Avaliku sektori tervishoiukulude kasv ületas leibkondade omaosaluse kasvu 2023. aastal
Tervise Arengu Instituudi (TAI) avaldatud statistika põhjal olid Eesti tervishoiukulud 2023. aastal 2,853 miljardit eurot. Aasta varasemaga võrreldes kulude kasv kiirenes avaliku sektori panuse suurenemisest. Tervishoiukulud olid 13% ehk 325 miljonit eurot suuremad, 2022. aastal oli kasv 7,5% ja 176 miljonit eurot.
Avaliku sektori osatähtsus tervishoiukuludes oli 76% ja kulud suurenesid aastataguse ajaga võrreldes 14% ehk 272 miljonit eurot. Leibkondade tervishoiukulud suurenesid 8%, mis oli vähem kui 2022. aastal ning kasv oli aeglasem kui kulude üldine kasv. Kokkuvõttes vähenes leibkondade omaosaluse osatähtsus tervishoiukuludes ühe protsendipunkti võrra 2021. aasta tasemeni ehk oli 22%.
Tervishoiukulude osatähtsus sisemajanduse koguproduktist oli 2023. aastal 7,5%. Pärast langust 2022. aastal 6,9%-ni, kui SKP kasv oli tervishoiukulude omast kiirem, on osatähtsus samal tasemel nagu aastatel 2020 ja 2021.
Vaadeldes kulutusi teenuste järgi, toimusid kõige suuremad juurdekasvud peamistes rühmades – aktiivraviteenustes (197 miljonit eurot rohkem kui 2022. a), pikaajalises õendus- ja hooldusabis (58 miljonit) ning meditsiinitoodete rühmas (46 miljonit). Suurimad vähenemised olid seevastu ennetustegevustes, mis on seotud COVID-19 testimiste ja vaktsineerimise vähenemisega, kokku ligikaudu 50 miljonit eurot.
2023. aastal leibkondade tervishoiukulude kasv aeglustus. Siiski suurenesid leibkondade tervishoiukulud kokku 45,6 miljonit eurot. Suuremad tõusud olid hambaravis (20 miljonit eurot) ja retseptiravimite kuludes (12 miljonit eurot). Leibkondade omaosalusest suurima osa moodustasid hambaravikulud 32%, õendus-hooldusabi 18% ja retseptiravimid 15%.
Leibkondade keskmine kulu ühe inimese kohta tõusis 439-lt eurolt 462 euroni aastas. Avaliku sektori kulud ühe inimese kohta olid 1584 eurot ning kokku investeeriti 2023. aastal iga inimese tervisesse keskmiselt 2089 eurot. Avaliku sektori kulutustest 58% moodustasid erinevad aktiivraviteenused, sh haiglaravi, millele järgnesid kulud tugiteenustele nagu kiirabi (15%).
Tervishoiukulude arvestust peetakse rahvusvahelise OECD-WHO-Eurostati ühise metoodika (SHA 2011) alusel ning kasutatakse riikidevahelistes võrdlustes. Tervishoiukuludest arvatakse välja haigushüvitised ja tervishoiutöötajate väljaõppekulud (v.a täiendkoolitus). Tervishoiu kapitaliinvesteeringute üle peetakse eraldi arvestust ning need ei sisaldu jooksvates tervishoiukuludes.
Arvestus toimub lõpptarbimise järgi, millise teenuseosutaja juures teenused ja kaubad inimeseni jõudsid ning kasutamise aasta järgi.
Tervishoiukulude arvestuse 2023. aasta andmed on avaldatud TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.
Rahvusvahelistesse andmebaasidesse jõuavad uued Eesti andmed 2025. aasta juunis.