Arvamusfestivalil avasime alkoholipoliitika tagamaid
Möödunud nädalavahetusel Paides toiminud Arvamusfestivalil toimusid Turvatunde alal kolm arutelu, mille korraldamisesse või osavõttu olid kaasatud ka TAI esindajad: „Kui eetiline on Eestis ennetus?“, „Turvaline ööelu: kes võidavad, kes kaotavad?“ ja „Miks keegi ei räägi enam alkoholipoliitikast?“.
Neist viimase arutelus osalesid Tarvo Kruup (Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefekt), Jevgeni Ossinovski (Riigikogu saadik, SDE), Karmen Joller (Riigikogu saadik, Reformierakond), Tanel Kiik (Keskerakond) ja Annika Veimer (Tervise Arengu Instituudi juht).
Toome välja meie olulisimad jutupunktid sellel teemal:
- Iga alkoholi liigtarvitamist piirav muutus on vajalik, kuid paraku on neil erinev mõju. Näiteks inimeste teadlikkust mõjutavad tegevused annavad loodetud efekti alles suhteliselt pika aja vältel.
- Alkoholi hinna reguleerimisel on seevastu kohene efekt, kuid see võib omakorda sillutada teed alkoholi salatarbimisele- ja müügile või piirikaubandusele. Seepärast on oluline, et igat sellist alkoholitarvitamise piiramise suunas plaanitavat käiku ei vaadeldaks üksinda, vaid komplekssena ning laiemale perspektiivile laotatuna.
- Alkoholiseadus keelab alkoholi müügi nii alaealisele kui joobeseisundile viitavate tunnustega isikutele. Meie testostlemise uuringud on paraku näidanud selgeid puudusi reaalsetes alkoholimüügi olukordades. 2022.a üleriigilise testostlemise andmed näitavad, et keskmiselt saab iga teine alaealine alkohoolse joogi kätte nii, et tema dokumenti ei küsita. Uuring näitas, et jaekaubanduses küsiti dokumenti vaid 44%-l testostudest ja toitlustusasutustest (sh baaridest) 47%-l.
- Kas oleme kodanikena valmis sekkuma olukordades, kus väga noore välimusega inimesed püüavad alkoholi kätte saada või üritame pigem silma kinni pigistada end rahustades, et teiste asjad ei puutu meisse?
- Alkoholi liigtarvitamine puudutab paratamatult ka tarvitajate lähedasi. TAI eelmisel aastal läbi viidud uuringus, kus keskendusime elanike hoiakutele ja arvamustele alkoholitarvitamisest selgus, et 62% kõikidest vastajatest oli kogenud elu jooksul muret või raskusi lähedase alkoholitarvitamise pärast. See annab märku, et meie senine alkoholipoliitika elluviimine ei ole suutnud kaasata piisaval määral kogukonda. Riiklikku alkoholipoliitikat ei saa ellu viia ainult regulatsioonidega, ka inimesed ja kodanikuühendused ise peavad tunnetama selles enda rolli ja vastutust. Vaid ühisel toel ja arusaamisel suudame muuta ühiskonnas norme, mis on alkoholi tarvitamise praegusel moel normaliseerinud ning kinnistanud.
- Alkoholi tarvitamine on meie ühiskonnas nii normaliseeritud, et põhjendama peab pigem sellest loobumist kui selle tarvitamist. Sotsiaalne surve sellele on suur: meie uuringute kohaselt küsitakse 57 % juhtudest, miks inimene alkoholi ei joo ning 43 % juhtudest pakutakse keeldumisest hoolimata talle ikkagi alkoholi.
- Teadlikkus alkoholi kahjulikkusest on küll levinud, kuid seda ei kipu meie endi positiivne eeskuju sageli toetama. Kui julgelt oleme näiteks valmis vahele astuma joobes inimese rooli istumise vältimiseks? Nagu öeldakse – saavad suuremad muutused alati alguse väikestest ning siin on meil igaühel võimalus endal kaasa rääkida või eeskuju näidata.
