Keda mõjutas koroonastress kõige enam?

Küsitluse toimumise ajal tundis iga teine vastanu stressi või ärevust rohkem kui tavaliselt, mis on pisut madalam võrreldes eelmise kevadega, kuid kõrgem võrreldes eelmise suvega (2020 aprill 53%, 2020 juuni-juulis 25%, 2021 aprill 47%). Suuremat stressi tajusid sagedamini naised, nooremad (18−29 aastased) ja madalama sissetulekuga vastajad.

„Depressiooni sümptomeid esines viimase nelja nädala jooksul 19% vastajatel, sagedamini naistel ja noorematel kui 44-aastastel. Ligi kolmandikul esines vaimse kurnatuse sümptomeid ja seda sarnaselt sagedamini naistel ning nooremates vanusrühmades,“ selgitas tulemusi TAI uimastite ja nakkushaiguste epidemioloogia osakonna juhtaja Sigrid Vorobjov.

Millistesse ennetusvahenditesse usuti?

Enamus pidas oluliseks käte regulaarset pesu (93%) ja käte antiseptikat (81%). Suur osa vastas, et kannab  kaitsemaski (97%), väldib lähikontakti haigusnähtudega inimesega (88%) ja katab aevastades suu (86%). Pisut vähem nõustus, et väldib koosviibimisi/üritusi ja väljaspool kodu inimestest 2m vahe hoidmist. 2% oli neid, kes enda sõnul ei järginud ühtegi ülal toodud meedet nakatumise vältimiseks. Ehk siiski inimesed on pidanud meetmete järgimist oluliseks ja väga väike osa oli neid, kes ei pidanud meetmete järgimist vajalikuks.

82% vastanutest pidas koroonaviirust ohtlikuks või väga ohtlikuks. Viirust pidasid vähem ohtlikumaks muukeelsed ja madalama sissetulekuga vastanud. Mõnevõrra ohtlikumaks hindasid viirust naised, vanemad ja kõrgema haridusega inimesed.

Võrreldes TAI varasemate sarnaste uuringutega oli koroonaviiruse ohtlikkuse tajumine käesolevas uuringus sarnasel tasemel kui eelmise aasta kevadel ja mõnevõrra kõrgem võrreldes eelmise suve küsitlusega (vastavalt 86% ja 78%). Enda nakatumist koroonaviirusesse pidas tõenäoliseks iga teine Eesti elanik ja see ei ole muutunud võrreldes varasemate andmekogumistega (sarnaselt 53% kõigis uuringulainetes).

Vaktsineerimine

36% vastanutest oli enda sõnul COVID-19 haiguse vastu vaktsineeritud mai alguse seisuga vähemalt ühe doosiga. Üle 65-aastastest 77% ja 55−64 aastaste vanusrühmast pisut alla poole. Vaktsineeritute hulgas oli rohkem eesti keelt kõnelevaid uuritavaid, enam kõrgharidusega ning rohkem maapiirkonnas elavaid inimesi. Piirkonniti oli madalaim vaktsineeritute protsent Kirde-Eestis ja kõrgeim Kesk- ja Lääne-Eestis.

Vaktsineeritutest ligi pool olid saanud Pfizer/BioNTech (46%) ja ligi pool Astra Zeneca (49%) vaktsiini. Väike osa oli vaktsineeritud Moderna (5%) ja mõned üksikud Spuntnik V (0,3%) vaktsiiniga. Pooltel  esines enda sõnul vaktsineerimise järgselt kõrvalnähtusid nagu palavik, väsimus, valu vms.

Vaktsineerida mittekavatsevate hulgas oli rohkem põhihariduse ning pigem madalama sissetulekuga vastajaid.

„Võrreldes varasemate TAI poolt läbi viidud küsitlustega oli suhtumine vaktsineerimisse üldiselt pisut muutunud. Kui 8% ei pidanud vaktsineerimist varem oluliseks, siis koroonaviiruse pandeemiaga on nende suhtumine muutunud ja nüüdseks peavad nad vaktsineerimist oluliseks. 5% ei ole oma suhtumist muutnud ja ei pea vaktsineerimist endiselt vajalikuks. Muutus võrreldes varasema küsitlusega on, kui eelmisel suvel iga neljas ei osanud hinnata vaktsineerimise olulisust, siis nüüdseks oli selliseid vastajaid vähem,“ tegi kokkuvõtte Vorobjov.

Testimine ja nakatumine

Üle poole uuritavatest oli testitud vähemalt korra koroonaviiruse suhtes. Mõnevõrra sagedamini muukeelsed, kõrghariduse, kõrgema sissetulekuga, kes elasid pigem suurema elanike arvuga linnades.

Veidi sagedamini oli COVID-19 diagnoosi saanud nooremad, 18−29 aastased mehed. Samas raskemad haigusnähud esinesid sagedamini üle 55-aastaste hulgas võrreldes ülejäänutega. Sagedamini vajasid haiglaravi vanemad uuritavad, kõige sagedamini üle 65-aastased mehed.

Tervisekäitumine

Antud uuringute põhjal võib öelda, et pandeemia mõju tervisekäitumisele oli vähene. Võrreldes eelmise aasta tulemustega ei olnud alkoholi tarvitamise sageduses olulisi muutusi. Käesolevas uuringus tarvitas alkoholi kaks või rohkem kordi nädalas 17% vastanutest (eelmisel kevadel 18% ja suvel 16%). Sarnaselt varasemaga ligi pool toitus enda sõnul tervislikult ja ligi kümnendik pigem ebatervislikult. Sama palju kui varasematel ajaperioodidel (51%) tegeles tervisespordiga kaks korda nädalas või sagedamini.

Tööhõive

Viimase 6 kuu jooksul ligi pooltel vastanutest töökoormus ei muutunud, 29% suurenes, 15% vähenes, 2% oli leidnud uue töö ja 1% oli sunnitud puhkusel.

Võrreldes 2020 suviste andmetega oli sarnaselt üle poole neid, kelle sissetulek võrreldes eelnevate kuudega (juuni-juuli 2020 67% ja aprill 2021 66%) ei muutunud. Kuid vähenenud oli nende hulk, kelle sissetulek langes (vastavalt 26% ja 20%) ning suurenenud nende hulk, kelle sissetulek suurenes võrreldes eelnevate kuudega (vastavalt 6% ja 14%).

TAI läbi viidud kolmanda laine uuring toimus ajavahemikus 13.04−05.05.2021, kui ligikaudu 10 000le inimesele saadeti e-posti teel kutse uuringus osalemiseks. Uuritavateks olid 18−80 aastased Eesti elanikud, kes sattusid rahvastikuregistri loendi põhjal moodustatud juhuvalimisse ning osalesid uuringu eelmistes andmekogumistes. Küsimustikule vastas täies mahus 3604 nimest ehk kohandatud vastamismääraks oli 35%.