võimalust inimeste tervise eest hea seista. See põhimõte on nüüdseks sätestatud ka septembris kehtima hakkavas rahvatervishoiu seaduses.
Tervise kaitse on põhiõigus ning riigil on selge põhiõiguslik kohustus teha endast parim, et elukeskkond oleks ohutu ning ennetavate meetmete toel inimeste vaimset ja füüsilist tervist kaitsta. Miks see peaks aga igaüht meist huvitama?
Tervisepoliitika ja elanikkonna terviseseisund mõjutavad otseselt riigi majanduse käekäiku ja julgeolekut. Kuigi tervis on iseseisvalt oluline väärtus, on see samal ajal majandusliku jõukuse eeltingimus.
Rahvastiku tervise seisundit on võimalik sihikindlalt parandada ning ebavõrdsust tervises ennetada ja vähendada. Terved inimesed tarbivad vähem sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid, neil on paremad võimalused osaleda tööturul, julgeoleku tagamisel kui ka laiemalt ühiskondlikus elus, näiteks lapsevanematena või kogukonnaliikmetena.
Suur tervise ebavõrdsus, mida Eestis näeme, on ühelt poolt tagajärg, teisalt mitmete probleemide põhjus. Tasakaalupunkti erinevate õiguste, kohustuste ja eesmärkide vahel otsivad mõistagi poliitikud, kuid andmed ja teadus saavad pakkuda tuge nende otsuste tegemisel.
Artikkel ilmus err.ee veebilehel