Eestis on tervisekaotuse peamiseks põhjuseks vereringeelundite haigused

Südame- ja veresoonkonnahaigused – valdavalt kõrgvererõhktõbi, südame isheemiatõbi ja insult – on ka maailmas peamisteks nii suremuskaotuse kui ka haiguskaotuse põhjustajaks. Vereringeelundite haiguste tõttu kaotati 2023. aastal Eestis 150 177 eluaastat.

Tervisekaotus kirjeldab lõhet rahvastiku parima võimaliku ja tegeliku terviseseisundi vahel. 2023. aastal kaotas Eesti rahvastik kokku 424 044 eluaastat. Eesti mehed kaotasid haiguste, vigastuste ja enneaegsete surmade tõttu 197 688 ja naised 226 355 aastat.

Meeste tervisekaotusest moodustab suurema osa suremuskaotus ehk enne eeldatava eluea lõppu toimunud surmad, samas kui naistel on ülekaalus haigustele ja vigastustele kaotatud eluaastad ehk haiguskaotus. Vaadeldes üksikuid haigusseisundeid aastatel 2017–2023, on peamised tervisekaotuse põhjustajad kõrgvererõhktõbi, südame isheemiatõbi ja aju verevarustuse häired (sh ajuinfarkt). Meeste tervisekaotuses on lisaks olulisel kohal maksatsirroos ning naistel liigesekulumus ehk osteoartriit.

Maakondade lõikes on tervisekaotuses suured erinevused. Kõige enam kaotatud eluaastaid 1000 elaniku kohta on Hiiu, Jõgeva ja Ida-Viru maakonnas. Soolises jaotuses on nii meestel kui ka naistel kõige rohkem kaotatud eluaastaid 1000 elaniku kohta Hiiu maakonnas. Meestel on kaotatud eluaastaid 1000 elaniku kohta enim Jõgeva ja Järva maakonnas, naistel aga Ida-Viru ja Jõgeva maakonnas. 

„Tervisekaotuse peamised põhjused on aastaid olnud vereringeelundite haigused (35%) ja kasvajad (17%), meestel lisaks vigastused ja mürgistused (10%) ning naistel lihasluukonna- ja sidekoehaigused, psüühika- ja käitumishäired ning sisesekretsiooni-, toitumis- ja ainevahetushaigused (7%),“ selgitas uuringu elluviija, TAI analüütik Maria Lepnurm.

Tervisekaotus on suurim vanemaealistel (65+), moodustades 54% kogu rahvastiku tervisekaotusest. 

Võrreldes 2017. aastaga on Eesti rahvastiku summaarne tervisekaotus 2023. aastal suurenenud 5548 eluaasta võrra (1,3 %). Samas on näitaja 1000 elaniku kohta veidi langenud – kui 2017. aastal kaotati enneaegsete surmade ja haiguste tõttu 318 eluaastat 1000 elaniku kohta, siis 2023. aastal oli see 310. „Väga suur osa tervisekaotusest saab alguse elustiiliga seonduvatest haigustest. Aastate lõikes on tervisekaotuses naistel läbivalt suurem haiguskaotus ja meestel suremuskaotus.“ selgitas Lepnurm.

Kõnealune uuring aitab mõista, millised haigused ja vigastused mõjutavad elanikkonna tervist kõige enam ning millised neist põhjustavad enneaegset surma.

Uuringu raportiga on võimalik tutvuda TAI kodulehel: Eesti rahvastiku haiguskoormus 2023. aastal | Tervise Arengu Instituut

Uuringu raportiga on võimalik tutvuda TAI kodulehel: Eesti rahvastiku haiguskoormus 2023. aastal | Tervise Arengu Instituut