Isa tuli koju, isa käed on külmad

November on hingedekuu, kuhu on paigutunud ka rahvusvaheline isadepäev. Et needsamad isad ka päriselt koju oma lähedaste juurde jõuaksid ning mitte ainult hingede kujul ja külmade, vaid ikka soojade kätega, on väga paljus isade endi, aga ka nende lähedaste teha. Ükskõik, kuidas käimasoleval meeste tervise kuul statistikat ka ei uuriks, võiks isade ja ka vanaisade elu olla pikem, tervem ja vähekenegi keskmisest õnnelikum. 

Paraku on mingisse ikka jõudes käärid sugude vahel eriti tuntavad: suuri perekonnapilte vaadates jääb vanemaid mehi aina vähemaks ja vähemaks ning mingitel juhtudel vaatavadki neilt vastu vaid rida memmesid ühes oma nooremate sugulaste ja generatsioonidega. 

2022. aastal oli Eesti elanike oodatav eluiga sünnimomendil 78,1 aastat. Meeste oodatav eluiga oli keskmiselt 73,6 ja naistel 82,3 aastat. Ja ehkki meie näitaja oli veidi parem nii Leedust (1,5 aastat) kui ka Lätist (2,9 aastat), jäi see meie põhjanaabritega võrreldes oluliselt väiksemaks. Rootsis oli keskmine oodatav eluiga 4,6; Taanis 3,1 ja Soomes 2,9 aastat pikem kui Eestis.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) poolt välja antud „Rahvastiku tervise aastaraamat 2024“ kinnitab, et on suur hulk surmapõhjuseid, mida on võimalik ennetustegevustega ära hoida. Need on suurel määral seotud eluviisi valikutega, sh riskikäitumisega: tasakaalustamata toitumine, alkoholi ning nikotiini- ja tubakatoodete tarvitamine, vähene kehaline aktiivsus. Näiteks põhjustab alkoholi ja / või tubaka tarvitamine vähki, alkohol põhjustab lisaks tsirroosi ja alkoholist tingitud psühhoose, kaitsmata vahekord võib viia HIV-i nakatumiseni ja nii edasi ning edasi. Kuigi ennetatavate surmade hulk on viimase kümne aastaga kahanenud 12%, on see arv on endiselt 1,5 korda suurem kui EL-is keskmiselt (Eurostat, 2024a).

Sageli on meeste riskikäitumine tagajärjeks, mitte allikaks. Põhjuseks võivad olla suurenenud stressitase, erinevad vaimse tervise mured, majanduslik ebastabiilsus, raskem kriisidega kohanemine… Lihtsaim viis on haarata kiiremate lahenduste järele, mis loovad kähku petliku õnnetunde, kuid jätavad pikemas vaates jälje ka tervisele. Stressisöömine. Õhtune naps. Liigne ekraaniaeg. Lähisuhetest kaugenemine. Vähene uni.

Samas TAI aastaramaatus viidatakse, et kui naistel on peamisteks vaimse tervise häireteks meeleolu- ja ärevushäired (60%), siis meestel on lisaks meeleolu- ja ärevushäiretele (36%) juures ka psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired (17%), sh nii alkoholist kui ka narkootiliste ainete tarvitamisest tingitud häired.

Suitsiidimõtted on tüdrukute seas sagedasemad kui poistel, ent vanuse kasvades muutub seos vastupidiseks. Nii mõtleb 35–44-aastaste meeste hulgas enesetapule 13,1%, samas kui vastav näitaja naiste hulgas on vaid 6,5%. See statistika on juba aastakümneid olnud kurb, kuna püsime selle näitajaga Euroopa Liidu riikide võrdluses liiga pikalt ja liiga esimeses otsas. Enesetappe oli Eestis 2023. aastal 100 000 elaniku kohta meestel 22 ja naistel 7.

Nagu mainitud, on nii mehe elukvaliteet kui ta tervena elatud aastate taga tema enda valikud ja oma eluga hakkamasaamise oskused. Ka tõdede tunnistamise võime, kui peeglist vastu vaatav pilt ootustele ei vasta. Ja kui ollakse valmis enesemuutusteks, saavad siin mehe lähedased või tähelepanelikud sõbrad juba õige palju ette võtta ning talle toeks olla. Meest kuulates ja mõista püüdes, toetades, teda motiveerides ja vajadusel inspireerides. 

Teame ju kõik, et rusikasse pigistatud käsi on tugevam kui iga sõrm üksinda. Lootust ja hingejõudu võiksid anda needsamad mehe lähedased, kes sooviksid isaga veeta võimalikult pika ja sisuka elu, talletades ägedaid emotsioone, mälestusi ja meenutusi ettevõtmistest ja ühisest ajast.

Aktiivsem liikumine ja liigutamine aitavad leevendada vaimseid pingeid, napsist ja erinevatest uimastavatest ainetest loobumine aitab parandada ööune kvaliteeti. Puhanum ja rõõmsam mees on emotsionaalselt rohkem olemas oma pere jaoks, suutes anda head eeskuju ja tuge nii teistele, kelle eest peab kas igapäevaselt pereisana hoolitsema või siis täitma oma rolli riigikaitse vaates. Ükskõik, kuidas vaadata, algab kõik enda märkamisest, enda eest hoolitsemisest, mis siis omakorda väljaspoole peegeldub.

TAI vanemteadur Rainer Reile on nimetanud, et sagedasemate terviseprobleemidena on uuringu kohaselt 16-64 aastased mehed toonud välja kõrgenenud vererõhu (23%), seljaprobleemid (19%), liigestehaigused (16%), ülekaalu või rasvumuse (16%) ning kõrgenenud kolesteroolitaseme veres (14%). 

Soovituslikult võiks iga-aastaselt kontrollida oma kehamassiindeksit, vööümbermõõtu, vererõhku ja kolesterooli näitajaid. Eriti peaksid regulaarsele kontrollile pöörama tähelepanu need inimesed, kellel on raske füüsiline töö või vähem aeroobset liikumist.

Meditsiin suudab tänapäeval palju. Kuid enne tagajärgedeni jõudmist saab meist igaüks oma eluviise korrigeerides ka ise ära teha. Ajada end paremasse vaimsesse ja füüsilisse vormi ja olla need, keda meist oodatakse ja keda ise parema meelega peeglist vastu vaatamas soovime näha. Esimese sammu sellel muutuste teekonnal saame astuda juba täna, kui oma lastele väärikaks eeskujuks oleme. 

Jääb üle veel vaid viimane takistus: kuidas kogu seda teadmust meile, meestele, niimoodi arusaadavaks teha, et see ka kohale jõuaks?  Mehele on oluline valikuvabadus ja eriti just vaimse tervise abi puhul on oluline, et selgitused oleksid esitatud võimalikult teaduspõhiselt ja ratsionaalselt. TAI nooremteadur Merle Havik on toonud välja, et oluline on ka eneseabi võimaluste tutvustuste sõnastamine meestele sobival moel, et nad tajuksid võimalust lahendusi kasutada ilma oma mehelikkust kahjustamata. Siinkohal on üks võimalik lahendus keerata sõnum vastupidiseks, et abi otsimine ja vastutuse võtmine lahenduse leidmisel on tugevus ja positiivne mehelik omadus.

Mitmed sekkumised näitavad, et mehi on õnnestunud paremini kaasata ja kõnetada, lähenedes pisut teise nurga alt, näiteks peresuhete ja teiste oluliste rollide kaudu elus (isa, laps, sõber). Positiivsed sõnumid ja huumor suurendavad motivatsiooni oma tervisele rohkem tähelepanu pöörama. Näiteks: „Sa ei pea sööma nagu jänes“ tasakaalustatud toitumise teemade puhul või liikumisaktiivsuse üleskutsed „Kolme kuuga miljonäriks“ (sammude lugemise kontekstis). 

Väärt eeskujuliikumisega on novembris välja tulnud Kaitseministeerium, kes kutsub kõiki mehi – eriti aga reservväelasi – osalema #mehedvormi väljakutsel. Et mehed võtaksid oma füüsise eest hoolitsemise tõsisemalt käsile ja lausuksid nägemist mugavuselule. Muutused võivad olla ka väikesed, kuid nagu öeldakse, saab iga teekond tervislikuma iseendani alguse esimesest sammust.

Head endasse vaatamist ja tarku otsuste langetamisi läheneval rahvusvahelisel isadepäeval!

Valdo Jahilo 

TAI avalike suhete juht

Arvamuslugu ilmus 8. novembril 2024 Õhtulehes