Grete Arro ja Tiia Pertel: tänaste laste tervis kujundab homset töö- ja kaitsevõimet

Tervise Arengu Instituut korraldab 27. oktoobril Kultuurikatlas tervisedenduse konverentsi „Tervisekindel riik julgeolekukriisides“, kus tervise-, julgeoleku- ja poliitikakujundamise eksperdid arutavad tervise ja riigi vastupidavuse seoseid. 

Riigi kaitsevõime toetub inimestele, kelle tervis võimaldab neile määratud ülesandeid täita. Enne ajateenistust hinnatakse, kas noore tervis võimaldab tal tulla toime sõjaväelise väljaõppe füüsilise koormuse ja muutunud elukorraldusega. (Kaitseressursside Amet, 2026)

Tervis saab aluse lapseeas

Tänaste tööealiste tervis näitab, kui suureks võib terviseriskide mõju elu jooksul kujuneda. 2024. aastal oli 52% Eesti 16–64-aastastest ülekaalus või rasvunud. Liigse kehakaaluga seostus 2023. aastal hinnanguliselt 11,2% kogu tervisekaotusest ehk 55 700 kaotatud eluaastat ning 15,4% surmajuhtudest. Vaimse tervise koormus puudutab samuti tööealisi: viimase 12 kuu jooksul oli depressiooni diagnoosi saanud 11% 16–64-aastastest. Eesti mehed elasid 2024. aastal tervena keskmiselt 56,6 ja naised 60,5 aastat, samal ajal oli oodatav eluiga vastavalt 75,1 ja 83,4 aastat. Kroonilised haigused, vaimse tervise probleemid ja nende riskitegurid mõjutavad seega märkimisväärset osa inimese tööeast ning koos sellega ka töövõimet ja ühiskonna toimevõimet. (TAI, 2026)

TAI 2026. aasta rahvastiku tervise aastaraamat toob esile, et krooniliste haiguste riskitegurid hakkavad kujunema juba varases eas. Lapsepõlves omandatud liikumis-, une- ja muud tervisekäitumise harjumused võivad püsida teisme- ja täiskasvanueas. Tervist kujundavad lapse enda omaduste kõrval pere, lasteaed, kool ja laiem elukeskkond. (TAI, 2026) 

Näiteks seostus Soome pikaajalises uuringus suurem kehaline vastupidavus noorukieas parema töövõime ja väiksema haiguspäevade arvuga keskeas. Sama uurimisrühma hilisem analüüs näitas, et kogu elu jooksul suuremana püsinud kehaline aktiivsus seostus parema töövõimega ka tööea lõpus. (Laakso et al., 2024; Laakso et al., 2026) Ennetus kätkeb seega palju enamat kui pelgalt tänaste tervisemurede vähendamist. Kujundame põlvkonda, kelle vaimsele ja füüsilisele tervisele toetub Eesti kümne ja kahekümne aasta pärast. 

Keskkond kui kujundaja

Esimene nügija tervislikuma elustiili ja mõtteviisi suunas on noorele teda ümbritsev keskkond. Toome näiteks liikumise. Eesti kooliõpilaste andmed näitavad selget seost regulaarse liikumise ja tervise vahel. 2022. aasta kooliõpilaste tervisekäitumise uuringus hindas 11-aastastest regulaarselt treenivatest noortest oma tervist heaks 91%. Harvem treenivate seas oli sama näitaja 81%. Regulaarselt treenivate noorte seas esines ka vähem sagedasi tervisekaebusi ja liigset kehakaalu. (TAI, 2026) 

Liikumisvõimalused jagunevad aga ebaühtlaselt. TAI aastaraamatu järgi osaleb hea majandusliku olukorraga perede noortest treeningutel 73%, kehvema majandusliku olukorraga perede noortest vaid 47%. (TAI, 2026) 

Laste tervist mõjutab olulisel määral ka see, millised võimalused on nende ümber päriselt kättesaadavad. Tervist toetav kasvukeskkond peaks selle näite puhul andma igale lapsele võimaluse talle meeldival ja sobival moel liikuda, taastuda ja kujundada harjumusi, mida saab hoida ka täiskasvanuna.  

Üks oluline liikumist ennustavate tegurite kogum on linnaruum. Laste ja noorte aktiivsemat liikumist toetavaid tegureid on mitmeid, nendest ühed olulisemad on linnaruumi üldine jalutatavus (Althoff et al., 2025), koolitee pikkus ja tajutud turvalisus (Siiba et al., 2025; Xing et al., 2025), linnaruumi rohelus (Zhang et al., 2026), väiksem liikluskoormus (Zhao et al., 2026), maastiku ja mängualade kujundus ja mänguvahendite teisaldatavus (Pereira et al., 2024); tänavavõrgu ühendatus, s.t. rohkem otseteid (Pia ja Bezboruah, 2025). Teisisõnu on linnaplaneerimise-alased otsused alati ka tervisega seostuvad otsused.

Vaimne vastupidavus ei ole iseenesest mõistetav 

Kriisivalmidusest rääkides tasub vaadata ka oskusi, mis aitavad inimesel pinge ja muutustega toime tulla. Tähelepanu juhtimine, emotsioonidega toimetulek ja oma käitumise suunamine kujunevad järk-järgult samuti juba lapsepõlves. Neid oskusi saab lapse igapäevases keskkonnas teadlikult toetada. (Pandey et al., 2018)

Näiteks seostusid Eesti kaheksanda klassi õpilaste uuringus väiksem psühholoogiline säilenõtkus ja jäävususkumused suurema akadeemilise läbipõlemisega. (Vinter, Aus ja Arro, 2019) Uuring  lisab taipamisi andmetele, mis osutavad, et  õpikeskkonnas toimuv võib olla seotud noorte vaimse tervisega ning on täiskasvanute poolt kujundatav: motivatsiooni, nt adaptiivsete võimekususkumuste toetamine võib muuhulgas toetada ka vaimset tervist ja vastupidavust.

Sedalaadi andmed osutavad, et mida paremini tunneme laste psüühikat, seda paremini mõistame, kuidas tavapärased, ent mitte-teaduspõhised praktikad (võistluslikkus, hinded jm) võivad anda meie soovidele vastupidiseid mõjusid. Seega on laste vaimse heaolu ja eneseregulatsiooni oskuse toetamise eeldus nende protsesside (arengu) põhjalikum tundmine täiskasvanute poolt.  

Riskikäitumise ennetus on osa tulevase tervise hoidmisest 

Kui räägime tänaste laste tulevasest töövõimest ja panusest ühiskonda, tuleb vaadata riskitegureid palju laiemalt. Riskikäitumise mustrid ja noori mõjutav keskkond võivad muutuda kiiresti ning ennetus peaks nendest olema sammu ees, aga pahatihti on see vastupidi. 

Näiteks võib tuua e-sigarettide tarvitamise kasvu. 2024. aasta ESPAD uuringus oli viimase kuu jooksul e-sigaretti tarvitanud 25% Eesti 15- kuni 16-aastastest. 2019. aastal oli sama näitaja 15%. Tüdrukute seas oli viimase kuu tarvitamine kasvanud enam kui kaks korda ning e-sigaretti oli tarvitanud ligikaudu iga kolmas tüdruk. (Vorobjov ja Veskimäe, 2025) 15–16-aastastest hindas e-sigarette kergesti kättesaadavaks 65% ja huuletubakat 55%. (Vorobjov ja Veskimäe, 2025)  

See näitab, kui kiiresti võib laste tervist mõjutav keskkond muutuda. Ennetus peaks suutma märgata uusi riske piisavalt vara ning eelkõige kohandama keskkonda viisil, mis kaitseks lapsi ja noori.  

Uimastite tarvitamist noorte hulgas ei saa käsitleda pelgalt indiviidi teadlike valikute või vastutuse küsimusena, kuigi ka individuaalsete oskuste arendamine on vajalik. Inimese, aga eriti noore, käitumist mõjutab teda ümbritsev keskkond, sealhulgas uimastite kättesaadavus, nende turundus, hinnapoliitika, sotsiaalsed normid, ümbritsev elukeskkond aga ka vaesus ja ebavõrdsus ning kellegi kaubanduslikud huvid. (Burkhart ja von Heyden, 2026) 

Seetõttu on noorte uimastitarvitamise ennetamisel püsivate tulemuste saavutamiseks oluline keskkonnapõhine lähenemine, mis vähendab uimastite kättesaadavust, nähtavust ja kujundab tervist toetavat keskkonda. Tõhus ennetus eeldab sõltumatut ja tugevat regulatsiooni, sest tervist kahjustavate toodete, turundussõnumite või muude tegevustega seotud tööstusharude majandushuvid ei pruugi olla kooskõlas noorte tervise kaitsmise ja rahvatervishoiu põhimõtetega. (Diego et al., 2025) 

Uued tooted, digikanalid ja eakaaslaste käitumine kujundavad valikuid, mida noor iga päev teeb. Varane ennetus aitab hoida tervist ajal, mil kujunevad harjumused, mis võivad saata inimest ka täiskasvanueas. 

Millele peaksime keskenduma? 

Eesti rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 seab põhimõteteks muu hulgas tõenduspõhisuse, elukaarepõhise lähenemise, tervise arvestamise eri poliitikavaldkondades, valdkondade koostöö ning tervise ebavõrdsuse vähendamise (Sotsiaalministeerium, Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030). Laste ja noorte tervise puhul tähendab nende põhimõtete rakendamine ennetuse käsitlemist mitme valdkonna ühise ülesandena. 

Sama loogikat toetab Maailma Terviseorganisatsiooni käsitlus Health in All Policies. WHO toob jätkusuutliku valdkondadevahelise koostöö nelja põhialusena välja juhtimise ja vastutuse, eri tasandite eestvedamise, toimivad koostööviisid ning ressursid, rahastuse ja võimekuse (WHO, 2023). Tervisemõju arvestamine tähendab seega tervise sidumist eri valdkondade igapäevase otsustamisega. Keskne küsimus on, kas lapse tervist toetavad võimalused on tema igapäevases keskkonnas püsivalt olemas ja kõigile lastele kättesaadavad. 

Kümne aasta pärast on suur osa tänastest koolilastest noored täiskasvanud. Nad töötavad, kasvatavad järgmist põlvkonda ja osa neist kuulub reservi. Nende vaimne ja füüsiline tervis kujundab nende enda elu kõrval ka Eesti töö- ja kaitsevõimet. Seetõttu tasub laste tervist käsitleda juba praegu osana riigi pikaajalisest toimevõimest ning suunata ennetusse sama järjepidevalt tähelepanu ja investeeringuid nagu teistesse julgeolekut toetavatesse valdkondadesse. 

See tähendab investeeringuid laste liikumisvõimalustesse, vaimse tervise ja eneseregulatsiooni toetamisse, tervist hoidvasse kodu-, mängimis- ja õpi- ning elukeskkonda ning varajasse ennetusse. Samuti tähendab see tervisemõju arvestamist haridus-, sotsiaal-, majandus- ja julgeolekupoliitika otsustes ning nende investeeringute mõju hindamist kümne ja kahekümne aasta vaates. Tänaste laste tervise hoidmine on investeering Eesti tulevasse toimevõimesse. 

Grete Arro, Tallinna Ülikooli hariduspsühholoogia vanemteadur
Tiia Pertel, Tervise Arengu Instituudi laste ja noorte valdkonna juht