Ilmus heaolu arengukavale pühendatud ajakirja Sotsiaaltöö erinumber

lmunud on ajakirja Sotsiaaltöö erinumber, mis käsitleb äsja valitsuse heakskiidu saanud heaolu arengukavaga seotud teemasid. Heaolu arengukava aastateks 2016–2023 seab eesmärgid ja tegevussuunad tööhõive, sotsiaalkaitse ja võrdse kohtlemise valdkondades ning on edaspidi aluseks riigieelarvest rahastatavate tegevuste planeerimisel.

Erinumbris on artiklid arengukava koostajatelt ja nende koostööpartneritelt ning valdkondade ekspertidelt.

Artiklite tutvustus

• Sotsiaalkaitse peamised väljakutsed ja arengukava põhisõnumid võtab kokku sotsiaalministeeriumi asekantsler Rait Kuuse.
• Maris Mälzer (sotsiaalministeerium) ja Karl-Erik Tender (rahandusministeerium) kirjutavad arengukava koostamise protsessist ja selle tähendusest seoses riigi üleminekuga tegevuspõhisele eelarvele.
• Teadlased Jüri Kõre (Tartu Ülikool) ja Aado Keskpaik (Tallinna Ülikool) analüüsivad Eesti regionaalarengu ja sotsiaalkaitse vastastikuseid mõjusid.
• Seoses arengukava eemärgiga saavutada tööhõive kõrge tase ning pikk ja kvaliteetne tööelu võtab sõna Eesti Tööandjate Liidu juhataja Toomas Tamsar.
• Ajakirjas tutvustatakse Eesti Rakendusuuringute Keskuse CentAR uuringut töötingimuste ja töökeskkonna mõjust ajutise ja püsiva töövõimetuse kujunemisele. Samuti antakse ülevaade tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemist OSKA.
• Kristiina Selgis (sotsiaalministeerium) selgitab Eesti pensionipoliitika valikuid, mis puudutavad muuhulgas pensionide adekvaatsust, vanemaealiste ja osalise töövõimega inimeste osalemist tööturul ning pensioniiga.
• Vaesuse leevendamisest ja palgavaesuse probleemist kirjutab vaesusevastase võrgustiku EAPN Eesti juhatuse esimees Kärt Mere.
• Kristiina Kamenik ja Hede Sinisaar (sotsiaalministeerium) analüüsivad erinevate toetuste ja hüvitiste mõju majanduslikule toimetulekule.
• Kirjutatakse ligipääsetavusest kui vahendist täieliku kaasatuse saavutamiseks ning tutvustatakse käimasolevat rehabilitatsiooniteenuste disaini protsessi.
• Keiu Talve (Astangu Kutserehabilitatsioonikeskus) jagab mõtteid sellest, miks kvaliteetne sotsiaalteenus peab olema isikukeskne.
• Tartu Ülikooli doktorant Häli Tarum tutvustab sotsiaalselt investeeriva riigi kontseptsiooni ja uurib, kuidas ja miks peaks omastehooldusesse investeerima.
• Vajadust vähendada omastehooldajate koormust põhjendavad Ivar Paimre (MTÜ Eesti Omastehooldus) ning Riigikantselei juurde moodustatud rakkerühma eestvedajad Anniki Lai ja Rauno Mäekivi.
• Abistamis- ja hoolduskoormus oli üheks teemaks ka vanemaealiste ja eakate toimetuleku uuringus, mille tulemusi tutvustab Tiina Linno (sotsiaalministeerium).
• Soolise võrdõiguslikkuse küsimusi lahkab sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitika osakonna juhataja Katri Eespere. Võrdsete võimaluste teemat kommenteerib ka Kari Käsper Eesti Inimõiguste Instituudist.
• Rasmus Pedanik ja Jaan Aps kutsuvad heaolu arengukava rakendajaid kasutama sotsiaalse ettevõtluse potentsiaali.
• Persoonilugu erivajadustega inimeste heaks töötava Külliki Bodega innustab kõiki inimesi elama tegusamat elu.

Erinumbri väljaandmist on toetanud Euroopa Sotsiaalfond.

Sotsiaaltöö on 1997. aastast ilmuv sotsiaalvaldkonna teadus-professionaalne ajakiri, mille eesmärk on aidata kaasa spetsialistide kvalifikatsiooni tõstmisele ja silmaringi laiendamisele. Ajakiri ilmub neli korda aastas, selle väljaandmist toetab sotsiaalministeerium. Lisaks paberväljaandele ilmub 11 korda aastas Sotsiaaltöö tasuta elektrooniline uudiskiri.

Lisainfo:

• Kairiin Olli, ajakirja vastutav toimetaja, 659 3931, ajakiri@tai.ee
• Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juht, tel 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee