Kirurgia ja operatsioonitoad 2014
Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis on avaldatud 2014. aasta kirurgia andmed. Avaldatud on operatsioonitubade arv ning haigla-, päeva- ja ambulatoorse kirurgia teostamine soo, vanuse (täiskasvanud ja lapsed) ja teenuseosutaja maakonna järgi. Vältimatust kirurgiast on avaldatud „ägeda kõhu“ tõttu haiglaravi vajanute ja opereeritute andmed.
Eesti 58 haiglast opereeriti statsionaaris 24 haiglas, neist 19 haiglavõrgu arengukava haiglas ja viies erihaiglas. Vältimatut kirurgiat osutatakse piirkondlikes, kesk- ja üldhaiglates. Päevakirurgiat teostasid 26 haiglat ja 28 eriarstiasutust. Kõige rohkem on ambulatoorse kirurgia teostajaid - 34 haiglat, 60 eriarstiasutust, 134 perearstiasutust ja kaitsevägi.
Operatsioonitubade arv oli 2014. a lõpus 169. Sarnaselt eelmisele aastale asus 80% operatsioonitubadest haiglate koosseisus.
2014. aastal opereeriti 70% päevaravi ja kolmandik haiglaravi patsientidest.
75 570 haiglaravil opereeritud patsiendil tehti sagedamini luu-lihaskoe (17% opereeritutest), seedetrakti (16%) ja sünnitusabi (12%) operatsioone.
Päevakirurgia peamine põhjus on endiselt silmaoperatsioonid (katarakt). Täiskasvanud meestel moodustasid silma opereeritud kõigist opereeritutest 37%, naistel 32%.
Täiskasvanud naisi opereeritakse rohkem kui mehi, seda nii haigla- kui päevakirurgias. Haiglaravil opereeriti sagedamini sünnituse (22% kõigist opereeritud naistest), naissuguelundite (17%) ja luu-lihaskoe (16%) tõttu. Täiskasvanud meestele tehti haiglaravil enam luu- ja lihaskoe (21% opereeritutest) ja seedetrakti (20%) kirurgiat.
Lastel on sarnaselt varasemaga opereeritud valdavalt suud ja neelu (adenotonsillektoomiad). 2014. aastal moodustasid suu ja neelu opereeritud lapsed haiglas opereeritutest kolmandiku ning päevaravis kaks kolmandikku kõigist opereeritutest.
Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis on avaldatud 2014. aasta kirurgia andmed. Avaldatud on operatsioonitubade arv ning haigla-, päeva- ja ambulatoorse kirurgia teostamine sooti, vanuseti (täiskasvanud ja lapsed) ja teenuseosutaja maakonna järgi. Vältimatust kirurgiast on avaldatud „ägeda kõhu“ tõttu haiglaravi vajanute ja opereeritute andmed.
Eesti 58 haiglast opereeriti statsionaaris 24 haiglas, neist 19 haiglavõrgu arengukava haiglas ja viies erihaiglas. Vältimatut kirurgiat osutatakse piirkondlikes, kesk- ja üldhaiglates.
Päevakirurgiat teostasid 26 haiglat ja 28 eriarstiasutust. Kõige rohkem on ambulatoorse kirurgia teostajaid - 34 haiglat, 60 eriarstiasutust, 134 perearstiasutust ja kaitsevägi.
Operatsioonitubade arv oli 2014.a lõpus 169. Sarnaselt eelmisele aastale asus 80% operatsioonitubadest haiglate koosseisus.
2014. aastal opereeriti 70% päevaravi ja kolmandik haiglaravi patsientidest.
75570 haiglaravil opereeritud patsiendil tehti sagedamini luu-lihaskoe (17% opereeritutest), seedetrakti (16%) ja sünnitusabi (12%) operatsioone.
Päevakirurgia peamine põhjus on endiselt silmaoperatsioonid (katarakt). Täiskasvanud meestel moodustasid silma opereeritud kõigist opereeritutest 37%, naistel 32%.
Täiskasvanud naisi opereeritakse rohkem kui mehi, seda nii haigla- kui päevakirurgias. Haiglaravil opereeriti sagedamini sünnituse (22% kõigist opereeritud naistest), naissuguelundite ( 17%) ja luu-lihaskoe (16%) tõttu. Täiskasvanud meestele tehti haiglaravil enam luu-ja lihaskoe (21% opereeritutest) ja seedetrakti (20%) kirurgiat.
Lastel on sarnaselt varasemaga opereeritud valdavalt suud ja neelu (adenotonsillektoomiad). 2014. aastal moodustasid suu ja neelu opereeritud lapsed haiglas opereeritutest kolmandiku ning päevaravis kaks kolmandikku kõigist opereeritutest.