Liigsest kehakaalust ja kehalisest inaktiivsusest tuleneval tervisekaotusel on suur majanduslik mõju
Täiskasvanute kehaline inaktiivsus ja liigne kehakaal on käitumuslikud riskitegurid, mis on paljude krooniliste haiguste otseseks või kaudseks põhjuseks.
Tervise Arengu Instituudi (TAI) värskelt avaldatud haiguskulu uuringu tulemustest selgus, et täiskasvanute liigse kehakaaluga seonduvad haigused põhjustavad aastas ligikaudu 250 00 haigus- ning 650 surmajuhtu. Kehalise inaktiivsusega kaasneb aga enam kui 40 000 haigusjuhtu ning 200 surma aastas. Analüüsi tulemuste põhjal on täiskasvanud rahvastiku liigse kehakaalu aastane kulu riigile 124,7 mln eurot ning inaktiivsusest tulenev kulu arvestuslikult 28,7 mln eurot. Teatud tingimustel võib aga kulu riigile ulatuda 300 miljoni euroni aastas.
Ülekaalulisus ja kehaline inaktiivsus on seotud kümnete terviseprobleemidega
TAI teadurite elluviidud uuringu eesmärk oli hinnata Eesti täiskasvanute kehalise inaktiivsuse ja liigse kehakaaluga seotud terviseprobleemidest põhjustatud kulu riigile. Teaduskirjanduse põhjal kehalist inaktiivsust 15 ning ülekaalu ja rasvumist 29 eri terviseprobleemiga, mis hõlmasid lisaks südameveresoonkonna ja lihasluukonna haigustele ning 2. tüüpi diabeedile ka mitmesuguseid vähipaikmeid ja vaimse tervise probleeme, mille seost kehalise inaktiivsuse ja ülekaalulisusega osatakse näha harvem.
Inaktiivsusega seonduvalt on aastas hinnanguliselt 4 haigusjuhtu iga 100 täiskasvanu kohta, millest sagedasemad on 2. tüüpi diabeet, südame-veresoonkonna haigused ning lihasluukonna haigused ja vigastused. Ülekaalu ja rasvumisega seotud haigusjuhte esineb aga igal viiendal täiskasvanul Eestis, millest enam kui pool kuulub südame-veresoonkonna haiguste hulka.
Käsitletud terviseseisundite lõikes kaasnes liigse kehakaaluga 2020. aastal ligi 650 ning inaktiivsusega enam kui 200 enneaegset surmajuhtu. Kui arvestada aga riskitegurite osatähtsust kõigis surmapõhjustes, ulatub liigse kehakaaluga seotud suremuskaotus arvestuslikult 3560 surmani ning kehalise inaktiivsuse puhul ligi 1150 surmani. See tähendab, et 23% kõigist 2020. aasta surmadest on seostatavad ülekaalu või rasvumisega ning 7% kehalise inaktiivsusega.
Enam kui 60% Eesti täiskasvanutest on liigse kehakaaluga ning ligi kolmveerand täiskasvanutest kehaliselt inaktiivsed
Eesti täiskasvanutest 36% on ülekaalulised ja 26% rasvunud ning vaid iga kolmas on normaalkaalus. Liigse kehakaalu levimus kasvab koos vanusega nii meestel kui naistel, kuid suured soolised erinevused ilmnevad just ülekaalu puhul (meestest 42% ja naistest 31%). Uuringu raames määratleti kehaliselt inaktiivsena inimesed, kes on nädalas vähem kui 120 minutit keskmise koormusega kehalise tegevusega hõivatud – neid on 74% Eesti täiskasvanud rahvastikust.
Kehaline inaktiivsus on sageli ülekaalu tekkimise põhjuseks ja mõlemad käitumuslikud riskitegurid jagavad ühisosa paljude mittenakkuslike haiguste kujunemisel – 64% inaktiivsetest on ka liigse kehakaaluga ning 76% liigse kehakaaluga täiskasvanutest ka kehaliselt inaktiivsed.
Täiskasvanute liigse kehakaaluga ning inaktiivsusega seotud kulu riigile võib ulatuda 300 miljoni euroni aastas
Sarnaselt varasematele uuringutele näitasid analüüsi tulemused kehalise inaktiivsuse ning ülekaalu ja rasvumise märkimisväärset majanduslikku mõju. Täiskasvanute liigse kehakaalu aastane kulu riigile on rohkem kui 120 miljonit eurot ning kehalise inaktiivsuse aastane kulu rohkem kui 28 miljonit eurot. Teatud sisendandmete määramatust arvestades võivad kehalise inaktiivsusega seotud kulud ulatuda 74 miljoni euroni ning liigse kehakaalu kulud 225 miljoni euroni aastas.
Analüüs ei käsitlenud ühiskondlikku perspektiivi, millest lähtuvad uuringud toovad reeglina suurusjärgu võrra suuremad kuluhinnangud. Samas annavad konservatiivsest lähtekohast tehtud ja Eesti reaalandmetele tugineva analüüsi tulemused realistliku hinnangu riskitegurist põhjustatud tervishoiukuludele ning haigestumisest ja enneaegse suremusest tulenevale maksukaotusele. Selle kulu vahetuks kandjaks on tervishoiusüsteem ja riik, kuid kaudselt iga Eesti elanik.
Tutvu valminud uuringu raportiga TAI kodulehel.
Tegu on Kultuuriministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud haiguskulu uuringuga, mis põhines nii Eesti reaalandmetel kui ka teaduskirjandusel põhinevatel sisendandmetel.