Kas suhkrulaks on päriselt olemas?
Idee suhkrulaksust ehk järsust energiasööstust ja meeleolu paranemisest pärast suhkru tarbimist on väga laialt levinud, kuid teadusuuringute tulemused selles osas on vastuolulised. Sageli väidetakse, et suhkur põhjustab hüperaktiivsust. See on aga meditsiiniline diagnoos ning seni ei ole tõestatud, et hüperaktiivsuse tekkimisel on otsene seos suhkru tarbimisega.
Küll aga saab organism suhkrurikastest toitudest, eelkõige magusatest jookidest, kommidest jt maiustustest kiiresti glükoosi. Laste puhul, kes tarbivad selliseid tooteid lühikese aja jooksul suurtes kogustes, on mõned uuringud tõepoolest näidanud energiataseme, adrenaliini ja omakorda sellest tuleneva aktiivsuse tõusu. Samas näitavad teised uuringud, et n-ö suhkrulaks võib pigem olla platseeboefekt, st tajutavad mõjud tulenevad tõenäoliselt pigem (eelkõige lapsevanemate) ootustest ja kontekstist kui otsesest füsioloogilisest reaktsioonist suhkrule endale.
Ka võimalik hea tuju tekkimine suhkru söömisest on kaheldav. Peamiselt täiskasvanute puhul on hoopis täheldatud, et liigne lisatud suhkru saamine võib umbes 30–60 minutit pärast magusat pala või jooki põhjustada väsimust ning tähelepanuvõime langust.
Meie oma teadlased tervise arengu instituudist rõhutavad, et suhkruid ei tasu karta, aga enda ja oma pere tervise huvides on oluline jälgida, kust ja kui palju suhkruid saadakse. Suhkruid võib leiduda toitudes nn looduslikult (nt glükoos, fruktoos ja sahharoos puuviljades või laktoos piimatoodetes), kuid probleeme tekitab eelkõige toitudesse lisatud suhkrute suur kogus ning selliste toodete rohke ja sagedane söömine. Seda ühelt poolt liiga suure lisatud suhkrute koguse saamise tõttu, kuid teiselt poolt seetõttu, et sellised tooted annavad palju energiat, ent vähe organismi toimimiseks vajalikke asendamatuid amino- ja rasvhappeid, kiudaineid, vitamiine ning mineraalaineid.
Lisatud suhkrute tarbimisel on tervisele oma mõju: vähendatud lisatud suhkrute tarbimine toetab tervisliku kehamassi hoidmist ja saavutamist, kuid suurenenud lisatud suhkrute tarbimine võib viia kaalutõusuni. Laste sihtrühmaga uuringute põhjal võib öelda, et rohke lisatud suhkrute tarbimine on seotud suurenenud rasvumise riskiga. Magustatud jookide rohke tarbimine võib viia II tüüpi diabeedi väljakujunemiseni. Kaariese riski saab vähendada, kui suhkrurikaste toitude-jookide tarbimissagedust piirata ja magusate jookide asemel juua puhast vett.
Kel soovi välja selgitada, kui palju ta magusat (sh suhkrut) söögi-joogiga saab, võib selleks kasutada NutriData toitumisprogrammi.
Janne Lauk, tervise arengu instituudi toitumise ja liikumise valdkonna juht
Tagli Pitsi, tervise arengu instituudi teadur
Artikkel ilmus 21. märtsil Õhtulehe rubriigis „Fakt teadust päevas“