Muudatused puuetega laste tugiteenuste korralduses

 

 

 

 

 

 

 

---

2015. aasta 1. novembrist on raske ja sügava puudega lastele Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) toel ja sotsiaalkindlustusameti (SKA) kaudu pakutud lapsehoiu-, tugiisiku- ja toetava teenusena transporditeenust.

ESFi projekti toel on selle ajaga välja kujunenud üle-eestiline teenuseosutajate võrgustik. Raske ja sügava puudega lapsed on saanud vajalikke teenuseid kohalike omavalitsuste, teenusepakkujate ja SKA koostöös. Igas maakonnas on nüüd teenuseosutajad, kes on suutelised neid korraldama ja pakkuma.

Uuest aastast jääb nende teenuste korraldamine ainult kohaliku omavalitsuse ülesandeks. Selleks et teenuste osutamiseks oleks piisavalt raha ja KOVide võimekus paraneks, jätkab SKA järgmisel kahel aastal omavalitsuste toetamist.

ESFi toetuse taotlemine

Raske ja sügava puudega laste tugiteenuste osutamist toetatakse ESFi rahadest. Kohalikele omavalitsustele eraldatava toetuse kogumaht on 13 600 000 eurot ja selle summa ulatuses tasutakse teenuste eest perioodil 1.01.2021–31.12.2022. Toetuse andmise tingimuste kohta saab täpsemalt lugeda SKA veebilehe riigihangete rubriigist.

Igale KOVile eraldatav summa sõltub raske ja sügava puudega laste arvust. Prognoosi aluseks arvestatakse 2019. aastal ESFi teenuste saajate protsenti KOVi puudega laste arvust. Toetuse andmisega soovitakse toetada eelkõige perioodil 2015–2020 ESFi abil teenust saanud lapsi, et üleminek täielikult omavalitsuste kaudu korraldatud teenustele oleks KOVidele ja lapsevanematele sujuvam. Teenuseid saavad kasutada ka need lapsed, kes ei ole varem ESFi toel tugiteenuseid saanud.

Euroopa Sotsiaalfondi raha saab praeguse eelarve piires kasutada kuni 2022. aasta lõpuni. Pärast seda peaksid kohalikud omavalitsused suutma ise tagada tugiteenuste osutamise. Seega leiti, et juba praegu on otstarbekaks üle minna viis aastat toiminud korraldusmudelilt kohaliku omavalitsuse üksuse rolli suurendavale süsteemile. ESFi rahastuse lõppedes peaks KOVides teenuse osutamise kord toimima takistusteta. Üleminekuperiood annab hea võimaluse selgitada välja vajadused ja leida parimad lahendused.

Nõuandev tugi omavalitsustele

Varem on olnud probleemiks teenuseosutajate vähesus või ebakompetentsus. Praegused teenuseosutajad on KOVidega koostööd tehes juba saanud arvestatava kogemuse ning tänu sellele pakutakse raske ja sügava puudega lastele kvaliteetseid teenuseid üle Eesti.

Sotsiaalteenuste osutamine on kohaliku omavalitsuse kohustus. KOVide võimekus tagada teenuseid vajalikus mahus on aga piirkonniti erinev, rahastuse suurendamisele lisaks tuleb KOVe ka nõustada ja jõustada, et puudega lapsed saaksid kõik vajalikud teenused elukohajärgselt ning neid ei peaks taotlema korraga mitmest asutusest.

SKA jääb teenuste osutamist koordineerima. SKA koordinaatorid ei hinda ise laste abi- ja teenusevajadust ega otsusta, mis teenuseid peaks laps saama, vaid seda teevad ainult KOVide spetsialistid. Vajaduse korral osalevad koordinaatorid võrgustiku kohtumistel või aitavad neid korraldada. Koordinaatorid aitavad ka kontrollida graafikute ja arvete õigsust ning koondavad rahastajale (Riigi Tugiteenuste Keskus) seireandmed lapsevanemate kohta, kes ESFi toel teenuseid saavad.

Toetuse kasutamise tingimused

ESFi toel rahastatakse ainult nende laste teenuseid, kellel on tuvastatud raske või sügav puue, ja kelle seaduslik esindaja on teinud KOVile asjaomase taotluse ning kelle teenusevajadus on fikseeritud STARi juhtumiplaani tegevuskavas.

Raske ja sügava puudega lapsed, kelle teenusevajadust on KOVi lastekaitse- või sotsiaaltöötaja hinnanud ja kellele KOV ei suuda tagada vajalikus mahus tugiteenuseid, saavad ESFi toel vajalikke teenustunde lisaks. KOV peab osutama tugiteenuseid kõigile, kes seda vajavad, k.a keskmise puudega lastele ja neile, kellele pole veel puuet määratud, aga teenuse vajadus on hinnatud. Kuid sel juhul ei toeta teenuseid ESF.

Uut korraldusmudelit rakendades tasub KOVil teha koostööd nende teenuseosutajatega, kes olid varem SKA partnerid, sest neil on vajalikele oskustele lisaks ka ESFi aruandlusega seotud kogemused. Oleme teavitanud sellest nii KOVe kui ka teenuseosutajaid. Nii ei pea koostöö jätkudes lapsed vahetama harjumuspärast teenuseosutajat.

Uue perioodi rahastus ja asjaajamiskorraldus tulid päevakorda lühikese etteteatamisega, seetõttu on KOVil mõistlik võtta veidi aega, et teenuste korraldusmudel läbi mõelda ja viia oma õigusaktid seadustega kooskõlla. Näiteks saab esialgu sõlmida kolmepoolse lepingu lapsevanema, teenuseosutaja ja omavalitsusüksuse vahel, et laps saaks vajalikke teenuseid katkematult.

Parem ülevaade vajadustest ja kuludest

KOVil tekib tugiteenuste korraldajana selge ülevaade abi vajavatest lastest ning rahast, mis teenuste osutamiseks kulub. Koostöös teenuseosutajate ja SKAga saavad KOVid ESFi rahastusperioodi ajal kujundada oma vajadustele kohase mõistliku teenuse osutamise korra, et rahastuse lõppemisel oleks neil ülevaade nii teenust vajavatest lastest kui ka vajalikust rahast.

Seejuures peavad teenuste osutamise tingimused olema kooskõlas kehtivate seadustega ega tohi piirata laste õigust teenuseid saada.

Riik on tasandus- ja toetusfondi kaudu sihtotstarbeliselt eraldanud kohalikele omavalitsustele (osaliseks toetuseks riigieelarve võimaluste piires) raha raske ja sügava puudega laste sotsiaalteenuste rahastamiseks. KOV saab kasutada ka oma eelarvevahendeid. Tuleb jälgida, et ESFi rahastusele lisaks kasutataks ka KOVi enda ning tasandus- ja toetusfondi raha, et ennetada toetusfondi jääkide tekkimist. Seega on vaja KOVis läbi mõelda eri rahastusallikate omavaheline kombinatsioon.

Teenuste saamise korraldusmudel

Sotsiaalkindlustusamet ootab KOVide taotlusi kuni 6. detsembrini. KOVi õigusaktidele, volitatud isiku määramisele ja teenuste hindadele lisaks on kõige olulisem kirjeldada teenuste saamise korraldusmudelit.

• Korraldusmudelis on oluline välja tuua, kes KOVis tegeleb tugiteenuste osutamise koordineerimisega. Kas juhtumimenetluse algatab lastekaitsetöötaja või on selleks eraldi näiteks puudega laste spetsialist, kes vestleb lapsevanemaga, külastab kodu ja hindab lapse abivajadust.
• Seejuures on oluline, et spetsialist ei hindaks abivajadust üksinda, vaid kaasaks ka kõik vajalikud võrgustikuliikmed. Kui laps vajab tuge haridusasutuses, siis on kõige olulisemad lasteaia ja kooli esindaja tähelepanekud. Lapse abi- ja teenusevajadust hinnates tuleb kindlasti võtta arvesse raviarsti hinnangut ning ka rehabilitatsiooni- ja koolivälise nõustamismeeskonna soovitusi. Kaasates kõiki olulisi võrgustikuliikmeid ja pere oma ressursse, saab tuge vajav laps just seda abi, mida ta vajab.
• Korraldusmudeli oluline osa on ka konkreetse teenuse ja teenuse mahu määramine. Selleks, et laps saaks tarvilikku teenust vajalikus mahus, on väga tähtis, et lapse abivajadus oleks eelnevalt hinnatud.
  Kui näiteks ilmneb, et laps vajab tuge just koolis tundide ajal ja kool ei suuda seda ise pakkuda, siis saabki määrata lapsele tugiisiku teenuse koolitundide ajaks. Kui tugi on koolis tagatud, aga laps vajab tuge ja järelevalvet pärast koolipäeva, siis saab määrata lapsehoiuteenuse kodus – näiteks ajani, kuni lapsevanem töölt saabub.
  Teenuse määramisel tuleb silmas pidada tervikut – näiteks kui laps vajab koolis tugiisikut, aga klassis on juba üks laps (või ka mitu last) tugiisikuga, siis tuleb kaasata haridusspetsialistid ja selgitada välja, kas toe pakkumiseks saab kaasata õpetaja abi, kes saab toetada paralleelselt ka teisi lapsi.
• Teenuse ja teenuse mahu määramisel tuleb teha koostööd teiste valdkondade spetsialistidega. KOVis peab olema reguleeritud, kuidas kinnitatakse teenuse määramine ja selle maht, kas see on lastekaitse- või sotsiaaltöötaja, osakonna juhataja või nt sotsiaalkomisjoni otsus.
• Kohalikud omavalitsused osutavad tugiisiku-, lapsehoiu ja transporditeenuseid ka praegu, kuid väiksemas mahus kui alates 2021. aastast. Seega tuleb KOVil leida sobivad teenuseosutajad, kes määratud teenuseid pakuvad. Kui KOV otsustab teenuseid osutada oma allasutuse kaudu, siis saab kogu korraldustöö ja ka arveldamise anda üle allasutusele. Kuid KOV võib ka otsustada, et mõistlikum on teenuseosutaja leida hanke korras või hoopis sõlmida iga lapse puhul eraldi leping kolme osapoole vahel. Kõik variandid ja lahendused sobivad.
• ESFi rahastus eeldab väga täpset aruandlust, seetõttu tuleb korraldusmudeli kirjelduses märkida, kes tegeleb arvete ja graafikutega. Iga lapse kohta peab teenuseosutaja täitma alusdokumendi ehk graafiku selle kohta, millal, kus ja mitu tundi on laps teenust saanud. Graafik koostatakse ühe kuu kohta ja selle peavad allkirjastama lapsevanem ja otsene teenuseosutaja (tugiisik, lapsehoidja, auto- või bussijuht).

Otseste teenuseosutajate koostatud graafikud tuleb koondada SKA jaoks üheks tervikuks, kus kajastuvad kõigi laste andmed, kes on saanud kuu jooksul teenuseid. Seega on vaja, et kohalik omavalitsus, selle allasutuse töötaja või lepinguline partner suudaks koostada alusdokumentide põhjal tervikliku graafiku, mis on SKAle esitatava arve lahutamatu osa ja mille alusel tehakse KOVile väljamakseid.

Sotsiaalkindlustusamet on siiani palunud teenuseosutajatel pakkuda tugiisikutele ja lapsehoidjatele koolitusi, supervisiooni ja kovisiooni. Järgmisel kahel aastal tuleb KOVil või lepingulistel partneritel teenuseosutajate koolitamist jätkata. See on väga oluline, sest suur osa tugiisikutest ja lapsehoidjatest töötavad üksi ning nende töömured ja rõõmud jäävad paraku vaid nende endi kanda.

Kindlasti tuleb teenuse vajadust ja ka teenuse osutamise kvaliteeti vahepeal üle hinnata: kas teenus on last ja peret toetanud piisavalt, kas teenuse vajadus on vahepeal suurenenud või hoopis ära langenud, kas teenuse osutaja on sobiv jne. Optimaalne on seda teha kord aastas, aga mõnikord ka sagedamini.

Muudatuse eesmärk on luua olukord, kus kohaliku omavalitsuse eri valdkondade spetsialistid, puudega laste vanemad ja teenuseosutajad tegutseksid üksteisemõistmises ja sujuvas koostöös.

---

Toetuse andmine on seotud Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest finantseeritava riikliku programmiga, mille prioriteetne suund on „Sotsiaalse kaasatuse suurendamineˮ ja Toetuse andmise tingimustega (TAT) „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine”.

6. detsembri seisuga oli enamik omavalitsusi nõuetekohase taotluse toetuse saamiseks esitanud. Detsembrikuu jooksul sõlmib sotsiaalkindlustusamet kõigi omavalitsustega lepingud teenuste osutamise toetamiseks. Ühele omavalitsusele, kes taotluse esitamisega hilines, korraldatakse eraldi uus taotlusvoor, et ka seal saaks võimalikult kiiresti teenuste toetamisega jätkata. – toim