Leibkondade tervishoiukulude kasv peatus
2019. aastal kasvasid tervishoiukulud 9% ulatudes 1,89 miljardi euroni. Avaliku sektori kulud suurenesid 10% ja inimeste enda kulutused tervishoiule 6%, selgus värskest Tervise Arengu Instituudi (TAI) statistikast.
Avaliku sektori ehk Eesti Haigekassa, keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste kulud kasvasid 2019. aastal kiiremini kui leibkondade kulutused. Avaliku sektori osa tervishoiukuludes suurenes aastaga 132 ning leibkondade kulutused suurenesid 27 miljoni euro võrra. Leibkondade omaosalus tervishoiukuludes oli 23,9%, aasta varem 24,5%. „Eesti on endiselt leibkondade omaosaluse kriitilise piiri (25%) lähedal, mille ületamisel võivad tekkida raskused arstiabi, hambaravi, ravimite ning teiste eluks vajalike teenuste ja -kaupade eest tasumisel,“ kommenteeris TAI tervisestatstika osakonna vanemanalüütik Mare Ruuge. Inimeste omaosaluse osatähtsus tervishoiukuludes on Eestis viimasel kümnel aastal püsinud suhteliselt samal tasemel ning on olnud oluliselt suurem kui WHO soovituslik tase 15% ja kõrgem kui Euroopa Liidu riikide keskmine – 22% (2018).
2019. aastal jätkusid aasta varem alanud muudatused tervishoiuteenuste rahastamises, mille käigus laiendati Eesti Haigekassa tulubaasi ja viidi osa seni riigieelarvest rahastatavaid teenuseid haigekassa eelarvesse. Haigekassale kanti täiendava tuluna riigieelarvest eraldis mittetöötavate pensionäride pensionite kogusummast 10%, 2018. a oli eraldise suurus 7%. Lisaks koondusid 2019. aastal haigekassasse seni riigieelarvest rahastatud teenused nagu kindlustamata isikute vältimatu ravi, HIV/AIDSi ravimite, immuunpreparaatide ja antidootide soetamine kogusummas ligi 26 miljonit eurot. Sellest tulenevalt vähenes tervishoiukuludes keskvalitsuse kaudu rahastamine (9 miljonit eurot) ning suurenesid haigekassa tervishoiukulud (ligi 136 miljonit eurot).
2019. aastal oli Eesti tervishoiukulude osatähtsus SKP-st 6,7%, mis on jätkuvalt Euroopa Liidu riikidest üks madalamaid. 2018. aastal oli Euroopa Liidu keskmine tervishoiukulude osatähtsus SKPst 8,2%, kellest kõige enam (11% SKPst) panustavad tervishoidu Saksamaa, Prantsusmaa ja Rootsi.
Tervishoiukulude 2019. aasta andmed rahastamismudelite, rahastamisallikate, teenuste ja teenuseosutajate järgi on avaldatud TAI tervisestatistika ja -uuringute andmebaasis.