Kirurgilised protseduurid 2019
Võrreldes 2018. aastaga veidi kasvas haigla- ja päevakirurgias opereeritute arv. Kümne aasta võrdluses on päevakirurgia kasvanud 38 protsenti.
2019. aastal opereeriti haiglaravis ligikaudu 75 000 ja päevaravis 61 000 patsienti. See tähendab, et haiglaravi patsientidest (v.a õendusabi) opereeriti üle kolmandiku ja päevaravi patsientidest kaks kolmandikku. Võrreldes aastaga 2018 oli haiglaravis opereerituid 0,4% ja päevaravis opereerituid 1,4% enam. Viimase kümne aasta võrdluses on iseloomulik päevakirurgia kasv (+38%) ja haiglakirurgia vähenemine (-9%).
Kõigis maakondades osutati statsionaarset, päeva- ja ambulatoorset kirurgiat. Samas on jätkumas osade kirurgiliste erialade koondumine suurematesse keskustesse. 98% haiglaravis opereeritutest olid ravil haiglavõrgu arengukava haiglates, neist 89% piirkondlikes ja keskhaiglates. Vältimatut kõhuõõne kirurgiat teostati kõigis maakondades peale Jõgevamaa, aga mitmes üldhaiglaga maakonnas on vältimatu kirurgia maht tunduvalt vähenenud.
Sarnaselt viimastele aastatele oli haiglaravis enam opereerituid luu- ja lihaskoe kirurgias, neist kolmandik (lastest pooled) olid luumurdude ja ligi kolmandik endoproteesimiste patsiendid.
Päevakirurgiat tehakse samuti enam haiglavõrgu arengukava haiglates– 82% opereeritutest 2019. aastal. Ambulatoorsete eriarstiabiasutuste opereeritud moodustasid 16% ja erihaiglates 2,4%. Silma (peamiselt katarakti ehk hallkae) opereerituid oli kõige rohkem – üle kolmandiku kõigist päevakirurgias opereeritutest. Kaks kolmandikku päevaravis opereeritud lastest olid ravil suu ja neelu operatsiooni ehk adeno/tonsillektoomiate tõttu.
Vaata tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldatud 2019. aasta haigla-, päeva- ja ambulatoorse kirurgia teostamise andmeid. Haiglavõrgu arengukava haiglate kaupa on valitud kirurgiastatistika avaldatud siin (tabelid HH071–HH074). Operatsioonitubade andmed on kättesaadavad siit.