Haiglaravipatsientide arv tasapisi kahaneb ja päevaravipatsientide arv kasvab

Iseseisvat statsionaarset õendusabi sai 19 140 patsienti ja nende arv vähenes 3,7%. Õendusabi patsientide hulgas lapsi praktiliselt ei ole.

Haiglaravil viibisid patsiendid kokku keskmiselt 8,3 ja neist laste erialade patsiendid 3,5 päeva. Ühed pikemat ravi vajajatest olid psüühikahäiretega patsiendid, kes viibisid haiglas keskmiselt 21 päeva. Õendusabi saajad olid haiglas keskmiselt 26,5 päeva.

Haiglaravi vajanutest 13% olid lapsed (0–14) ning 42% patsientidest 65-aastased ja vanemad. Patsientide vanusjaotus on sarnane viimase paari aastaga. Kümne aasta võrdluses on 65-aastaste ja vanemate osatähtsus kasvanud, seda nii rahvastiku vananemisega seotud haiglaravi vajavate haiguste esinemise kui ravivõimaluste paranemise tõttu.

Haiglaravi peamised põhjused

Kõige sagedamad ravipõhjused on vereringeelundite haigused. Kolmveerandil vereringeelundite juhtudest oli tegemist 65‑aastaste ja vanemate patsientidega. Sageduselt järgnesid kasvajate tõttu haiglaravil viibinud, kelle osatähtsus on viimase kümne aasta jooksul kasvanud. Nende seast üle poole on üle 65-aastased inimesed. Laste peamisteks ravipõhjusteks on hingamiselundite haigused (23% haiglaravi juhtudest), mis on kümne aasta võrdluses langustrendis.

Eelmise aasta lõpul oli Eesti haiglates kokku 6788 ravivoodit, millest 1805 olid iseseisva statsionaarse õendusabi voodid ja 294 laste erialade ravivoodid. Haiglaravi voodite koguarv ja laste voodite arv on pikema aja jooksul vähehaaval langenud, kuid 2018. aastaga võrreldes kasvasid need siiski vastavalt 2,0 ja 4,3 protsenti. Õendusvoodite arv kasvas aastaga 3,1%.

Päevaravi patsientide arv on kasvanud

Eelmisel aastal viibis päevaravil 83 677 täiskasvanut ja 8374 (0–14-aastast) last. Päevaravi juhtude arv on aastate jooksul pidevalt kasvanud, nii täiskasvanute kui ka laste arv oli ka eelmisel aastal suurem kui üle-eelmisel (vastavalt 3,5% ja 0,6%).

Päevaravi patsientidest moodustasid lapsed 2019. aastal 9% ja 65-aastased ja vanemad ligi 33%. Kümne aasta võrdluses on ka päevaravi patsientide seas kasvanud vanema vanuserühma osatähtsus.

Päevaravi peamised põhjused

Päevaravi osutatakse kõige sagedamini silmahaiguste tõttu. Enamasti on tegu katarakti patsientidega, kelle ravivajadus kasvab vanusega, seetõttu moodustavad selle diagnoosirühma ravitutest üle 80% 65-aastased ja vanemad. Ravipäevade arvestuses viibiti päevaravil enim kuse- ja suguelundite haiguste tõttu. Laste päevaravi peamisteks põhjusteks on enamasti adenoidide ja mandlitega seonduvad hingamiselundite haigused, mis moodustasid 2019. aastal üle kolmandiku laste päevaravi juhtudest. Samas on kümne aasta jooksul hingamiselundite haiguste osatähtsus tunduvalt vähenenud.

Päevaravivoodeid oli kokku 492 – 358 voodit haiglates ja 134 ambulatoorsetes asutustes. Võrreldes 2018. aastaga vähenes päevaravivoodite arv 3,3%.

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldati 2019. aasta statistika haigla- ja päevaravi ravivoodite ja ravitute kohta, sh teenuseosutajate maakondade, patsientide vanus- ja soojaotuse ning ravipõhjuste järgi. Avaldatud on ka haiglavõrgu arengukava haiglate ravivoodite näitajad haiglate järgi.