Sotsiaal- ja tervisevaldkonna integratsioon on ka päriselt võimalik!
Ajakirja Sotsiaaltöö detsembrinumber (4/2024) on tervikuna pühendatud lähiaastate prioriteetsele teemale: kuidas pakkuda inimesele terviklikku tuge, kasutades ära sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna võimalusi.
Valdkondade lõimimine on järgnevatel aastatel sotsiaalministeeriumi ning valitsuse erilise tähelepanu all, kinnitavad eessõnas Anniki Lai, Hanna Vseviov ja Nele Labi.
Persooniloo rubriigis räägivad oma tööst tunnustatud oma ala spetsialistid – Lääne-Tallinna keskhaigla õendusabikliiniku sotsiaaltöötaja Lea Kõre ja Viljandi haigla hoolekandekeskuse juht Kairi Nool.
Korraldus
- Brit Tammiste tutvustab sotsiaalministeeriumi plaani rehabilitatsioonisüsteemi korrastamiseks, mis näeb ette teenuste senisest suuremat seotust tervishoiuvaldkonnaga.
- Muudatustest tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisel annab ülevaate Karin Hanga.
- Rootsi edusammudest tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna lõimimisel ja sealsest tervishoiu sotsiaaltööst räägivad intervjuudes Umeå ülikooli dotsent Sara Lilliehorn ja Umeå ülikooli haigla vähikesksuse sotsiaaltöötaja Mirjam Bergknut.
- Ootustest valdkondade integratsioonile jagavad mõtteid perearst Diana Ingerainen ja sotsiaaltöö assotsiatsiooni esinaine Kairit Lindmäe.
- Kairit Viidalepp (tervise arengu instituut, TAI) selgitab rahvusvahelise funktsioneerimisvõime klassifikatsiooni (RFK) valdkonnaüleseid rakendamise võimalusi.
- Esmatasandi tervishoiu arengukavast sotsiaalsüsteemi vaatest kirjutab töögrupi juht Anu Reim.
- Ruth Erm (TAI) kutsub tegema koostööd meditsiini- ja sotsiaalvaldkonna terminoloogia arendamisel.
Edukad katseprojektid ja asutuste kogemused
- Kogemusi jagavad kolm uuendusmeelset rehabilitatsioonimeeskonda: laste ja noorukite rehabilitatsioonile keskenduv Varajase Kaasamise Keskus, koostöös kogukonnaga teenuseid arendav Keila teraapiakeskus ning RFK-d teenuste planeerimisel rakendav Tarbatu Tervisepark.
- Järgmisel kahel aastal jätkatakse hoolduskoordinatsiooni projektiga, mis tugevdab keerulise abivajadusega inimeste heaks tegutsevaid maakondlike võrgustikke.
- PAIK ehk paikkondlik ravijuhtimise teenus abistab keskmisest rohkem tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid vajavaid inimesi. Teenuse kohta valmib mõju-uuring.
- Tervisekassa katsetab uusi viise, kuidas parandada tervishoiuteenuseid kasutavate inimeste elukvaliteeti, rakendades raviteekonnapõhist käsitlust.
- Projektis „Ämmaemanda koduvisiidid esimestel eluaastatel“ töötati välja ja katsetati mudelit, mille abil toetada peresid ja hinnata võimalikke riske.
- Programmi SÜTIK tugiisikud aitavad uimasteid tarvitavatel inimestel jõuda tervishoiuteenustele.
- Võrgustikutöö mudel „Ringist välja“ võimaldab tulemuslikult abistada lapsi, kellel on suurem oht sattuda kuritegelikule teele.
Uuringud ja analüüsid
- Siim Espenberg tutvustab TÜ rakendusuuringute keskuse uuringu põhjal selgunud ettepanekuid, kuidas toetada kohalikke omavalitsusi abi vajavate eakate väljaselgitamisel.
- Merike Puusepp uuris oma magistritöös, millist tuge vajavad vähihaiged õpilased koolis.
- Kati Orru kaasautoritega Tartu ülikoolist annavad ülevaate rahvusvahelisest uuringust abiasutuste teenuseid kasutanud inimeste toimetulekust koroonapandeemia ajal.
- Tallinna tervishoiu kõrgkool ja TAI uurisid kohalike omavalitsuste tervise- ja heaoluprofiili koostamise kogemusi.
- Sotsiaalministeeriumil valmis rehabilitatsiooniteenuse statistikaülevaade.