C-MORi konsortsium avaldas 22 riigis tehtud uuringu tulemused pandeemia põhjustatud liigsuremuse kohta

Juba alates esimestest SARS-CoV-2 viiruse esile kerkimise järgsetest nädalatest on olnud raske mõista, kuidas on pandeemia suremust mõjutanud. COVID-19 surmade üldarv ei arvesta piiratud testimisega, tervishoiusüsteemide ülekoormusega ega piirangumeetmetest tulenevate surmadega. Lühidalt öeldes puudub riikidel kogu maailmas täpne pilt COVID-19 viiruse otsesest ja kaudsest suremuskoormusest.

Nicosia Ülikool (University of Nicosia ehk UNIC), selle meditsiinikool ja nendega koostööd tegevad teadlased märkasid seda rahvusvahelist probleemi ja algatasid sellega tegelemiseks ülemaailmse projekti. Nad panid aluse COVID-19 suremuse (C-MOR) konsortsiumi moodustamisele, mis kutsub kogu maailma riike endaga ühinema ja mis keskendub liigsuremuse mõõtmisele. Selline analüüs võimaldab teadlastel hinnata üldsuremust pandeemia ajal võrreldes varasemate aastate sama perioodi üldsuremusega. Nii saab konsortsium täpsemalt mõõta, kuidas on pandeemia mõjutanud suremust kogu maailmas.

Konsortsium pani esmalt kokku ülemaailmselt representatiivse meeskonna. Vaid ühest ülikoolist alguse saanud algatus koondab nüüdseks 58 institutsiooni 52 riigist 6 mandril. Konsortsiumi partnerid neist 22 riigis suutsid tulla toime ühiste raskustega viie aasta suremuse andmete suuresti primaarsetest allikatest kogumise ja analüüsimisega. Nende raske töö ja ulatuslik koostöö on kandnud vilja ülemaailmse andmestiku loomise näol, mis keskendub liigsuremusele alates pandeemia puhkemisest kuni augustini 2020. Oxford University Press avaldas nende töö tulemused sel nädalal ajakirjas International Journal of Epidemiology: „Liigne üldsuremus ja COVID-19 viirusega seotud suremus: ajaline analüüs 22 riigis jaanuarist augustini 2020.“

“Esilekerkivate ja taas esile kerkivate nakkushaiguste üha tavalisemaks muutudes annavad meie tulemused väärtuslikku infot selle kohta, milline mõju võib olla epideemiatel populatsioonidel. See võimaldab mõista, mida saab teha selle mõju leevendamiseks,” nentis konsortsiumi juhtivteadlane dr Christiana Demetriou.

Uuringu tulemused näitavad, et 22 riigist mõnes esines liigne üldsuremus (Brasiilias, Inglismaal, Prantsusmaal, Itaalias, Põhja-Iirimaal, Šotimaal, Hispaanias, Rootsis, Ameerika Ühendriikides ja Walesis), mõnes esines tähtsusetu liigsuremus (Austrias, Cabo Verdes, Colombias, Küprosel, Eestis, Iisraelis, Norras, Sloveenias ja Ukrainas) ja mõnes liigsuremus hoopis vähenes (Austraalias, Taanis ja Gruusias).

Neist riikidest kuue puhul (Cabo Verde, Küpros, Gruusia, Iirimaa, Sloveenia ja Ukraina) on avaldatud liigsuremuse analüüs. Lisaks on see üks vähestest uuringutest, mis vaatleb liigsuremust soopõhiselt. Teadlased leidsid, et Iirimaal vedasid liigsuremust naised, ent Iisraelis, Ukrainas ja Itaalias esines liigsuremus ainult meeste puhul. Teiseks selle uuringu käigus hinnatud unikaalseks muutujaks olid valitsuste piirangumeetmed. Autorid märkisid, et suurenenud liigsuremusega riikides oli kontrollimeetmeid suurema tõenäosusega rakendatud piiratult või hilinemisega ja vastupidi. Lisaks sellele selgub uuringust, et Austraalias, Cabo Verdes ja Colombias esinenud suremuse seaduspärasust mõjutas tõenäoliselt pandeemia ajaline esinemine neis riikides, arvestades nende lõunapoolsematel laiuskraadidel paiknemisega.

Need tulemused saadi ühe suurema ja laiaulatuslikuma pandeemia põhjustatud suremuse uuringu tagajärjel maailmas, mis rakendas valdavalt riiklikke ja primaarseid allikaid avalikult kättesaadavate andmestike asemel. Kohapealse kogemusega teadlased kogusid andmeid oma asukohariikide kohta. Konsortsium jätkab oma tööd, sellal kui uuringust saadud väärtuslikud õppetunnid leiavad tee poliitikategijate ja tervishoiutöötajateni.

Dr Demetriou, kes on ka UNICi meditsiinikooli epidemioloogia ja rahvatervise abiprofessor, märkis et “konsortsium kogub selle poliitiliseks muudetud pandeemiaga silmitsi seistes aktiivselt täpseid ja õigeaegseid vaatlusandmeid. Me ei jätka ainult liigsurmade jälgimist, vaid alustame ka COVID-19 viiruse suremuskoormuse uurimist. Need analüüsid aitavad meil paremini mõista ja minimeerida viiruse mitmemõõtmelist mõju tervisele.”

C-MORi konsortsiumi kohta lisainfo saamiseks palume külastada lehekülge https://www.unic.ac.cy/coronavirus/mortality/. Eestit esindab konsortsiumis Tervise Arengu Instituut.

Originaalartikkel on leitav siit:  https://academic.oup.com/ije/advance-article/doi/10.1093/ije/dyab123/6324094

Joonise selgitus: 2020. aastal täheldatud suremuse määr võrreldes 2015–2019 keskmise suremuse määraga (100 000 inimese kohta) ja täpsuse indeks (%) sugude lõikes nädala kaupa esitavates riikides (katkematu püstjoon tähistab avaldatud COVID-19 surmade algust).

Ajakirjast

International Journal of Epidemiology on oluline allikas igaühele, kes soovib püsida kursis epidemioloogiliste arengute ja uute avastustega üle maailma. See julgustab omavahel suhtlema neid, kes tegelevad nii nakkus- kui mittenakkushaiguste epidemioloogiliste uuringute, õpetuse ja rakendusega, kaasa arvatud tervishoiuteenuste ja arstiabi uuringutega. Ajakiri käsitleb ka uusi epidemioloogilisi ja statistilisi meetodeid andmete analüüsimiseks sotsiaalse ja ennetava meditsiini praktikute poolt. International Journal of Epidemiology ilmub kuus korda aastas.

Uuringus osalenud konsortsiumi partnerid

1. CERICLET (Interdepartmental Center for Clinical and Translational Research), University of Perugia School of Medicine, Perugia, Itaalia
2. Communicable Diseases, National Institute of Public Health, Ljubljana, Sloveenia
3. Department of Basic and Clinical Sciences, University of Nicosia Medical School, Nicosia, Küpros
4. Department of Epidemiology and Biostatistics, Institute of Collective Health (ISC), Fluminense Federal University Niterói, Brasiilia
5. Department of Epidemiology, Center for Public Health, Medical University of Vienna, Viin, Austria
6. Department of Global Public Health, Karolinska Institutet, Stockholm, Rootsi
7. Department of Health Management and Health Economics, University of Oslo, Oslo, Norra
8. Department of Medicine, University of Oviedo, Oviedo, Hispaania
9. Department of Preventive Medicine and Population Health, University of Texas Medical Branch, Galveston, TX, Ameerika Ühendriigid
10.  Department of Primary Care and Population Health, University of Nicosia Medical School, Nicosia, Küpros
11. Department of Public Health, University of Copenhagen, Kopenhaagen, Taani
12. European Commission Joint Research Centre, Ispra, Itaalia
13. Faculty of Medicine, Bogomolets National Medical University, Kiiev, Ukraina
14. Faculty of Medicine, Tel Aviv University, Tel Aviv, Iisrael
15. HSE-Health Protection Surveillance Centre, Dublin, Iirimaa
16. Institute of Studies in Collective Health (IESC), Federal University of Rio de Janeiro, Rio de Janeiro, Brasiilia
17. Israel Center of Disease Control, Ministry of Health, Ramat Gan, Iisrael
18. Medicine Faculty, Cooperative University of Colombia, Villavicencio, Colombia
19. Methods and Analysis, Statistics Denmark, Kopenhaagen, Taani
20.  National Center for Disease Control and Public Health, Tbilisi, Gruusia
21. National Health Observatory, National Institute of Public Health, Praia, Cabo Verde
22.  National Statistics Office of Georgia, Tbilisi, Gruusia
23.  Nature, Life and Environment Sciences Department, University Jean Piaget of Cape Verde, Praia, Cabo Verde
24.  Population Health Research Institute, St George’s, University of London, London, Ühendkuningriik
25.  Public Health School, National Institute of Public Health, Ljubljana, Sloveenia
26.  Registrite osakond, Tervise Arengu Instituut, Tallinn, Eesti
27.  SC Center for Rural and Primary Health Care and Department of Geography, University of South Carolina, Columbia, SC, Ameerika Ühendriigid
28.  School of Health and Social Development, Deakin University, Melbourne, Austraalia
29.  Uimastite ja nakkushaiguste epidemioloogia osakond, Tervise Arengu Instituut, Tallinn, Eesti
30.  University of Nicosia Medical School, Nicosia, Küpros
31. University of Nicosia, Nicosia, Küpros
32.  University of Perugia School of Medicine, Perugia, Itaalia
33.  University of Rennes, EHESP, REPERES–EA 7449, Rennes, Prantsusmaa