MTÜ Vanem Vend, Vanem Õde otsib uusi vabatahtlikke
Iga laps vajab tähelepanu ja tuge. Programmis „Vanem vend, vanem õde” osalejad loovad sõprussuhteid, mis kestavad kaua ja pakuvad rõõmu mõlemale poolele.
Programm „Vanem vend, vanem õde” sai alguse 1904. aastal USA-s. Seal on programmi nimi „Big Brother Big Sister” ja selle elluviimist korraldav ühing on ühtlasi ka maailma üks vanemaid ja suuremaid noorte juhendamise organisatsioone. Eestis algas sarnane ettevõtmine 1997. aastal, kui Tartu laste tugikeskus alustas projekti „Vanem vend, vanem õde”.
Järgnevatel aastatel tegutsetigi tugikeskuse juures, kuni 2015. aastal asutati tegusate vabatahtlike abiga oma MTÜ Vanem Vend, Vanem Õde. Praegu ainult Tartus tegutsev organisatsioon ühendab vabatahtlikke tugiisikuid, kes pakuvad sõprust, eeskuju ja emotsionaalset tuge riskirühma lastele. Kevadel 2022 on kavas alustada samasugust tegevust ka Tallinnas ja edaspidi kasvada kogu Eestit hõlmavaks ettevõtmiseks.
MTÜ-sse kuuluvad juhatuse esimees ja tegevjuht Maari Ernits, laste koordinaator, vabatahtlike koordinaator ja nende abid ning seitsmeliikmeline ürituste korraldustiim. MTÜ-l on püsikoostöö sotsiaalpedagoog Lea Voltriga ja kliinilise psühholoogi Teele Reiljaniga, kelle poole vajaduse korral pöördutakse erialanõu saamiseks.
Organisatsiooni abiga viiakse kokku vabatahtlik tugiisik ehk vanem õde või vend ja abi vajav laps, kellel tekib sõprussuhe, mis soodustab lapse arengut positiivses suunas, suurendab lapse enesekindlust ning annab julgust elus hakkama saada. MTÜ kujundab omalt poolt keskkonna, et noor ja tärkav sõprus saaks kasvada ja areneda, pakkudes vabatahtlikule ühisüritustel osalemise võimalust, kavakindlat nõustamist ning kovisiooni ehk rühmategevust, mille käigus osalejad saavad üksteist toetada ja ergutada edasi arenema.
Missioon, visioon ja eesmärgid
MTÜ Vanem Vend, Vanem Õde missioon on toetada sõprust, eeskuju ja täiendavat emotsionaalset tuge vajavaid lapsi, tagada nende õigus olla ära kuulatud, ennetada nende sattumist riskirühma või soodustada nende sellest välja toomist. MTÜ soovib kaasa aidata laste positiivsele arengule, et nendest kasvaksid ühiskonna edumeelsed liikmed.
Sellise teenuse järele on suur nõudlus, kuid alati ei leia piisavalt vabatahtlikke ega muid ressursse. Kõik meie liikmed on vabatahtlikud, palgalisi ametikohti ei ole. MTÜ rahastus oleneb igal aastal linna projektitoetusest ja annetustest.
Kellele on programm mõeldud?
Programm „Vanem vend, vanem õde” on mõeldud ennekõike lastele, kes vajavad täiendavat emotsionaalset tuge. Selleks võivad olla väga erinevad põhjused, näiteks kasvab laps peres, kus ta ei saa piisavalt tähelepanu ja tuge, või asenduskodus; ta võib tunda end tõrjutuna koolis või mujal; olla kimpus mõne erivajaduse tõttu ning vajada seetõttu rohkem arusaamist ja tuge. Võivad olla ka muud põhjused, mistõttu laps ei ole täielikult ühiskonda kaasatud ja tal on raske leida või hoida sõpru.
Kuidas on programm üles ehitatud?
Meie laste koordinaator kohtub programmis osalemiseks soovi avaldanud peredega. Kuigi teavet programmi kohta jagavad peredele ka meie koostööpartnerid, näiteks lastekaitsetöötajad või koolide sotsiaalpedagoogid, otsustab osalemise ja avaldab selleks soovi ikkagi pere ise.
Laste ja vanematega või eestkostjatega tehakse põhjalikud intervjuud, et saada ülevaade lapse ja tema pere ootustest ning vajadustest. Oluline on, et nii laps kui ka lapsevanem või eestkostja sooviksid mõlemad programmis osaleda ja aktiivselt tegutseda suhte toimimise nimel. Osalemine on lapsele vabatahtlik, seda ei saa peale sundida. Kõigi kohtumiste põhjal valitakse aastas välja 7–10 last, kes liituvad programmiga. Osalejateks valitakse just need lapsed, kes vajaksid täiskasvanud kaaslase sõprussuhet ja emotsionaalset tuge. Samal ajal värvatakse vabatahtlikke, et kaasata inimesi, kes oleksid huvitatud sõprussuhetest abi vajavate lastega ja saavad iga nädal vähemalt tunni sellele kulutada. Lapsed viiakse kokku sobiva vabatahtlikuga ja nende sõprussuhe algab. Programmis osaletakse üldjuhul üks kuni kolm aastat.
Paaridele korraldatakse regulaarselt tagasisideküsitlusi. Tulemusi analüüsitakse põhjalikult, et vajaduse korral pakkuda kohe nõustamist ja tuge.
Vabatahtliku venna või õe kohustused
Organisatsioon pakub vabatahtlikule tema ülesannete täitmisel isiklikku nõustamist, regulaarset kovisiooni ja mitmekülgset abi. Vabatahtliku ülesanne on kujundada terve ja toimiv sõprussuhe noorema venna või õega, et toetada tema arengut, ta korraldab temaga iga nädal kohtumisi. Ühing korraldab korrapäraselt ühisüritusi, kus osalemist eeldatakse kõigilt paaridelt. Vabatahtliku suurim kohustus on olla heatahtlik ja eeskujulik sõber oma nooremale vennale või õele ning teha just neid asju, mida sõbrad tavaliselt teevad: olla teineteise jaoks olemas, rõõmustada koos, muretseda koos.
Kuidas saada vanemaks vennaks või õeks?
Vabatahtlikuks võib kandideerida vähemalt 18-aastane inimene, keda ei ole kriminaalkorras karistatud lastekaitseseaduse § 20 loetletud lõigete alusel ja kes võib Eesti seaduste kohaselt töötada lastega.
Uutele vabatahtlikele toimuvad ABC-koolitused kevadel ja sügisel. Koolitusel saab lähemalt tutvuda organisatsiooni olemusega, vabatahtliku kohustustega ja ühingu poolt pakutavaga. Vabatahtlikud saavad aimu, milline on nende kohustus sõbra rollis ja mida MTÜ neilt ootab. Eestvedajatele annab see aga ülevaate koolitusel osalejatest ja üldjuhul selgub koolituse lõpuks võimaliku vabatahtliku sobivus olla vanem õde või vend.
Kui keegi soovib kedagi aidata, siis piisab, kui ta oma soovist MTÜ-le teada annab. Ei eeldata pedagoogika, psühholoogia ega sotsiaaltöö eriteadmisi, sest vanema õe või venna kohustused on seotud ainult sõprusega. Meie vabatahtlikud ei ole kasvatajad, lapsehoidjad ega õpiabid.
Septembris 2021 on meil 32 vabatahtlikku ja ootame oma toreda perega liituma veel häid ning kohusetundlikke inimesi. Koolitusele 23. ja 24. oktoobril ootame registreerima ennast kuni 11. oktoobrini. Järgmine vabatahtlike koolitus toimub järgmise aasta kevadel. Koolitusele registreerimise lingi leiad meie kodulehelt ja Facebooki-lehelt.
Kes on meie nooremad õed ja vennad?
Praegu on organisatsiooniga seotud 23 last. Lapsed tahavad programmist osa võtta eri põhjustel. Järgnevalt on loetletud just need, mida esineb kõige sagedamini.
- Puberteedi eas nooruk tunneb end üksikuna. Tal ei ole sõpra või teda kiusatakse.
- Laps on ta sattunud valesse seltskonda, kes tema käitumist oluliselt mõjutab.
- Lapse sotsiaalsed oskused on puudulikud.
- Lapsel on kodu- või koolistress.
- Peresuhted on halvad ja mõjuvad lapse psüühikale.
- Lapsel ei ole usaldusisikut.
- Lapsel on mõni erivajadus, nt aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH), mõni kerge autismivorm jm.
- Lapsel on muud psüühilised probleemid.
- Laps kasvab üksikvanemaga, suurperes või asendushooldusel.
Kõik meie programmi lapsed on toredad ja erilised väikesed inimesed, kes lihtsalt vajavad oma ellu üht sõpra.
Usume, et lapsevanem ei saa ega peakski olema lapse jaoks „kõik ühes isikus”: lapsevanem, vend või õde ja sõber. Lapse tugivõrgustik võiks koosneda erinevatest inimestest ja perevälistest sõpradest. Just seda sõpra või usaldusisikut pakuvad lapsele ühingu vanemad vennad või õed. Vajaduse korral soovitatakse perele psühholoogi või tugiisiku professionaalseid teenuseid.
Meie tegemiste kohta leiad lisainfot kodulehelt www.vanemvendvanemõde.ee.
Iga laps väärib sõpra!
KOMMENTAAR
Vabatahtlik vanem õde Kaisa kommenteerib oma tegevust nii: „Laps on nii õnnelik pärast minuga kokkusaamisi. See, et ta on saanud motivatsiooni näiteks pillitundi minna, teeb nii rõõmsaks. Päriselt ka, ma muudan tema maailma iga kohtumisega sammu võrra paremaks – see on kõige suurem üllatus! Ma ei arvanud, et see tegevus nii suure mõjuga on. Omavaheline suhtlus arendab nii mind kui ka last ja tema peret. See on palju suurem asi, kui ainult iganädalane kohtumine ja ajaveetmine!”