Algab õpilaste kasvu uuringu teine laine
Tervise Arengu Instituut (TAI) alustab laste kasvu uuringu (COSI) teise lainega – järgmiste kuude jooksul mõõdetakse 1. ja 4. klassidest kokku ligi 15 000 last, et hinnata Eesti algkoolilaste kasvamist. Samuti uuritakse, kui tervislik keskkond on kool ja kuidas mõjutab lapse kehakaalu kodu. Tulemused selguvad 2020. aasta kevadel.
Uuringu vastutava uurija, TAI vanemteaduri Eha Nurga sõnul viidi sama uuring läbi 2016. aastal, millest selgus, et iga neljas 1. klassi laps Eestis oli ülekaaluline või rasvunud.
„Nüüd on aeg uuesti hinnata, kuidas on olukord tänaste 1. klassi laste seas ja millised on eelmises uuringus osalenud õpilaste näitajad kolm aastat hiljem,“ ütles Nurk.
„Lapseea ülekaal on tõsine risk tervisele ka hilisemas elus ja uuringud näitavad, et lasteaiast kooli minnes ülekaaluliste laste hulk suureneb. Teadusuuringute abil kogutud andmed on poliitikakujundajatele abiks laste tervist ja heaolu puudutavate otsuste tegemisel. Seepärast palume kõigil koolidel ja lapsevanematel, kelle lapsed valimisse sattusid, uuringus osaleda.“
Üheks oluliseks seoseks laste ülekaalu juures on hommikusöögi söömata jätmine. Eelmine uuring näitas, et hommikusööki söönute seas oli ülemäärase kehakaaluga lapsi vähem kui mittesööjate hulgas (vastavalt 26 ja 32 protsenti). Samuti oli ülemäärase kehakaaluga laste osakaal väiksem nende hulgas, kes osalesid regulaarselt treeningutel.
Nurga sõnul on koolidel ja teistel lasteasutustel laste toitumis- ja liikumisharjumuste kujundamisel ja võimaluste loomisel suur roll. „Enamikus koolides on olemas oma spordisaal, paljudel on territooriumil ka mänguväljak. Samas oli kolm aastat tagasi õues mängimine igas vahetunnis lubatud vaid pooltes koolides, ligi kümnendikus koolidest ei olnud aga õues mängimine lubatud üheski vahetunnis,» tõi Nurk näiteid.
Eelmise uuringu järgi oli võimalus süüa koolisööklas hommikueinet olemas ligi pooltes koolides. Vahepaladeks pakuti aga koolipuhvetites enam maiustusi kui tervisesõbralikke näkse – kui maiustused olid kättesaadavad 54 protsendis koolides (hõlmates 78 protsenti õpilastest), siis palju vähematest koolides oli võimalik õpilastel osta salatit (25 protsenti), võileibu (31 protsenti) või kuivatatud puuvilju ja pähkleid (28 protsenti).
„Loodetavasti näitab uus uuring olukorra paranemist,“ lisas Nurk. „Seekord küsitleme ka peresid, et vaadata, kuidas mõjutavad lapse kehakaalu kodused valikud.“
Uuringusse valiti juhuvalimi alusel 190 kooli üle Eesti, kaasatakse kõik nende koolide 1. ja 4. klasside õpilased. Mõõtmised koolides toimuvad peamiselt märtsi ja aprilli jooksul. Õpilaste kohta kogutakse järgmised andmed: pikkus, kehamass, talje- ja puusaümbermõõt ning mõningad taustaandmed. Lisaks palutakse kooli esindajal täita lühike kooli iseloomustav küsimustik. Koolides läbiviidavaid mõõtmisi korraldab OÜ Eesti Uuringukeskus ja mõõtmisi viivad läbi vastava koolituse läbinud töötajad.
Laste mõõtmised toimuvad koolis õppetundide ajal (soovitatavalt enne lõunasööki). Lastevanematele edastatakse uuringut tutvustav kiri koos veebilingiga pereküsimustiku täitmiseks ja nõusolekust keeldumise vorm (juhuks, kui lapsevanem ei soovi, et tema laps uuringus osaleb) e-kirja teel.
Uuring viiakse läbi koostöös Maailma terviseorganisatsiooniga ja laste kasvunäitajate andmete kogumine toimub samaaegselt enam kui 40 Euroopa riigis. Täiendavat teavet uuringu kohta leiab veebist.
Uuringu tulemused salvestatakse siseriiklikkusse ja WHO rahvusvahelisse andmebaasi isikustamata kujul. Andmebaasis on kodeeritud andmed ja hilisemates analüüsides kasutatakse neid vaid üldistatult ega seostata konkreetsete laste või koolidega.