Alkoholipoliitika meetmed jäävad liigtarvitajatele mõistetamatuks
Hiljutine uuring näitas, et toetus alkoholipoliitika meetmetele sõltub individuaalsest alkoholikäitumisest. Vähem toetavad vastavaid meetmeid need, kellel on suurem risk alkoholi liigtarvitamiseks.
Tervise Arengu Instituudi (TAI) vanemteadur Rainer Reile analüüsis Eesti elanike suhtumist mitmesse võimalikku, ent praegu rakendamata poliitikameetmetesse. Näiteks alkoholi veebireklaami keelustamine, alkoholimüügi piiramine tanklates ja vanusepiiri tõstmine. Mitmed neist meetmetest kuuluvad Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitatud lahenduste hulka, mis on tõenduspõhised ja kulutõhusad lahendused alkoholist tingitud tervisekahjude vähendamiseks.
Iga kuues Eesti elanik alates 15. eluaastast on alkoholi liigtarbija. See määratlus hõlmab neid mehi ja naisi, kes tarbivad nädalas vastavalt rohkem kui 14 ja seitse alkoholiühikut. Ajakirjas "Public Health in Practice" avaldatud teadusartiklis näidati, et mehed, kes tarbivad rohkem kui 14 ühikut ja naised, kes tarbivad rohkem kui seitse ühikut alkoholi nädalas, on oluliselt sagedamini piirangute vastu.
Nii meeste kui naiste puhul olid alkoholi riskitarvitajad enim vastu täiendavate kättesaadavuse piirangute seadmisele. Vastaja vanust, haridustaset ja rahvust arvestades eristusid riskitarvitajatest meeste puhul madalam toetus veebireklaami keelustamise, alkoholi vähiriski tootemärgistuse ning alaealistele alkoholi müügi karistuste karmistamise osas. Liigtarvitajatest naistel seevastu oli madalam toetus veebireklaami ning bensiinijaamades alkoholimüügi keelustamise osas.
Rainer Reile rõhutas, et alkoholipoliitika meetmete toetamine sõltub tugevalt inimese enda alkoholitarbimise harjumustest ning alkoholipoliitika rahvatervishoiu eesmärkide asemel nähakse neis eelkõige ohtu oma tarbimisharjumustele.
Ka teises hiljuti publitseeritud teadusartiklis näitasid TAI teadlased, et alkoholi liigtarvitajad olid oluliselt vähem toetavad alkoholi vähiriski tootemärgistuse kasutuselevõtu suhtes.
Analüüsist ilmnes, et 73,2 protsenti Eesti elanikest seostas alkoholi tarbimist suurenenud vähiriskiga, kuid vähipaikme põhine teadlikkus oli madal – näiteks vaid kümme protsenti seostas alkoholi tarvitamist suurenenud rinnavähi tekkeriskiga. Hoolimata pigem heal tasemel vähiriski teadlikkusest, toetas vaid 54 protsenti Eesti 15–74 aastastest elanikest vastava hoiatuse lisamist alkoholipakenditele.
"Alkoholipoliitika on ühiskonnas arusaadavalt polariseeriv teema, kuid on oluline, et see ei sumbuks individuaalsete vabaduste retoorikasse ning rahvatervishoiu vaatepunkt saaks senisest enam tähelepanu. Alkoholisurmade drastiline kasv viimastel aastatel peaks olema selleks piisav põhjus," sõnas Reile.
Teadusuudise avaldas ERRi portaal Novaator 24. septembril 2024.