Kust jookseb vastutus alateadlikult mõjutatud otsuste langetamisel?
Kas, kui sageli ja kas üldse mõtleme ja mõtestame oma lihasmälust tulevate tegevuste ja käitumisotsuste õigsuse üle? Võibolla võiksime vahel juhinduda vanasõnast, mis palub enne üheksa korda mõõta (või mõelda) ja alles seejärel lõigata (ning otsustada).
Kirjeldan teile üht mällu sööbinud seika tänavusest suvest, mil käisime pojaga regulaarselt ühe veekogu ääres avaveeujumist treenimas. Ühel soojal pärastlõunal oli kaldale end sisse seadnud neljast-viiest täiskasvanud daamist seltskond, kes oli veekogu kaldale tulnud pidama ühe oma noorema võsukese sünnipäeva. Erienvas vanuses lapsi, kes nendega kaasas, oli teine samapalju. Valdavalt hullasid nad vees, turnisid täispuhtavatel veeatraktsioonidel või tegid sup-lauaga sõite. Meeleolu oli suviselt positiivne.
Samal ajal sättisid täiskasvanud kaldal valmis piknikulauda – erinevat sorti puuvilju, näkse koos dipikastmetega, kringlit ja muud säärast. Kui kõik oli sätitud, hüüti kõva häälega: ”Tulge nüüd veest välja, teeme pudeli lahti!”.
See lause viis mind kõrgendatud valmisolekusse ning käivitas alalhoiuinstikti, et vajadusel sekkuda. Kotist kougiti välja kraadivabad lastešampused ning pokaalid, mis täis kallati ja pidulistele kätte jagati. Pärast seda, kui õnnitlus- ja kõlistusring tehtud ning paar ampsu suhu pistetud, aeti lapsed kutsutud teed pidi tagasi: ”Mide te tuuseldate siin selle liivaga, kaduge vette tagasi!”. Siis said naised rahus oma linade peal edasi mekutada, päikest võtta ning suud soojas hoida.
Ühtepidi oli justkui kõik korrektne: tuldi, oldi, nauditi suvepäeva, söödi-joodi ja tunti end teisi segamata üsna mõnusalt. Kui ei oleks juures suurt ”aga”, mis süütule käitumismustrile sügavama konteksti looks.
Esimene neist oli alkoholitarvitamise normaliseerimine lastes ning selle sidumine meeldivate emotsioonidega. Kuigi joogis puudus kraad, oli pudel äratuntava vahuveini pudeli kujuga. Seda serveeriti spetsiifilistest „pidulikest“ pokaalidest. Loodi seos – sünnipäeval ja tähtpäevadel on joomine okei ja need kuuluvad kokku. Kasvad suuremaks, saad samamoodi kraadiga joogiga traditsiooni jätkata.
Teine oluline möödalask: veerõõmud ja alkohol. Igal aastal ollakse mures joobes uppumiste ja veeõnnetustega. Aga just sellele vastupidiselt täiskasvanud käitusid. Joo klaas tühjaks ja kao siis vette tagasi! Kui on piisav põhjus, siis võib kogu komplekti üheskoos tarvitada küll. No ega ikka ei või küll!
Küllap vaid heade kavatsustega plaanitud vabaõhuoleng näis mulle vaikiva tunnistajana nii vigane ja valede sõnumitega kui olla sai. Mis eeskuju me küll sedasi anname ning mis väärtusi lastes sedasi kinnistame?
Alateadvus on üks keeruline mehhanism, kust ujuvad välja ikka need õpitud või kogetud seosed, mis sageli unustatud arvatakse olevat. Hilisemas teisme- või täiskasvanueas langetatud valikutele on istutatud sageli märkamatu seeme juba lapsepõlves.
Kutsun üles vanemaid veidi ette ja harjuspärasena näivaid tegevusi rohkem läbi mõtlema ning mõtestama, millist käitumiskultuuri kogemata levitame või kinnistame. Praegusel teadmiste kuul ja ka eeskujuliikumise „Septembris ei joo“ ajal võiksime püüda anda endast parimat eeskuju.
Valdo Jahilo
TAI avalike suhete juht
Arvamuslugu ilmus17. septembril 2025 Eesti Päevalehes