Pere lahendusring annab põhivastutuse tagasi perele
Pere lahendusringi abil saab ennetada peres probleemide süvenemist, parandada keerulisi peresuhteid ning see aitab ka lapsevanematel ja lapse lähedastel taas omavahel suhtlema hakata, seades esikohale lapse heaolu. Taastava õiguse lähenemiste hulka kuuluvat pere lahendusringi meetodit rakendatakse mitmes Eesti omavalitsuses.
projektijuht, MTÜ Ennetustegevuse Keskus
Pere lahendusring (ingl family group conference) on ennetav perepõhine lühisekkumine, mis võimestab perekonda ning annab perele ja tema tugivõrgustikule tagasi põhivastutuse positiivsete muutuste ellu kutsumise eest pere elus.
Eestis rakendatakse pere lahendusringi meetodit (lüh PLR) alates 2019. aastast. Mitu uuendusmeelset kohalikku omavalitsust pakub seda lastega peredele tugiteenusena, et raskuste ilmnemisel toetada peresid võimalikult vara ning ennetada probleemide süvenemist ja negatiivseid tagajärgi lastele.
Töö on üles ehitatud selliselt, et koosolekule tuleb laiendatud perevõrgustik. Eesmärk on rakendada pere enda oskusi, tugevusi ja teadmisi probleemide lahendamisel. Pere lahendusringi koosolekul koostatakse tegevusplaan lapse elu edasiseks korraldamiseks ja lapse heaolu parandamiseks.
„Otsuste tegijaks on pereliikmed, mitte spetsialistid või ametnikud, seetõttu sõltub protsessi edukus heast koostööst perekonnaga.”
Meetodi lähtekohad
PLR-meetod põhineb süsteemiteoorial ning lahenduskesksel lähenemisel. Ökoloogilise süsteemiteooria rajaja Urie Bronfenbrenner on öelnud, et püsivad muutused laste ja noorte käitumises eeldavad sama püsivaid muutusi ka täiskasvanute käitumises. Seejuures on muutuste ellukutsumise ja funktsionaalse koostöö loomise eelduseks see, et iga üksik osaleja võtab vastutuse protsessi tõhususe eest ja saab sellest kasu. (Klefbeck ja Ogden 2001)
Pere lahenduringi meetod töötati välja 1989. aastal Uus-Meremaal ning nüüdseks on see praktika levinud üle maailma, sh paarikümnes Euroopa riigis. See kuulub taastava õiguse põhimõttel üles ehitatud lähenemiste hulka ning seda saab kasutada taastava sekkumisviisina näiteks konfliktsete peresuhete puhul või reageerimisel alaealiste õigusrikkumistele. Taastava lähenemise põhimõte näeb ette, et kaasatakse kõik asjaosalised ja oluline on, et nad osaleksid ning võtaksid vastutuse. (Hipple jt 2014)
PLRi saab rakendada väga erinevate peres esinevate probleemide korral, näiteks: lapse koolikohustuse mittetäitmine, vanemate lahkuminekuga tekkinud raskused, vanemliku hoolega seotud murekohtade lahendamine, lapse käitumisprobleemid ja õigusrikkumised, vaimse tervise probleemid, lisatoe vajadus laste hooldamisel ja kasvatamisel. Võrreldes teiste alaealistele mõeldud mõjutusvahenditega on pere lahendusring osutunud üheks sekkumiseks, mis on vähendanud noorte toime pandud korduvaid õigusrikkumisi (Hipple jt 2014). PLRi rakendamise tulemustena on uuringud (Pennell ja Burford 2000, Merkel‐Holguin 2003, Holland jt 2005, Marsh 2013, Metze jt 2015, Mitchell 2018) toonud välja osalenud perede kõrge rahulolu; pereliikmete lähendamise ja positiivsete peresidemete tugevdamise; laste turvalisuse tagamise turvaplaani väljatöötamise kaudu; parema koostöö perekondade ja spetsialistide vahel (Mitchell 2019 järgi).
Pere lahendusringi protsess
PLRi suunab pere lapse juhtumikorraldaja, kelleks võib olla näiteks lastekaitsetöötaja, sotsiaalpedagoog või mõni teine last toetav spetsialist, kes märkab, et sellest võiks perele abi olla. Kui pere on nõus osalema, täidab juhtumikorraldaja suunamisvormi, milles esitab ülevaate pere olukorrast ning lapse kaitse- ja riskiteguritest. Siis edastab ta vormi pere lahendusringi koordinaatorile, kelleks on väljaõppe saanud neutraalne spetsialist, kes pole pere suhtes üheski teises ametialases rollis. Tegutsevate PLR-koordinaatorite kontakte vahendab Ennetustegevuse Keskus.
PLR-koordinaator suhtleb perega ning arutab nendega läbi pere eesmärgid, et selgitada välja pere tugevused ning ressursid. Ta uurib ka, kes kuuluvad pere laiendatud tugivõrgustikku ja kes osalevad. Need on lapse ja pere jaoks olulised inimesed – sugulased, peretuttavad, naabrid jne. Siis kohtub ta kõigi pere tugivõrgustiku liikmetega ning valmistab nad ette pere lahendusringi koosolekuks.
„Pere lahendusringi protsessis tuleb lähtuda lapse huvidest.”
Selleks, et selgitada välja lapse arvamus ning teha tema hääl kuuldavaks, kohtub koordinaator lapsega talle sobivas kohas. Koordinaator selgitab lapsesõbralikul viisil lapsele PLR-protsessi ja eesmärke ning uurib, millised on lapse mured ja ootused lahenduste leidmisel. Ta küsib lapselt ka tema jaoks oluliste inimeste kohta, kes peaksid osalema lahendusringi koosolekul.
Koosolek toimub perega kokkulepitud ajal ja kohas, neutraalses ruumis ning sellel osalevad perevõrgustikku kuuluvad inimesed, koordinaator ja suunaja. Koordinaator räägib koosolekul üle koosoleku eesmärki, protsessi ja lepitakse kokku reeglites.
Pere lahendusringi suunaja ehk juhtumikorraldaja (enamasti lastekaitsetöötaja, mõnel juhul ka kooli tugispetsialist) tutvustab pere olukorra ülevaates sisalduvat infot ja lahendamist vajavaid küsimusi. Koordinaator selgitab pere tegevusplaani koostamise ja kokkulepete sõnastamise viisi.
Seejärel algab pere privaataeg tegevusplaani koostamiseks, milles koordinaator ja suunaja ei osale, ent nad on pere jaoks vajaduse korral kättesaadavad. Erinevalt teistest taastava õiguse lähenemistest on pere privaataja kasutamine unikaalseks komponendiks pere võimestamisel, mida kasutatakse vaid PLR-protsessis (Mutter jt 2008). Pärast seda tutvustab pere suunajale ja koordinaatorile oma koostatud plaani. Selle peab suunaja heaks kiitma, võttes arvesse eelkõige lapse turvalisust. Seejärel lepitakse kokku tegevusplaani läbivaatamise kuupäev.
Läbivaatus toimub kokkulepitud ajal, tavapäraselt umbes kuu aega hiljem ning sellel osalevad perevõrgustik, koordinaator ja suunaja. Koordinaator juhib läbivaatuse protsessi ja paneb kirja tulemused, mis pere on saavutanud. Osalejad arutavad ja hindavad toimunud muutusi. Küsitakse lapse arvamust plaani toimimise ja muutuste ning edasiste ootuste kohta. Kui tegevusplaani ei ole täidetud või plaan ei toimi, täiendatakse seda. Kui plaan on toiminud, siis rakendatakse seda edasi. Vajaduse korral vaadatakse pere tegevusplaan läbi ka teist korda.
Mõned koordinaatorite näited Eestis korraldatud pere lahendusringide tulemustest:
- Pereplaani koostamise ajal hakkas pere omavahel suhtlema. Ka isa uus naine hakkas laste emaga suhtlema ja nad edaspidi rääkisid palju telefoni teel. Pere lõi Facebookis grupi, kus said jooksvalt infot vahetada. Plaani ülevaatamisel paar kuud hiljem oli osalejaid rohkem, kui esimesel korral.
- Pere aktiveerus ning lapsed nägid, kuidas kogu pere (sh vanavanemad) on valmis nende heaolu nimel panustama. Lapsed said tagasi vanavanematega aktiivsema läbikäimise. Laste isa igapäevane roll laste elus suurenes.
- Pere hakkas tegutsema, laps jõudis kooli ja õppetööle lisaks hakkas osa võtma ka muudest tegevustest ja üritustest, peres prooviti rohkem koos tegutseda.
- Laps julgeb kodus toimuvast avatumalt kõnelda oma õpetajaga. Õpetaja on lapse suhtes tähelepanelikum ja oskab lapses muutusi märgata ning aidata murega toimetulekul.
- Peale pere lahendusringi koosolekut andis lapse isa tagasisidet, et ta sai nii palju rohkem teada oma lapsest ja kogu olukorrast. Pere suhted muutusid ja tütar hakkas koolis käima, võttis koolis osa ka erinevatest ühisettevõtmistest.
Alati ei saa kõik PLR-protsessi alguses püstitatud eesmärgid täidetud, kuid kui pere osagi neist ellu viib, hakkab süsteemiteooriale tuginedes muutuma pere dünaamika, mis omakorda toob kaasa muutusi ka nendes kohtades, mida PLR-protsessi ajal mõjutada ei õnnestunud.
Meetodi arendamine Eestis
Pere lahendusringi Eesti praktikute väljaõppe juhtivkoolitaja on Inglismaalt pärit Nicholas Crippaga. Nicholasel on head kogemused pere lahendusringi meetodi praktiseerimisel, PLR-tegevuse juhtimisel ning uute koordinaatorite koolitamisel. Pere lahendusringi koordinaatorite esimene väljaõpe Eestis toimus 2019. aastal pilootprojekti raames, koolitati 11 koordinaatorit. 2020. aastast on MTÜ Ennetustegevuse Keskus pere lahendusringi arendaja Eestis. Eelmisel aastal sai väljaõppe veel 26 koordinaatorit ning praegu rakendatakse pere lahendusringi Tallinnas, Pärnus, Saaremaal, Türil, Rakveres, Viljandis, Põltsamaal ja Otepääl. PLR-väljaõppe saanud koordinaatoritele toimuvad korrakindlad supervisioonid ja täienduskoolitused.
2021. aasta oktoobris ja novembris korraldatakse baaskoolitused järgmistele PLR-koordinaatorite gruppidele. Sügisel toimuvate koolituste gruppide komplekteerimine on alanud. Kohalike omavalitsuste esindajaid, kes on oma piirkonnas pere lahendusringi rakendamisest huvitatud, ootame osalema pere lahendusringi virtuaalsele infoseminarile 31. mail. Täpsem info: www.ennetuskeskus.ee, elo@ennetuskeskus.ee.
Pere lahendusringi arendustegevusi viib Ennetustegevuse Keskus ellu järgmiste projektide raames:
- Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna perioodi 2014–2021 finantsmehhanismide programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine” Norra rahastatud projekt „Pere lahendusringi meetodi arendamine ja rakendamine taastava õiguse lähenemisena”.
- Sotsiaalministeeriumi strateegilise partnerluse projekt „Koostöös laste ja perede heaks” PLRi laiendamine omavalitsustele.
- Hasartmängumaksu väikeprojekt „Perelahendusringi koordinaatorite supervisioonid ja täiendkoolitus”.
Viidatud allikad
Hipple, N., Gruenewald, J., McGarrell, E. F. (2014). Restorativeness, procedural justice, and defiance as predictors of reoffending of participants in family group conferences. Crime and Delinquency, 60(8), 1131–1157.
Klefbeck, J., Ogden, T. (2001). Laps ja võrgustikutöö. Tallinn: Omanäolise Kooli Arenduskeskus
Mitchell, M. (2019) Reimagining child welfare outcomes: Learning from Family Group Conferencing. Child & Family Social Work 2020, 25: 211–220.
Mutter, R., Shemmings, D., Dugmore, P., Hyare, M. (2008). Family Group Conferences in Youth Justice. Health Social care Community, 16 (3), 262–270.
Artikkel ilmus ajakirjas Sotsiaaltöö nr 2/2021
