Liikumine ja toitumine: mida eriolukorra ajast kaasa võtta?

Liikumine

Kui aknast välja vaadata, siis paistab, et kui midagi ära keelata („püsi kodus“), siis omab see just vastupidist, ning liikumisharjumuste osas positiivset, efekti. Jooksjad, jalutajad ja rattaga sõitjad otsivad kodus istumisele vaheldust.

• Kuigi igapäevast „siblimist“ on jäänud kordades vähemaks, ei ole ma viimase 30 aasta jooksul olnud füüsiliselt nii aktiivne kui viimased nädalad – käinud jalutamas, rattaga sõitmas.
• Olenemata ilmast või väsimusest võtan igal õhtul, kui inimesi on väljas jäänud vähemaks, lapsed kaasa ja teeme vähemalt 2–3-kilomeetrise tempoka kõnniga jalutuskäigu.
• Igal hommikul „jalutan tööle“ läbi kõrvalasuva pargi. Vaatan oravaid ja linde. Saan nii füüsilist koormust, kui hea tuju kogu päevaks.
• Kui varem läksin näiteks kahe kilomeetri kaugusele pakiautomaati pakile järele üldjuhul autoga, siis nüüd on iga selline eesmärgipärane võimalus ennast liigutada ainult teretulnud.
• Kuna praegune kodukontori töö võimaldab libisevamat graafikut, saan teha päevasel ajal pikema pausi, mille sisustan aias rassimisega.

Planeerimine ja toidu varumine

Karantiini ajal on toidupoodide külastamine vähenenud ning inimesed mõtlevad hoolikamalt läbi, mida nad sealt vajavad.

• Planeerin umbes viie päeva põhitoidukorrad ette, siis tean täpselt, mida roogade valmistamiseks poest vaja osta.
• Laual on märkmepaberil ostunimekiri, mis pidevalt täieneb. Toidud on jagatud toidugruppidesse, niimoodi kulutan poes käimisele varasemast tunduvalt vähem aega. Ka toidule kuluv summa on seetõttu oluliselt vähenenud.
• Tellin toitu läbi e-poodide, see on tublisti vähendanud impulssostude (eelkõige magusad näksid) tegemist.
• Plaanin nädala toidud ette. Vähemalt korra on mul päevas ka kala, linnuliha või liha sisaldav roog. Kord nädalas poodi minnes ostan kõik korraga ära ning siis vastavalt säilimistähtajale valmistan nädala jooksul planeeritud road. Kõige keerulisem on kalaga, sest raatsin seda osta vaid allahinnatult ja see ei pruugi nii olla päeval, mil mina poes käin. Kui aga kala allahindlusega saan, siis võtan seda korraga rohkem ning säilitan osa sügavkülmas.
• Ostunimekirjas on mul alati puu- ja köögiviljad, veidi lisan sinna ka maiustusi, kuid tõesti vähe. Kui neid kodus ei ole, ei teki kiusatust neid ka pidevalt süüa. Puuviljad on magusaisu puhul sama head või paremadki.
• Hoolitsen selle eest, et mul oleks kodus olemas toiduained, millest saan kiiresti midagi valmistada, näiteks tatar ja riis, munad, oa- ja läätsekonservid, konserveeritud purustatud tomatid, linnuliha, aga ka värsked puu- ja köögiviljad.

Toidu valmistamine, toiduvalik ja söömine

Varasemast enam tehakse kodudes ise süüa. Mõnikord võib küll tunduda, et enam ei jaksa perele kolm korda päevas süüa teha, kuid toetus sõpradelt või inspiratsioon internetist annavad uut energiat.

• Külmkapi peal on nimekiri lühikest aega säilivate toitude säilimistähtaegadega (nt liha-kana, jogurtid), et valmistada neist roogi sellises järjekorras, et ükski asi halvaks ei läheks.
• Söön palju regulaarsemalt kui varem, ei näksi nii palju. Seetõttu on korraga söödavad toiduportsjonid väiksemad.
• Kui söögikordade vahel tuleb nälg, söön 1–2 supilusikatäit erinevaid pähkleid ja seemneid või puu- ja köögivilju. Nüüd on ju rohkem aega neid puhastada-tükeldada ja nautida. Vahel näksin ka kuivatatud puuvilju-marju või joon lihtsalt teed.
• Teeme ise kodus süüa - see on palju odavam ning toiduvalik on parem kui valmistoite ostes või väljas söömas käies. Toiduportsjonid on isegi suuremad kui varem, kuid kuna lisan alati toitudesse ka palju köögivilju, siis kaal on pigem langenud kui tõusnud.
• Lapsed on kaasatud toiduvalmistamisse – saavad oskusi ning söövad isevalmistatud toite palju parema meelega.
• Kuna enamik poes müüdavatest müslidest on väga suhkrurikkad, siis saab putrudele vahelduseks seda ise valmistada ja ei pea muretsema liigse suhkru pärast. See annab hea võimaluse ka pähklite-seemnete menüüsse lisamiseks. Magusa maitse saamiseks saab kasutada banaani ja rosinaid. Hea on valmistada suurem kogus korraga, et vajadusel oleks lihtne võtta.
• Olin varunud nii mõnegi purgisupi. Kuna tavaliselt neid ei söö, sest nad on üsna soolased, siis kasutan neid praegu oma suppide valmistamisel põhjana. Lisan sinna ise juurde vett ja kõvasti teisi toiduaineid, peamiselt köögivilju.
• Tore on see, et ühelgi kevadel ei ole mu sügavkülm nii tühi olnud sinna suvel-sügisel sinna kogutud aia- ja metsasaadustest – kasutusse on läinud kõik puravikud, mustikad, mustsõstrad, astelpajud, rohelised oad jms.
• Kui toitu jääb mõnikord väga palju üle, panen selle väiksematesse topsikutesse ning asetan sügavkülma. Siis on hea mõne päeva või nädala pärast seda sealt võtta ning lõuna- või õhtusöögiks üles soojendada.
• Kolm korda päevas perele süüa tehes on olnud erinevate toitude väljamõtlemine päris paras pähkel. Väga suureks abiks on internetist leitud toidublogijate ja retseptide leheküljed. Kui kodus kõiki retseptides toodud toiduaineid ei ole, lähenen loovalt, jättes midagi ära või asendades sarnase toiduainega ning lisades neid toiduaineid, mis mul kodus olemas on.
• Hommikul ei pea kohe söögitegemisega alustama, kui teen eelmisel päeval valmis külma pudru. Näiteks purustan pähklid, lisan kaera- jm helbeid, vett, veidi mett, linajahu, seemneid. Hommikul segan pudru läbi ning serveerin sügavkülmast võetud ja kergelt sulatatud marjadega
• Jagame sõbrannadega tihti pilte oma lõuna- ja/või õhtusöökidest, nii saame häid ideid ja retsepte, mida oma kodus menüü mitmekesisemaks muutmiseks kasutada.
• Olen võtnud plaani juua kolm klaasi vett päevas. Kodus on seda hea lihtne teha, ei pea kaasas kandma plastpudelit. Iga kord veidi enne peamist toidukorda joon klaasi vett.
• Pärast karantiini tahan kindlasti jätkata sellega, et käin harvem toidupoes, teen rohkem ise süüa ja kasutan paremini ära tooraineid, mis kodus juba olemas.