Sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamine 2022. aastal
Artiklist saab ülevaate, kui paljudele ja millistesse sihtrühmadesse kuuluvatele inimestele osutati 2022. aastal sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenust, milliste rehabilitatsioonispetsialistide teenuseid enim kasutati, mis olid teenuse osutamise kulud ning kui palju rehabilitatsiooniasutusi tegutses eri maakondades.
sotsiaalministeeriumi hoolekande- ja rahvatervisepoliitika analüüsijuht
Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus (SRT) on sotsiaalteenus puudega ja/või piiratud töövõimega inimese toetamiseks igapäevaeluga toimetulekul. Selle teenuse kaudu õpivad inimene ja pere, kuidas terviseseisundist tingitud erivajadustega igapäevaelus hakkama saada[1]. SRT õigustatust reguleerib sotsiaalhoolekande seaduse § 59. Teenuse sihtrühmad on järgmised:
- kuni 15-aastased puudega lapsed (edaspidi ja joonistel: puudega lapsed, lg 3) ja kuni 18-aastased mitmekülgse abivajadusega lapsed, keda on teenusele suunanud kohalik omavalitsus (edaspidi ja joonistel: KOV-i abivajavad lapsed, lg 2);
- 16-aastased ja vanemad inimesed – puudega, osalise töövõimega (kes ei õpi, ei tööta ega ole registreeritud töötuna) või puuduva töövõimega tööealised (alates 16. eluaastast kuni pensioniea saabumiseni), kellel on tuvastatud SRT vajadus, ning puudega vanaduspensioniealised (edaspidi ja joonistel: puudega, osalise või puuduva töövõimega töö- ja pensioniealised, lg 1). Eraldi sihtrühmana eristuvad psüühikahäirega tööealised (edaspidi ja joonistel: puudega, osalise või puuduva töövõimega ps. häirega tööealised, lg 5).
Tööalase rehabilitatsiooni teenus (TRT) on mõeldud inimestele, kellel on puude või haiguse tõttu takistusi ja kes seetõttu vajavad tööle asumiseks või töötamise jätkamiseks erinevate spetsialistide ehk rehabilitatsioonimeeskonna abi[2]. Teenusele õigustatust reguleerib tööturuteenuste ja -toetuste seadus, 2024. aastast valitsuse tööhõiveprogramm. Tööalase rehabilitatsiooni teenust osutatakse puudega, püsiva töövõimetusega või osalise töövõimega tööealistele inimestele, kes töötavad, õpivad, on ettevõtjad või on töötuna registreeritud. Alates 2024. aastast on uue tööturumeetmete seaduse kohaselt ka puuduva töövõimega töötavatel inimestel võimalik saada TRT-d.
SRT ja TRT raames osutatakse psühholoogi, kogemusnõustaja, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, sotsiaaltöötaja, loovterapeudi, logopeedi, eripedagoogi, õe ja arsti teenuseid. SRT eraldi teenus on ka hindamine ja teenuse planeerimine, TRT-l on see teenuse osutamise osa. Teenuseid osutatakse nii individuaalselt kui ka perele või grupis, v.a arsti teenus, mida osutatakse ainult individuaalselt.
Teenuse saajate arv ja osatähtsus rahvastikust
SRT saajaid oli 2022. aastal 10 688. Teenuse saajatest 53% moodustasid puudega lapsed (lg 3), 27% puudega või osalise või puuduva töövõimega psüühikahäirega tööealised (lg 5), 12% puudega või osalise või puuduva töövõimega töö- ja pensioniealised (lg 1) ning 9% KOV-i abivajavad lapsed (lg 2), vt joonis 1.
Kõigist SRT saajatest veidi alla 62% olid lapsed[3] ja 39% töö- või pensioniealiseid[4]. Puudega tööealisi oli 5% ja puudega pensioniealisi[5] 7%. Täpsem vanuseline jaotus on kujutatud joonisel 2.
TRT saajaid oli 2022. aastal 4538. Teenusel osalejatest valdav osa olid 20–64-aastased (95%). Noori, 16–17-aastaseid osales 99 ehk 2% ja 18–19-aastaseid ligi 3%[6].
Kuni kuueaastaste laste seas oli SRT-teenuse saajaid 2022. aastal 1424, mis moodustas 1,4% rahvastiku kuni kuueaastaste vanuserühmast. Kõige enam oli rehabilitatsiooniteenuste saajaid 2022. aasta andmete kohaselt 7–15-aastaste seas (4645 last, 3,4% rahvastiku vastavast vanuserühmast), 16–19-aastaste noorte seas on rehabilitatsiooniteenuste saajaid (SRT või TRT) oluliselt vähem. Teenust sai 2% rahvastiku vastavast vanuserühmast ehk 1112 inimest.
Tööealised, 20–64-aastased, on peamised TRT-saajad (4674 inimest), aga selles vanuserühmas on ka SRT saajaid (3066 inimest). Rahvastikust moodustavad nad kokku vaid 1%. Vanemas vanuserühmas on kõige väiksem rehabilitatsiooniteenuse saajate (SRT) osa. SRT-teenust sai vähemalt 65-aastaste vanusegrupist 0,2%, sh 65–79-aastaste vanusegrupis 0,3% ning vähemalt 80-aastaste vanusegrupis 0,1% (joonis 3).
Teenuse osutamise maht ja kulud
Laste SRT sihtrühmades osutati 2022. aastal kõige enam eripedagoogi (21%), psühholoogi (19%) ja logopeedi (12%) individuaalteenuseid (joonis 4). Puudega laste (lg 3) ja KOV-i abivajavate laste (lg 2) sihtrühmadesiseselt teenuste osutamine 2022. aastal pisut erines. Puudega laste sihtrühmas osutati suurima mahu järgi enim eripedagoogi, psühholoogi ja logopeedi individuaalteenuseid, KOV-i abivajava lapse sihtrühmas psühholoogi, sotsiaaltöötaja ja eripedagoogi individuaalteenuseid.
Puudega või osalise või puuduva töövõimega töö- ja pensioniealiste ning psüühikahäirega tööealiste sihtrühmades (lg 1 ja lg 5) moodustab peaaegu neljandiku teenusetundide mahust psühholoogi individuaalteenus, järgnevad sotsiaaltöötaja individuaalteenus (14%) ja loovterapeudi ning tegevusterapeudi individuaalteenused (mõlemad 9%). Kahte sihtrühma eraldi vaadates osutati 2022. aastal suurima mahu järgi lg 1 sihtrühmas enim psühholoogi, sotsiaaltöötaja ja loovterapeuti individuaalteenuseid ning lg 5 sihtrühmas psühholoogi, tegevusterapeuti ning sotsiaaltöötaja individuaalteenuseid (joonis 5).
Sihtrühmadeülene (kõik neli sihtrühma) keskmine SRT kasutus inimese kohta aastas[7] oli suurim kogemusnõustaja grupiteenusel (32,3 tundi), sotsiaaltöötaja grupiteenusel (23,8 tundi), tegevusterapeudi grupiteenusel (21,7 tundi) ja psühholoogi grupiteenusel (20,7 tundi).
TRT-st kasutati 2022. aastal enim füsioterapeudi ja psühholoogi individuaalteenuseid (vastavalt 33% ja 25% kõigist teenusetundidest). Neile järgnes kogemusnõustaja individuaalteenus (7% kõigist teenusetundidest). Kõiki teisi TRT-valdkonna teenuseid kasutati kuni 6% kõigist teenusetundidest (joonis 6). Võrreldes SRT-ga kasutatakse TRT-alateenuseid keskmiselt inimese kohta vähem.
Keskmine kasutus ühe inimese kohta 2022. aastal osutatud teenusetunde arvestades oli suurim loovterapeudi, kogemusnõustaja ja tegevusterapeudi grupiteenustel (vastavalt 13,5; 11,2 ja 10,8 tundi). Teiste teenuste keskmine kasutus aastas jäi alla kümne tunni.
SRT-le kulus 2022. aastal kokku veidi üle 16 miljoni euro, sh üle poole sellest (53%) puudega laste (lg 3) sihtrühmale ning kolmandik (33%) puudega või osalise või puuduva töövõimega psüühikahäirega tööealiste (lg 5) sihtrühmale teenuste osutamiseks. Teenuse limiidid eri sihtrühmadele varieeruvad 1275 eurost kuni 4300 euroni kalendriaastas inimese kohta[8].
TRT kulud olid 2022. aastal 3,7 korda väiksemad SRT kuludest. TRT-le kulus 4,4 miljonit eurot.
Teenuse osutajad
SRT-d osutati 2022. aastal 120 ja TRT-d 91 asutuses. Enim SRT osutajaid tegutses Harjumaal (39%), 19% Tartumaal ja 12% Ida-Virumaal[9] (joonis 7). Sarnaselt SRT-ga tegutses ka enim TRT osutajaid (36%) Harjumaal, 20% Tartumaal ja 10% Ida-Virumaal (joonis 8). Nii SRT kui ka TRT teenusetundide kogumahust neljandiku osutasid 2022. aastal viis teenuseosutajat.
[1] Sotsiaalkindlustusameti koduleht, 2023.
[2] Eesti töötukassa koduleht, 2023.
[3] Said teenuseid sihtrühmade lg 2 ja lg 3 all.
[4] Said teenuseid sihtrühmade lg 1 ja lg 5 all.
[5] Pensioniga võib alata erinevas vanuses, seetõttu siin on kajastatud kuni 64-aastaseid tööealistena ja vähemalt 65-aastaseid pensioniealistena. Sotsiaalkindlustusameti andmed, 14.09.2023 väljavõte.
[6] Eesti töötukassa, 2023. Vanus on esitatud seisuga 31.12.2022.
[7] Sisaldab vaid teenusetunde, mis on tehtud 2022. aastal. Kui teenuse saamine algas eelmisel aastal või jätkus järgmisel, siis seda siin ei kajastata.
[8] Puude või osalise või puuduva töövõimega töö- ja pensioniealiste (lg 1) sihtrühmas 1275 eurot, puudega laste (lg 3) ja KOV abivajava lapse (lg 2) sihtrühmas 2660 eurot, puudega või osalise või puuduva töövõimega psüühikahäirega tööealiste (lg 5) sihtrühmas 4300 eurot.
[9] Kui asutus osutas teenust mitmes asukohas, siis on seda arvestatud üks kord.