Kasutatud süstalde analüüs annab ülevaate Eestis süstitavatest narkootikumidest

Olulise tähtsusega uuringuleid on nitaseenide gruppi kuuluvad sünteetilised opioidid (6%): istotonitaseen, metonitaseen ja protonitaseen. Alates 2019. aastast Eesti uimastiturul olnud isotonitaseeni esines 15 süstlas, 2022. aastal Eesti uimastiturule jõudnud metonitaseeni ja protonitaseeni mõlemat kolmel korral.

„Viimased kaks ainet jõudsid Eesti uimastiturule 2022. aasta suve alguses. Süstlajäägi uuringu metoodika tõestas, et suudab tabada ka kõige värskemaid muutusi uimastiturul. Nitaseenide leiu teeb eriti oluliseks nende ainete ohtlikkus inimese elule. Selliste ainete ilmnemisel on vaja viivitamatult tarvitajate hoiatamise ja uute ainetega seotud kahjude vähendamise plaani,“ rõhutas Tervise Arengu Instituudi (TAI) teadur Abel-Ollo.

Teistest sünteetilistes opioididest leidus süstaldes võrreldes 2021. aastaga enam ka erinevaid fentanüüle/analooge (13 korral). Need olid tavalise fentanüüli, furanüülfentanüüli või karfentanüüli leiud. 2021. aastal oli fentanüüli süstaldes vaid paaril korral.

Harjumaal kogutud süstaldes leidus võrreldes Ida-Virumaal kogututega oluliselt enam katinoone: alfa-PVP-d ja alfa-PHP-d, mida on peetud turult kadunud fentanüüli nn aseaineteks.

Kokaiini ja MDMA-d leidus üksikutes Tallinnas kogutud süstaldes. Üle Eesti leidus süstaldes mitmete nii retsepti- kui käsimüügiravimite koosesinemist teiste narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega (nt amfetamiini ja diasepaami kombinatsioon). Üksikutel juhtudel sisaldasid süstlad ainult ravimeid (pseudoefedriin, tropikamiid). Kaheksa süstalt (2%) valimi 375-st olid ühegi aine leiuta.

Ravis, sealhulgas opioidisõltuvuse ravis, kasutusel olevate ravimite leid kasutatud süstaldes viitab ravimite võimalikule väärkasutamisele ja mustale ravimiturule. Piirkondlikult oli buprenorifiini ja naloksooni leidudega süstlaid kõige enam Tallinnas ja Kohtla-Järvel. Metadooni leidudega süstlaid oli lisaks neile piirkondadele ka Narvas, Kiviõlis.

„Sarnaselt 2021. aastaga oli Tallinnas enam süstlaid mitme narkootilise aine leiuga, samuti oli Tallinna süstaldes olevate ainete loetelu mitmekülgsem. Teistes piirkondades oli enam aineid ühe narkootilise aine leiuga ja ka üldine ainete loetelu oli tunduvalt lühem,“ Katri Abel-Ollo.

Süstlajääkide uuringu eesmärk on keemilise analüüsi abil saada ülevaade Eestis süstimise teel tarvitatavatest uimastitest. Süstalde analüüsiks kasutatakse kromatomassispektromeetrilist meetodit. Tegu on teistkordse uuringuga Eestis, esimesel korral katsetati uuringu metoodikat koostöös Tallinna ja Narva kahjude vähendamise keskustega. Uuringu koordinaator, algataja ja rahastaja on Tervise Arengu Instituut. Uuringu koostööpartneriks keemilise analüüsi teostamisel on Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (EKEI).

2022. aastal oli uuringu valimis kokku 375 süstalt. Valim moodustati kõikide Eesti kahjude vähendamise teenuste raames kogutud kasutatud süstalde hulgast. Kahjude vähendamise teenused paiknevad Eestis enamuses Harjumaal ja Ida-Virumaal (Narva, Kohtla-Järve, Jõhvi), kuid ka teistes Eesti piirkondades (Tartu, Paide, Rakvere jm). Väiksema klientide arvuga teenuse osutamise kohtades võeti valimisse vähemalt 15 ja suuremates vähemalt 30 kasutatud süstalt.

Katri Abel-Ollo tõi välja ka piiranguid, mida uuringumetoodika juures arvestama pidi. „On võimalik, et ained võivad süstimisel sattuda süstlasse inimese vere kaudu; ei ole teada, kas mitut ainet tarvitati koos või on süstalt kasutatud korduvalt. Analüüs ei erista, kas korduvkasutatud süstalt kasutas üks või mitu inimest. Samas hindavad keemiaeksperdid süstlajääkide analüüsimeetodit täpseks. Suure tõenäosusega selgub analüüsis süstla sees olnud aine, mitte kokkupuutel verega süstlasse sattunud aine. Süstla/nõela korduvkasutamist hindab üldjuhul keemilist analüüsi tegev ekspert visuaalselt. Tallinna mitme ainega süstalde hulgas pidas EKEI enamikel juhtudel tõenäoliseks pigem süstla korduvkasutust kui ainete koostarvitamist.“

Süstlajääkide uuring on tõhus uimastituru seire meetod, mis annab hea ülevaate Eestis levivatest uimastitest, aga ka piirkondlikest erinevustest. Selline ülevaade on abiteenuste pakkumisel kriitilise tähtsusega ja vajalik iga-aastaselt. Lisaks rutiinsele iga-aastasele seirele peab arvestades uimastituru heitlikust tulevikus teostama väiksemamahulist pistelist süstalde kontrolli ja tarvitajatelt saadud info põhjal ohtliku ainega üksikute süstalde kiiret analüüsi.

„Panustame uimastiennetusse, kuid samas tunnistame, et uimastite tarvitamist ei ole alati võimalik ära hoida ka kõige rangema kontrolli abil. Seepärast tegeletakse mitmetes riikides, ka Eestis, tarvitamisel tekkivate kahjude vähendamisega. Need kahjud võivad olla väga mitmesugused – ainete üleannustamine, mitme aine samaaegsel tarvitamisel tekkitav tervisehäired, joobes inimese seksuaalne ärakasutamine, kaklused, aga ka palju muud. See tegevus ei asenda ennetust, vaid on üks mitmest tõenduspõhisest uimastipoliitika meetmest. Eestis pakuvad uimasteid tarvitavatele inimestele abi mitmed erinevad kahjude vähendamise keskused ehk nõustamiskeskused.“ selgitas TAI narkomaania ja nakkushaiguste ennetamise keskuse juht Aljona Kurbatova.

Kõikide riiklikult toetatud abiteenuste kontaktid on leitavad kodulehelt www.narko.ee.

Tervise Arengu Instituudi anonüümne narko.ee tugiliin on kõigile, kel narkootikumid tekitavad küsimusi ja valmistavad muret. Tugiliini vaimse tervise spetsialistid pakuvad tuge nii narkootikume tarvitavatele inimestele kui ka nende lähedastele, jagame infot olemasolevate abivõimaluste kohta ja suuname abiteenustele. Tuge saab eesti ja vene keeles ööpäev läbi:

•             helistades lühinumbril 1747 (või Eestist ja välismaalt helistades +372 641 4110)

•             kirjutades e-posti aadressil 1747@narko.ee

•             kirjutades narko.ee veebilehe vestlusrakenduses

Olulisemate analüüsi kokkuvõtete ning graafikutega on võimalik tutvuda lühivormis TAI kodulehel.