Noorte toetamise võimalused Euroopa Liidu toel

Laste ja noorte toetamisel on valdkondadevaheline koostöö väga oluline, samuti seegi, et tegevusvõimalused ja teenused oleksid lastele või noortele võrdselt kättesaadavad igas piirkonnas. Noori toetatakse peamiselt kohalikul tasandil, kuid oma tegevusega on omavalitsustele abiks ka mitu ministeeriumi.

Arendavate võimaluste pakkumiseks noortele on omavalitsusel vaja ajakohast infot nende olukorra, vajaduste ja huvide kohta.

Septembri lõpus kohalikele omavalitsustele (KOV) korraldatud teavitusüritusel olid tähelepanu all need tegevusvõimalused lastele ja noortele, mida riik pakub täiendavalt Euroopa Liidu toel. Järgnevalt annan neist lühiülevaate ja kutsun üles võimalusi rohkem uurima.

Kuidas abivajavast noorest teada saab? 

Arendavate võimaluste pakkumiseks noortele on omavalitsusel vaja ajakohast infot nende olukorra, vajaduste ja huvide kohta. Haridus- ja teadusministeerium on välja töötanud noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi, mis on „Noortevaldkonna arengukava 2021–2035“ üks tegevus. Noorteseire veebilehelt saab ajakohast infot noorte eluolu valdkondade kohta. Noorteseire juhtimislaua kaudu saab iga omavalitsus kätte oma piirkonna andmed ja noortele osutatavate teenuste ülevaate.

Üks võimalus nooreni jõuda on mobiilse noorsootöö kaudu.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning sotsiaalkindlustusamet koordineerivad noortegarantii tugisüsteemi (NGTS), mis võimaldab KOV-idel kaks korda aastas saada oma piirkonna mittetöötavate ega töötavate 16–26-aastaste noorte kontaktandmed. Selle info põhjal saab noorte heaolu spetsialist noortega ühendust võtta, uurida nende olukorda ja pakkuda vajadustest lähtuvalt tuge. Praegu on kõik omavalitsused NGTS-i 14. seirega liitunud ja tuge saab ligikaudu 2500 noort kogu Eestis. Sotsiaalkindlustusameti NGTS-i tiim toetab iga päev ka KOV-ide noorte heaolu spetsialiste, et ühises kogukonnas üksteiselt õppida. 

Statistikat

Statistikaameti andmete kohaselt elas 2024. aasta alguses Eestis 293 021 noort, kes olid 7–26-aastased.

Laste ja noore hulgas on kindlasti ka neid, kes on keerulises olukorras ja võivad vajada mitmekülgset tuge. Näiteks teame, et 2023. aasta lõpus oli 15–29-aastaste noorte hulgas 19 500 neid, kes eri põhjustel ei õppinud ega töötanud. 

Suhtelises vaesuses ja sotsiaalses tõrjutuses elas 2023. aastal 18,3% lastest ning absoluutses vaesuses lausa 4%. 

Kuidas nooreni jõuda?

Üks võimalus nooreni jõuda on mobiilse noorsootöö kaudu. Kohalik mobiilne noorsootöötaja võtab noorega kontakti seal, kus too parasjagu viibib, ning selgitab välja, millist tuge on vaja. Tegu on viie omavahel läbipõimunud meetodiga: töö avalikus ruumis, individuaaltöö, grupitöö, kogukonnatöö ja võrgustikutöö. Noortega luuakse esmane kontakt just nende endi kogunemiskohtades. 

Toe pakkumise eeldus on noore vaba tahe ja valmisolek.

Kohalikud omavalitsused võivad haridus- ja teadusministeeriumi ning haridus- ja noorteameti juhtimisel saata oma spetsialiste mobiilse noorsootöö arengukoolitustele ning nõu saada. Hankepartneri kaudu toetatakse mobiilse noorsootöö rakendamist nendes KOV-ides, kus on kõige rohkem noori, kes ei õpi ega tööta.

Foto teavitusürituselt

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium suunas ligi 13 miljonit toetusmeetmesse „Noorte kõrge tööhõivetaseme saavutamine ja hoidmine“, et iga omavalitsus, kes soovib noori toetada ja noortegarantii tugisüsteemi järjepidevamalt kasutada, saaks parima lahendusviisi leidmiseks rahalist tuge. Selle tulemusena toimetab igas Eesti nurgas, kus soovi avaldati, noorte heaolu spetsialist ja suuremas osas maakondlikes arenduskeskustes maakondlikud koordinaatorid. Toetatakse ka noortele ja lähikonnale suunatud teenuseid, võrgustumist, ennetustööd, spetsialiste abistavat tegevust ja analüüse. Seda rahalist toetust on soovinud 74 KOV-i. 

Millistest põhimõtetest noore toetamisel lähtume?

Laste ja noorte toetamisel on ministeeriumid vastavalt sihtgruppidele kokku leppinud rollid ja tööpõhimõtted.

Eesti noored on rahul noorsootööga ja nende kaasatus ning aktiivsus on üldiselt suur.

KOV-idele on paljude osaliste koosloomes valminud koostöömudel, mille alusel erinevate valdkondade spetsialistid saavad toetada noori, kes ei õpi ega tööta, või kellel on oht sattuda sellesse olukorda. Mudelis on määratud, millele tasub tugisüsteemide loomisel tähelepanu suunata. Toe pakkumise eeldus on noore vaba tahe ja valmisolek, austav ning motiveeriv suhtumine, noortekesksus, pikaajalised eesmärgid jpm. See on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi koordineeritud „Noortegarantii tugevdamise Eesti tegevuskava“ üks KOV-e võimestavatest tegevustest.

Riigi ja KOV-ide koostöös saab pakkuda noortele just seda tuge, mida nad soovivad ja vajavad.

Konfliktide lahendamisel kasutatakse justiitsministeeriumi eestvedamisel taastava õiguse meetodeid. Eelkõige põhinevad need arusaamal, et karistus üksi ei muuda käitumist, vaid püsiva muutuse toob mõjutatud osaliste avatud dialoog. Kui KOV-id soovivad seda käsitlusviisi kasutada, tuleks sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakonnaga ühendust võtta. Taastava õiguse programmi, mis on üks noortesõbralik meede, saavad õigust rikkunud noori suunata ka KOV, politsei- ja piirivalveamet (PPA) ning prokuratuur.

Lapsi ja noori toetav arendustegevus ministeeriumides

Laste ja noorte toetamisel on oluline hoida silm peal ministeeriumide arendustegevusel ja reformidel, sest need mõjutavad päris palju kohalikku tööd.

Sotsiaalministeerium uuendab laste paremaks toetamiseks lastekaitsesüsteemi. Tegevuse keskmes on teadlikum valdkondade koostöö, lastekaitsetöö juhtumikorraldus ja üldine kvaliteet. Valmimas on ka laste ja noorte vaimse tervise parandamise ettepanekud. Mitu kavandatavat tegevust toetavad ka nende perede toimetulekut, kus kasvavad mitmekülgse abivajadusega lapsed. See peaks suurendama lapsevanemate võimalusi tööturul.

Soovitakse mitmekesistada asendus- ja järelhooldusteenust ning arendada perepõhist hooldust. Varasemast enam tahetakse pakkuda tuge asendushoolduselt iseseisvasse ellu astuvatele noortele. Tuge võivad vajada ka laste ja noorte lähivõrgustik ning lapsevanemad. 

Valminud on „Vanemluse toetamise valdkondadeülene tegevuskava 2024–2030“. Senisest suurema vastutuse selle elluviimisel võtab sotsiaalkindlustusamet. 

Haridus- ja teadusministeerium koordineerib KOV-idele korraldatava noorsootöö kvaliteedi edendamist. Uuringud on näidanud, et Eesti noored on rahul noorsootööga ja nende kaasatus ning aktiivsus on üldiselt suur. Selle taseme hoidmiseks saavad omavalitsused ekspertide toel võimaluse oma piirkonna noortele pakutavaid teenuseid eesmärgistada ja kehtestada kvaliteedinõuded. Teenuseosutajad võivad saada tuge noortevaldkonna kvaliteetsete teenuste osutamiseks ja parenduseks.

Siseministeerium on tähelepanu keskmesse seadnud kogukondade turvalisuse. Näiteks toetatakse 16 omavalitsust, kus viiakse ellu turvalisuse arenguprogramme. See hõlmab nii olukorra väljaselgitamist, koolitusi, uute tööviiside kasutamist kui ka teadlikumat võrgustumist. 

Siseministeeriumi toetab ka sotsiaalkindlustusameti koordineeritava mudeli „Ringist välja“ rakendamist. See mudel põhineb intensiivsel võrgustikutööl, millega toetatakse noort, kellel on keskmise või kõrge tasemega riskikäitumine. Laste ja noorte kaasamiseks kodanikuühiskonda aitab siseministeerium kaasa maakondlike kodanikuühiskonna konsultantide ja vabaühenduste oskuste parandamisele. 

Kultuuriministeerium koostöös partneritega, Eesti linnade ja valdade liidu ning integratsiooni sihtasutusega pakub kohalikele omavalitsustele tuge uussisserändajate kohanemisel ja lõimumisel (nt keelekohvikud, kohanemisprogrammid, haridusprogrammid jm), sest Eestis on üha enam erineva keele- ja kultuuritaustaga noori. Eesmärk on, et noored tunneksid end Eesti ühiskonna osana ja võtaks aktiivselt osa kogukondlikust elust.

Noortele suunatud programmid ja tegevus

Üritusel tutvustati ka konkreetset tegevust, mis toetab noori nende valikutes ja kuhu omavalitsused saavad oma piirkonna noori suunata.

• Jalgpallimängul põhinevas programmis SPIN arendatakse ja tugevdatakse noorte sotsiaalseid ja enesejuhtimise oskusi. 
• Programm YAM (ingl Youth Aware of Mental Health) on eelkõige suunatud kolmanda kooliastme õpilaste vaimse tervise teadlikkuse ja oskuste edendamisele. See on hinnatud ka tõhusaks suitsiidiennetusprogrammiks.
• Kogu Eestis rakendatava STEP-programmi eesmärk on aidata 14–29-aastastel õigusrikkumise taustaga noortel jõuda tööle ja õppima. 
• Noorte tööle rakendamise toetamiseks saab kasutada töötukassa toetust tööandjatele „Minu esimene töökoht“ ja suunata noored osalema üldoskuste veebiseminaridele. 

Riigi ja KOV-ide koostöös saab pakkuda noortele just seda tuge, mida nad soovivad ja vajavad. Vaja on võtta aega, et tutvuda võimalustega. Ükski laps ega noor ei tohi jääda märkamata. 

Vaata teavitusüritust järele:

Teavitusürituse korraldamisele aitasid kaasa majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, haridus- ja teadusministeerium, siseministeerium, justiitsministeerium, sotsiaalministeerium, regionaal- ja põllumajandusministeerium ning kultuuriministeerium.

Teavitusüritus toimus Euroopa Liidu Euroopa sotsiaalfondi+ kaasrahastatud projektide ja „Rahastanud Euroopa Liit – NextGenerationEU“ vahenditest.