Toimetulekutoetuse maksmine 2018.–2022. aastal

Sotsiaalministeeriumi analüüsi- ja statistikaosakond

---

Toimetulekutoetust maksti 2022. aastal 25 016 leibkonnale ning rahuldati 106 677 toimetulekutoetuse taotlust (keskmiselt 8890 taotlust kuus). Arvestuslikult sai üks leibkond aasta jooksul toimetulekutoetust 4,3 korda. Kokku sai 2022. aastal toimetulekutoetust (olenemata toetuse saamise kordade arvust aasta jooksul) 48 731 inimest, mis on 3,6% Eesti elanikest.

Aastal 2022 kulus toimetulekutoetuse maksmiseks (toimetulekupiiri kindlustamiseks) ja täiendavaks toetuseks toimetulekutoetuse saajale, kelle kõik teised pereliikmed on alaealised, peaaegu 39,9 miljonit eurot. Ühe taotluse keskmine arvestuslik suurus oli 373,78 eurot.

Arvestatuna ühe elaniku kohta maksti 2022. aastal toimetulekutoetust 29,13 eurot.

Kuni 2021. aastani vähenes toimetulekutoetuse saajate ja rahuldatud taotluste arv pidevalt. Kulutused toimetulekutoetuse maksmiseks vähenesid kuni 2020. aastani ja mõnevõrra suurenesid 2021. aastal, sest suurenes toetuse keskmine     suurus ühe taotluse kohta (eeskätt eluasemekulude kallinemise tõttu). Märkimisväärselt on 2022. aastal suurenenud nii toimetulekutoetuse saajate ja rahuldatud taotluste arv kui ka kulutused toetuse maksmiseks. Suurim taotluste arvu ja kulutuste kasv oli Ukrainast pärit ajutise kaitse saajate arvel märtsis ning aprillis. Juunis kasvasid kulutused toimetulekutoetuse maksmiseks toimetulekupiiri tõstmise tõttu (joonis 1).

Toimetulekutoetuse keskmine suurus ühe taotluse kohta oli 2022. aasta esimeses kvartalis ligi 14% suurem kui 2021. aasta esimeses kvartalis, kuid aprillis ja mais vastavalt umbes 27% ning alates juunist ligi 50% suurem 2021. aasta vastava kuu toimetulekutoetuse keskmisest suurusest (joonis 2).

Aastatel 2018–2021 oli toetuse saamise sageduselt kõige rohkem neid leibkondi, kes said aasta jooksul toetust igal kuul (u 20–21%), veidi vähem oli neid, kellele maksti toetust vaid ühel kuul aastas ja ligi kümnendik leibkondi sai toetust kaks korda aasta jooksul (tabel 2). Ukrainast pärit ajutise kaitse saajate leibkondade lisandumise tõttu alates märtsist 2022. aastal ning Eesti uute alaliste elanike lisandumisel (peamiselt aasta teisel poolel) muutus pilt märkimisväärselt.

Üks kuni neli korda toetust saanud leibkondade arv suurenes leibkondade koguarvu suurenemisest kiiremini. Nii suurenes 2022. aastal võrredes 2021. aastaga üks kord toetust saanud leibkondade arv 3,9 korda ehk 5399 leibkonna võrra, kaks korda – 4,4-kordselt ehk 3412 leibkonna võrra, kolm korda – 3,6-kordselt ehk 1942 leibkonna võrra ning neli korda toetust saanud leibkondade arv – 2,7-kordselt ehk 1209 leibkonna võrra. Kokkuvõttes kasvas 1–4 korda toetust saanud leibkondade osatähtsus toetust saanud leibkondade koguarvus 44,3%-lt 65,1%-le.

Kõige aeglasemalt suurenes 11–12 korda toetust saanud leibkondade arv (5,4%), mistõttu nende osatähtsus vähenes 26,4%-lt 10,9%-le.

Rahuldatud toimetulekutoetuse taotlused leibkonna suuruse järgi

Toimetulekutoetust saanud leibkondades oli 2022. aastal keskmiselt 1,98 liiget (1,25 täiskasvanut ja 0,53 last (2021. aastal ‒ 1,69 liiget, sh 1,16 täiskasvanut ja 0,38 last; 2018. aastal 1,72 liiget, sh 1,16 täiskasvanut ja 0,55 last).

Keskmine toetust saanud leibkonna suurus on 2021. aastaga võrreldes kasvanud mitmeliikmeliste (sh lastega) leibkondade osatähtsuse suurenemise ja üheliikmeliste leibkondade osatähtsuse vähenemise tõttu.

Aastal 2022 suurenes rahuldatud taotluste arv 76,7% võrreldes 2021. aastaga, kuid üheliikmeliste leibkondade taotluste arv suurenes keskmisest palju aeglasemalt: vaid 32,4% ehk 12 771 taotluse võrra, mistõttu nende osatähtsus vähenes 65,3%-lt 48,9%-le. Kõige kiiremini suurenes kolmeliikmeliste leibkondade rahuldatud taotluste arv: 174,7% ehk 11 278 taotluse võrra ja nende osatähtsus suurenes 10,7%-lt 16,6%-le. Kaheliikmeliste leibkondade rahuldatud taotluste arv suurenes veidi aeglasemalt – 156,9%, kuid arvuliselt 15 106 taotluse võrra (u 1/3 taotluste juurdekasvust). Kokkuvõttes suurenes kaheliikmeliste leibkondade rahuldatud taotluste osatähtsus rahuldatud taotlustes 16,0%-lt 2021. aastal 23,2%-le 2022. aastal. Nelja- ja enamaliikmeliste leibkondade arv suurenes 146,9% ehk 7166 taotluse võrra ning osatähtsus 8,1%-lt 11,3%-le (tabel 3).

Toimetulekutoetuse maksmine kohalikes omavalitsuses

Toimetulekutoetuse saajate osatähtsus rahvastikus, toetuse saamise sagedus ning keskmine arvestuslik toimetukutoetuse suurus ühe rahuldatud taotluse ja elaniku kohta erinevad oluliselt kohalike omavalitsuste võrdluses.

Toimetulekutoetust maksti 2022. aastal kõigis kohalikes omavalitsustes, v.a Ruhnu vald.

Arvestuslikult sai 2022. aastal Eestis keskmiselt toimetulekutoetust 36 inimest 1000-st ehk 3,6% elanikkonnast. Kõige suurem toimetulekutoetuse saajate suhtarv – 100 inimest 1000 elaniku kohta (ehk 10%) – oli Haapsalu linnas ja Kehtna vallas. Toimetulekutoetuse saajaid oli 32-s kohalikus omavalitsuses (40,5% omavalitsuste koguarvust) 1000 elaniku kohta üle 36.

Omavalitsuste koguarvust oli kõige rohkem selliseid omavalitsusi (17 ehk 21,5%), kus arvestuslikult sai toimetulekutoetust 30–39 inimest 1000-st (joonis 3).

Arvestuslikult maksti ühe elaniku kohta 2022. aastal toimetulekutoetust keskmiselt 29,13 eurot. Keskmisest suuremat toetust ühe elaniku kohta maksti 31 kohalikus omavalitsuses (39,2% omavalitsuste koguarvust). Suurim toimetulekutoetuse summa, arvestatuna ühe elaniku kohta, nagu ka eelnevatel aastatel, oli Loksal – 121,70 eurot, ületades riigi keskmist peaaegu 4,2 korda. Kõige vähem maksti toetust ühe elaniku kohta Muhu vallas (3,96 eurot).

Arvestuslik toimetulekutoetuse suurus ühe taotluse kohta erineb kohaliku omavalitsuse üksustes samuti oluliselt (joonis 5). Kõige väiksem arvestuslik toimetulekutoetuse suurus ühe taotluse kohta oli 179,17 eurot ja suurim 483,84 eurot (vahe 2,7 korda).

Arvestuslik Eesti keskmine toimetulekutoetus ühe taotluse kohta oli 373,78 eurot, kuid 57 omavalitsuses (74,1% kohalike omavalitsuste arvust, kus maksti toimetulekutoetust) oli toetuse suurus Eesti keskmisest väiksem.