Valdkondade lõimimise head kogemused Elva vallas

 

 

 

 

 

 

 

---

Elva valla laste ja perede heaolu on toetatud, väärtustame tervist ja tervislikke eluviise, eakad ja puudega inimesed on aktiivsed kogukonna liikmed ning abivajajatele on korraldatud sotsiaalteenused. Sotsiaalala töötajad on toetatud ja motiveeritud.

Laste ja perede heaolu toetamine

Elva valla aasta sotsiaaltöötegu 2020 on laste ja noorte vaimse tervise kabineti avamine Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliiniku, Elva Laste- ja Perekeskuse ning vallavalitsuse koostöös. Selline terviseasutuse ja kohaliku omavalitsuse koostöömudel on praegu küllaltki ainulaadne ning kabineti avamine aitab jagada lastepsühhiaatrite töökoormust ja lühendada ravijärjekordi nende vastuvõttudel.

Psühhiaatrilist abi saab pakkuda lapse elukohale lähemal. Kabineti meeskonda kuuluvad vaimse tervise õde, psühholoog ja sotsiaaltöötaja, olemas on tugi nii psühhiaatrilt kui ka kliiniliselt psühholoogilt Tartus.

Vaimse tervise õde jälgib ka psühhiaatri määratud ravi mõju ja kõrvaltoimeid ning hindab patsiendi tervist ravi vältel. Samuti nõustab ja juhendab õde patsienti ja tema lähedasi. Sotsiaaltöötaja hindab sotsiaalseid mõjureid ning püüab edendada patsiendi toimetulekuvõimet. Ta jagab infot sotsiaal- ja tugiteenuste kohta ning selgitab, kust soetada abivahendeid ja kuidas neid kasutada. Ta korraldab ka võrgustikutööd ja nõustab sotsiaaltoetuste saamise asjus.

Laste ja noorte vaimse tervise kabineti avamisel ütles dr Sven Janno, et seesugune koostöö omavalitsusega võimaldab teenusemudelit, kus tervishoiuasutuse tippspetsialistid ja kohalikud tugispetsialistid tegutsevad koordineeritult, lähtudes patsiendi ja tema pere vajadustest.

Elva vallas on ka laste ja perede komisjon, mille ülesanne on aidata lapsi, peresid ja lastekaitsjaid keerukate juhtumite lahendamisel, kui varasemad meetmed ei olnud piisavalt tõhusad. Näiteks lapse korduvad õigusrikkumised, koolikohustuse mittetäitmine, kohtuvälised kokkulepped, vaidlused vanemate vahel jms. Komisjon annab soovitusi ja teeb ettepanekuid nii asjaosalistele kui ka nendega seotud asutustele.

Komisjonile tuleb teada anda, mida on lapse ja pere jaoks juba tehtud ning mis hinnang on antud perekonna üldisele toimetulekule. Komisjonis on sotsiaal-, hariduse, noorsootöö ja tervishoiu valdkonna esindajad.

Tugiisikuteenus ja visioonipäev

Oleme võtnud suuna perede tugiisikuteenuse laiendamiseks, pakume seda koos Elva Laste- ja Perekeskusega. Pakume võimalust osaleda kahes vanemlusprogrammis, need on: „Imelised aastad” ja Gordoni perekool.

Edaspidiseks prioriteediks on kujunemas tegelemine tõrjutusriskis ning NEET ehk mitteõppivate ja mittetöötavate noortega. Oleme osalenud noortegarantii projektis, kuid töö nende noortega peab muutuma aktiivsemaks ja süsteemsemaks. Lähiajal asub Elva vallavalitsuses ametisse ennetustööspetsialist, kes saab sellele teemale pühenduda. Meie noortele on tuge pakkunud Tugila projekt ning nad on osalenud Johannes Mihkelsoni Keskuse programmides ja tööotsingukoolitustel.

Elva valla traditsiooniks on kord aastas peetav visioonipäev laste ja perede toetamisega seotud koostööpartneritele. Ellu on viidud juba kolm edukat üritust. Kõigepealt uurisime hetkeolukorda ning arutasime, mis on hästi, mida saaks teha paremini, mida muuta ja millest alustada. Teisel aastal võtsime fookusesse ennetus- ja koostöö teemad; sel aastal mõtlesime, kuidas ennetada kiusamist. Elva Laste- ja Perekeskus on korraldanud ka kaks tipptasemel konverentsi.

Laste ja perede toetamine hõlmab paljusid valdkondi ja kõige tihedam koostöö on meil muidugi haridusasutustega. Tähtis on tõhustatud või erituge vajavate laste õpetamine kaasava hariduse põhimõtete järgi. Igal haridusasutusel peaks olema niisugune tugispetsialistide meeskond, mis on kohane just selle kooli eripärale. Lasteaedades on varajane märkamine samuti väga oluline, seepärast oleme ette näinud raha ka lasteaedade tugimeeskondade suurendamiseks.

Võrgustikud ja tugirühmad

Elva vald osales koostööprojektis Põltsamaa ja Mustvee vallaga, et analüüsida teenuste juhtimisstruktuure ja mudeleid eri omavalitsustes. Sedasi saime süveneda valdkonna probleemidesse ning arutada lahendusi. Hästi hakkas toimima tugispetsialistide ülevallaline võrgustik, mis võimaldab jagada parimaid praktikaid ja arendab üheskoos teenuseid – näiteks tahame arutada kvaliteedi hindamise kriteeriume.

Plaanis on alustada ka väiksemate erialaste töörühmadega, nt logopeedide, eripedagoogide, sotsiaalpedagoogidega.

Toetuse korraldamiseks on vaja hoida spetsialistide võrgustikku ning selgitada välja eri rolle ja suhtlusskeeme. Oleme võtnud lähiaja ennetustöö fookusesse abivajavate laste märkamisega seotud „tuletõrjeõppused”: tahame, et iga võrgustikuliige oskaks keerukates olukordades õigesti käituda ja koostöö sujuks. Selleks kohtume nii perearstide kui ka kooliõdede, noorsootöötajate ja huvijuhtidega.

Uuest õppeaastast soovime võrgustikku kaasata spordiklubide treenerid ning arutada nendega abivajavate laste märkamist ja hariduslike erivajadustega laste treenimise eripärasid.

Koostöös Elva Laste- ja Perekeskusega plaanime moodustada tugirühmad puudega laste vanematele, et nad ei jääks üksi, saaksid vajalikku infot ja tuge nii spetsialistidelt kui ka üksteiselt.

Väärtustame tervist ja tervislikke eluviise

Tervisedendus on suurepärane näide valdkondade lõimumisest. Tervist väärtustava ja soodustava käitumise ning tervist toetava elukeskkonna arendamisega saab tegeleda vaid valdkondade, organisatsioonide ja spetsialistide koostöös.

Elva vallas koondab eri valdkondade spetsialiste tervise ja heaolu komisjon, mis koordineerib meie eesmärke ja tegevusi elanike tervise, turvalisuse ja elukvaliteedi parandamisel. Komisjon korraldab vähemalt kaks korda aastas kampaania, et juhtida tähelepanu olulistele teemadele ja probleemidele.

Eelmisel sügisel oli nt sotsiaalmeediakampaania „Võta aega”, mille käigus jagati soovitusi, kuidas hoida tasakaalus vaimset tervist. Enne seda uurisime olukorda ja just vaimse tervisega seonduvad probleemid tundusid ülekaalukalt kõige teravamad. Järgmisena on plaanis juhtida tähelepanu nutisõltuvusele; ühe vastumeetmena propageerime liikumist.

Terviseteemad on väga tihedalt seotud hariduse ja spordi valdkonnaga. Kõik valla haridusasutused on tervist edendavate koolide või lasteaedade võrgustiku liikmed, paljud koolid on liitunud „Liikuma kutsuva kooli” projektiga. Soovime luua haridusasutuste tervisedendajate koostöövõrgustiku, et neil oleks omavahel lihtsam kogemusi vahetada, plaane ja tegevusi ellu viia.

Hooldame ja arendame vallas spordiobjekte ning korraldame spordiüritusi. Elva linnas on tänapäevane, eri võimalusi pakkuv spordihoone. Elva kuulub Tervist Edendavate Omavalitsuste Võrgustikku, koos saame korraldada näiteks suuremat kõlapinda vajavaid tervisekampaaniaid.

Eakad ja puudega inimesed kogukonnaliikmeina

Elval on kaks väga head näidet, kuidas delegeerida teenus kolmandale sektorile. Elva linna päevakeskuse teenust pakub MTÜ Hoolekoda, kes koostöös Tartu Ülikooliga korraldab ka Väärikate Ülikooli, mis on isegi üle ootuste populaarne. Päevakeskuses toimuvad huvitegevused, korraldatakse väljasõite.

Toredaks tavaks on saanud, et vallavanem ja abivallavanem käivad kord kvartalis Elva päevakeskuses eakatega kohtumas. Eakad saavad välja pakkuda, kuidas võiks korraldada valla elu ning arutleda ja küsida neile olulistel teemadel.

Rannu päevakeskuses pakub teenust MTÜ Tõusvad Tähed, mis korraldab samas majas ka noortekeskuse tööd. Eri sihtrühmade koondamine tekitab kindlasti uusi põnevaid võimalusi nii noortele kui ka eakatele.

Vähemalt kord kvartalis on Elva linnas eakate tantsuõhtu, piirkondades on vähemalt kord aastas mõni pidu suunatud just väärikatele. Tahame korra aastas teha valla eakatele ka tervise- ja ohutuse päeva.

Sotsiaalteenused abivajajaile

Euroopa Sotsiaalfondi rahastatud projekti „Hoolekandeteenuste arendamine Elva vallas” toel oleme oluliselt laiendanud koduteenust. Soovi korral saame paigaldada eakatele heaolumonitorid ehk sellised käekellad, mis annavad hooldustöötajale infot kliendi heaolu kohta.

Tavapärasele häirenupu funktsioonile lisaks võimaldab monitor jälgida muutusi eaka liikumises ja terviseseisundis. Nii saab kiirelt reageerida ohtlikele olukordadele ja pakkuda paremat koduteenust. Praegu katsetame esimesi kellasid, edaspidi soovime kasutada seda võimalust laiemalt.

Vahetasime välja kõik elektriautod, vald hankis kümme uut sõiduautot. Nii on koduteenuse osutamine mugavam nii kliendile kui ka hooldustöötajale. Kasutame FleetComplete platvormi, mis aitab korraldada logistikat ja pidada sõidupäevikuid. Analüüsime praegu, kas viia ka hooldustöötajate töö plaanimine ja tagasiside andmine samale platvormile. Eri e-teenuste arendamisega saame muuta koduteenuse veelgi paremaks ja sisulisemaks.

Koos SA Elva Laste- ja Perekeskusega pakume erivajadusega inimeste tugiisikutele ja koduteenuse pakkujatele supervisiooni. Hooldustöötajad on leidnud, et selline juhtumite läbirääkimine aitab neil oma tööd paremini mõtestada ja toetab vaimset tasakaalu.

Hea sild tervishoiu- ja sotsiaalteenuse vahel on samast projektist rahastatud intervallhooldus, mis toetab tööturul osalemist. Kui eakas lähedane on saanud õendusabiteenust ja vajab edasi ainult üldhooldusteenust, saavad patsiendid vahepeal kasutada intervallhooldust, mis näiteks Elva vallas tähendab, et on tagatud pikem järelevalve ja kõrvalabi.

Tegu on ajutiselt väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenusega, millest on palju abi. Tööealine hooldajast lähedane saab tööl edasi käia või ka ajutiselt hooldusülesannetest puhkust võtta.

Põnev algatus, mis suurendab tervise- ja sotsiaalvaldkonna koostööd, on Tartu Ülikooli Kliinikumi insuldiprojekt, mille eesmärk on ladus ja inimkeskne raviteekond. Elva vald osaleb projektivõrgustikust Elva Haigla kaudu, et võimaldada insuldipatsientidele vajalikke teenuseid koduses keskkonnas, näiteks koduteenust või kodude kohandamist.

Suur abi on olnud Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastatavast projektist „Elva valla puuetega inimeste eluasemete füüsiline kohandamine”, mis on andnud võimaluse kohandada 55 puudega inimese eluruumi. Koostööprojekt päästeametiga „500 kodu korda” on muutnud Elva valla kodud tuleohutumaks.

Tartumaa Ühistranspordikeskus osaleb katseprojektis, millega tahetakse muuta sotsiaaltranspordi korraldamine maakonnakeskseks ning edaspidi integreerida see ka ühistranspordiga. Integreerimise teeb keerukaks see, et hea sotsiaaltranspordi teenusega kaasneb ka abistamine arsti ukse taha või apteeki jõudmisel, ilma uuenduslike lahendusteta ei suuda ühistransport seda veel pakkuda.

Selleks, et meie sotsiaaltöö oleks inimkeskne, hooliv ja uuendusmeelne, on tarvis visiooni ja tegevuskava. Siis on koostöö, suhtlemise, toetamise ja tunnustamisega võimalik saavutada kõike.

Artikkel ilmus ajakirjas Sotsiaaltöö 3/2020

---