Skip to content

Eesti psühhobioloogiline liikluskäitumise uuring (EPBLU)

Mis uuring see on ja milleks on seda vaja?

Eesti teadlaste elluviidav uurimistöö on maailmas ainulaadne pikaajaline uuring, mis autojuhtide liikluskäitumist uurides võtab arvesse nii psühholoogilisi tegureid, bioloogilisi markereid kui ka registripõhiseid andmeid.

Uuringute fookused olnud erinevad, kuid eesmärk on välja selgitada riskikäitumise mõjurid ja pakkuda lahendusi, mis viiksid autojuhtide turvalisema liikluskäitumiseni.

Tervise Arengu Instituut koostöös Tartu Ülikooliga on alates 2001. aastast viinud ellu uuringuid, mis selgitavad isiksuslikke ja bioloogilisi eripärasid riskikäitumise kujunemisel liikluskäitumise (autojuhtimise) näitel.

Mida me uurime?

Isiksuslike ja neurobioloogiliste eripärade selgitamiseks riskikäitumise kujunemisel liikluskäitumise näitel on uuringutes kasutatud küsimustikke järgmistes teemavaldkondades:

  • käitumine (liiklus-, vee- ja tuleohutus, toitumine, kehaline aktiivsus, suitsetamine, alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, hasartmängude mängimine ning sotsiaalmeedia kasutamine)
  • psühhomeetria (küsimustikud impulsiivsuse, agressiivsuse, enesehinnangu, stressiga toimetuleku ja seadusekuulekuse kohta, ANPS (Affective Neuroscience Personality Scales) küsimustik, Raveni progresseeruvad maatriksid
  • terviseseisund ja sümptomid (hinnang oma tervisele, STAI – ärevuse hindamiseks, ASRS – aktiivsus- ja tähelepanuhäirete sümptomite hindamiseks, MHI-5 – vaimse tervise hindamiseks, AUDIT – alkoholi kuritarvitamise ja võimaliku sõltuvuse hindamiseks)
  • sotsiaalmajanduslik olukord.

Uuringutes on tehtud päringuid Liikluskindlustuse Fondist uuritavate autojuhtide liiklusõnnetustesse sattumise kohta, politsei- ja piirivalveametist õigusrikkumiste kohta liikluses ning maanteeametist sõidukijuhi lubade omamise kohta.

Bioproovidest on määratud potentsiaalseid riskikäitumise neurobioloogilisi näitajaid; (vereliistakute monoamiinide oksüdaasi aktiivsus, funktsionaalsed geenipolümorfismid).

Sekkumine

Välja on töötatud psühholoogiline sekkumine „Impulsiivse käitumise ennetamine liikluses“ ja selle tõhusust on hinnatud. Väljapakutud meetmed riskikäitumise vähendamiseks liikluses on mõeldud autokoolidele, kus oluliseks mõjutajaks on autokooli õpetaja. Teadvustamine, õppeprogrammis arvestamine ja arutelud selle üle, et psühholoogiline seisund, isiksuslik ja bioloogiline eelsoodumus avaldavad autoroolis mõju, panevad tulevast autojuhti sellele mõtlema ja aitavad kujundada käitumist turvalisemaks.

Uuringu etapid

2018.–2022. aasta uuring

Uuring keskendub järgnevale:

  • kuidas bioloogilise eelsoodumusega seotud impulsi kontroll ja agressiivsus kanduvad üle igapäevasele tervist mõjutavale (liiklus)käitumisele;
  • milline on seni vigastuste ja riskeeriva käitumise ennetamiseks rakendatud meetmete mõju;
  • kuidas on ebatervislikud toitumisharjumused, kehaline aktiivsus ja muu terviskäitumine seotud riskikäitumisega liikluses.
2013.–2015. aasta uuring

Eesmärk oli vigastuste ja riskeeriva käitumise ennetamiseks teaduspõhiste meetmete väljatöötamine ning rakendamine (TerVe VIGA)

2009.–2011. aasta uuring

Uuriti autojuhtide riskivat liikluskäitumist: psühholoogilise sekkumise kaugmõju sõltuvalt sotsiodemograafilistest, bioloogilistest ja isiksuslikest teguritest.

2005.–2008. aasta uuring

Uuriti autojuhtide riskiva liikluskäitumise vähendamise võimalusi psühholoogilise sekkumisega.

2002.–2003. aasta uuring

Uuriti riskeerivat käitumist liikluses ja isiksuseomadusi – nende seost bioloogilise markeri vereliistakute monoamiinide oksüdaasi (MAO) aktiivsusega.

2001. aasta uuring

Uuriti alkoholijoobes autojuhtimist mõjustavaid isiksuseomadusi, nende seost bioloogilise markeri vereliistakute monoamiinide oksüdaasi (MAO) aktiivsusega.