Mentorlus peab saama sotsiaalvaldkonna igapäevatöö osaks

---

Kas nendest küsimustest on mõni sulle tuttav? Kas oled mõelnud, kelle poole nende küsimustega pöörduda? Näiteks naabervalla töötaja poole? Võiks ju pöörduda, aga tal on ka nagunii palju tööd ja paari tulekahju kustutamine käsil. Võib-olla ütleb küll, et tal on aega rääkida, sest ta on inimeste inimene ja tahab teiste jaoks olemas olla. Siis räägite ning parandate kähku enda, naabervalla ja kogu maailma ka ära. Kui aga kõne lõpetad, siis mõtled, kas esialgse küsimusega jõudsite ka kuskile. Samas uuesti ei hakka ka helistama ja tema aega kulutama. Kas selline mõttekäik tuleb tuttav ette?

Mentorluse eesmärk on jagada valdkonnaüleseid häid kogemusi ning toetada töötajate professionaalset arengut.

Mentorite koda on mentorluse mõiste defineeritud järgnevalt: „Mentorlus on koostöösuhe, mis aitab avada juhendatava ehk mentee potentsiaali ning inspireerib ja toetab teda tööalaste ja isiklike eesmärkide saavutamisel.“ On selge, et igasugune tugi inimestele, kes töötavad sotsiaalvaldkonnas, kus läbipõlemine pole ebatavaline, on äärmiselt vajalik.

Kuidas me sotsiaalvaldkonna mentorluseni jõudsime?

Selleks et sotsiaalvaldkonna töötajaid ja juhte läbipõlemise eest kaitsta ning aidata neil ennast paremini hoida ja tööd teha, alustas 2022. aasta suvel tööd Eesti sotsiaaltöö assotsiatsiooni (ESTA) mentorluse kuueliikmeline töörühm.

Töörühma esimene ülesanne oli tutvuda teiste valdkondade hea mentorluspraktikaga. Seejärel küsiti ESTA liikmetelt, mida nad teavad mentorlusest ja kuidas võiks mentor nende töös abiks olla. ESTA kahe liikme vastused võtavad mentorluse sisu kokku.

Kersti: „Sotsiaalvaldkonna mentoril peaks olema tugev praktiline taust, tugevad akadeemilised teadmised. Ainult emmast-kummast ei piisa. Tal peaks olema ka andragoogika põhiteadmised. Kindlasti hea suhtlemisoskus ja empaatiavõime. Oskus emotsioonidega mitte kaasa minna. See inimene peab oskama ennast armastada ja tähtsustada. Meil on väga palju „katkisi“ jõustajaid. Jõustatav tunneb kohe ära, kui õpetaja endaga ei ole kõik korras.“

Helen: „Mentor peab olema ise hea vaimse tervisega ning tema töö- ja eraelu korras. Head ja adekvaatset nõu suudab anda vaid tasakaalukas inimene. Mentor peab olema ise heaks eeskujuks. Tema teod peaksid kinnitama seda, mida ta juhendatavale õpetab. Mentor hoolib juhendatava arengust ja usub tema võimetesse, on heatahtlik, siiras ja omakasupüüdmatu, et juhendatav julgeks igal ajal tema poole pöörduda. Hea mentor aitab juhendataval saada iseseisvaks ja elukestvaks õppijaks, kes suudab oma tööeluga jätkuvalt hästi toime tulla.“

Pidades silmas teiste valdkondade mentorluskogemust ja vastajate arvamust, sõnastas töörühm ESTA mentorite arenguprogrammi eesmärgi ja sisu, mille kohaselt on mentorluse eesmärk jagada valdkonnaüleseid häid kogemusi ning toetada töötajate professionaalset arengut. Mentorlus arendab kogemuste horisontaalset jagamist, kui mentor ja juhendatav ei tööta samas asutuses.

Mentorluse korraldus

Koostöös mentorite kojaga sõnastati sotsiaalvaldkonna mentori kvalifikatsiooninõuded:

• sotsiaalvaldkonna mentoril peab olema vähemalt bakalaureusekraad sotsiaaltöös või magistrikraad, kui nõustatav on juht;
• viis aastat töökogemust sotsiaalvaldkonnas ja mentori, coach’i või töönõustaja ehk superviisori diplom või sertifikaat.

Kui nõuetele vastavus on kinnitatud, toimub vestlus hindamiskomisjonis, kus arutatakse põhjalikumalt inimese valmisolekut mentor olla. ESTA mentorite hindamiskomisjon kuuluvad Kai Rannastu, Kelli Ilisson ja Eva Kuslap.

Seati eesmärk moodustada sotsiaalvaldkonnas praktiseerivate ja kvalifikatsiooninõuetele vastavate mentorite andmekogu. Nii muutuks oluliselt lihtsamaks saada esmane kontakt sobiva mentoriga.

Mentorluse alus on keskendumine ühele võimalikult konkreetsele küsimusele.

Mentorsuhe toetab juhendatava tööalast arengut ja professionaalseid oskusi ning uue töökoha, keeruliste olukordade või ülesannetega paremat toimetulekut. Kui nõustatav on asutuse või meeskonna juht, antakse nõu ka juhtimiskvaliteedi edendamisel. Lisaks toetab mentorlus asutusi, kellel on raske leida oma töötajate toetamiseks võimalusi keerulistes olukordades. Mentorlus aitab avada töötaja tugevaid külgi ja vähendab riski, et väga heade eelduste ja võimetega inimene lahkub tööraskuste tõttu. Mentor toetab töötajat enesehoiusüsteemi kujundamisel ning rahulolu ja motivatsiooni leidmisel, et ennetada läbipõlemist. Toetatud spetsialist aitab kaasa sotsiaalvaldkonna maine parandamisele ühiskonnas, suudab osutada kvaliteetsemat teenust ning kaitseb tõhusamalt nii töötajate kui ka klientide huve ja õigusi.

ESTA töörühmas toodi esile ka peamised küsimused, millega saab sotsiaalvaldkonna mentori poole pöörduda. See lihtsustab ka mentorite andmebaasist sobiva juhendaja leidmist, sest iga mentor valib endale ise, mis küsimustes on ta pädev nõustatavat aitama.

Sotsiaalvaldkonna mentorlusteemad on järgmised:

• karjäärieesmärgid ja eneseareng;
• organisatsiooni enesehoiusüsteemi kujundamine;
• juhtimiskvaliteedi edendamine;
• konkreetse olukorra lahendamine;
• parimate kogemuste jagamine, võrgustiku tugevdamine;
• tööalaste muudatuste toetamine.

Mentorite arenguprogramm

Selleks et sotsiaalvaldkonna mentorlus saaks veel suurema hoo sisse, koostati ESTA töörühmas ka esimene mentorite arenguprogramm. Selle käigus koolitati mentoriteks sotsiaalvaldkonna pädevad juhid ja töötajad. Esimese arenguprogrammi sihtrühm olid kohaliku omavalitsuse täiskasvanute hoolekande spetsialistid. Konkursiga valiti programmi Pärnu sotsiaalkeskuse juhataja Heli Kallasmaa, Põltsamaa vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Eveli Lilleoja, Tallinna linnavalitsuse sotsiaalteenuste peaspetsialist Kaja Adra, OÜ Hea Abi Teejuht hea hoolekande kujundaja Katrin Tsuiman, Rakvere linnavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Kersti Suun-Deket, Tapa vallavalitsuse sotsiaalhoolekandespetsialist Pille Eevardi, Saku vallavalitsuse lastekaitsespetsialist Triin Voodla ja ESTA mentorluse projektijuht Eva Kuslap.

Andmebaasist saab valida endale sobiva tausta ja töökogemusega mentori.

Mentorite arenguprogramm viidi ellu 2023. aasta kevadel. Koolitajad olid mentorite koja liikmed ning mentoritest koolitajad Katrin Kelder ja Katrin Maack. 

Mentorite arenguprogramm koosnes neljast osast.

1. Mentorluskoolitus. See aitas ette valmistada osalejad mentori rolliks, andes neile mentorluse eetiliste aluste, eesmärkide, protsessi ja kasutatavate võtete põhiteadmised. Koolituspäevad toimusid Tallinnas.
2. Mentorluspraktika. Kõigil osalejatel oli kohustus otsida endale programmi ajaks juhendatav, kellega kohtuti vähemalt kolm korda. Pärast iga kohtumist tuli mentoril koostada kirjalik eneserefleksioon.
3. Kovisioon. Osalejad said dialoogimentorluse käigus jagada kogemusi ja anda tagasisidet koolituse ning praktika ajal saadud teadmiste kohta.
4. Individuaalsed kohtumised koolitajatega. Eesmärk oli saada programmi lõpus individuaalset tagasisidet, kuidas ennast pärast mentorite arenguprogrammi läbimist mentorina tuntakse.

Mentorluse kokkulepe

Koostöös koolitajatega töötati välja mentorluse kokkulepe. Eesmärk oli panna kirja mentori ja nõustatava kokkulepped ning tagada konfidentsiaalsus. Selgituseks: mentorlussuhte alus on keskendumine ühele võimalikult konkreetsele küsimusele. Mentorlus on paindlik protsess, mille käigus võib ette tulla, et peamine probleemistik muutub. Sel juhul tuleb mentorlussuhte algne kokkulepe ümber sõnastada.

Sotsiaalvaldkonna esimese mentorlusprogrammi läbijatest moodustus tugivõrgustik, kes üksteisele mentori rollis toetust pakuvad. Osalejad andsid tagasisidet ka programmi korralduse ja sisu kohta, kuidas võiks mentorit toetada, kuidas sotsiaalvaldkonnas võiks mentorlus edaspidi toimuda ning milline võiks olla tasu mentorluse eest.

Tähtis on, et mentorlus oleks igapäevatöö tavapärane osa, valdkonna töötajatel teadmised ja oskus ära tunda, millal nad mentorlust võiksid vajada ning ka võimalus mentorlust kasutada. Mentorid peavad saama õiglast tasu ja neil peab olema võimalus end pidevalt täiendada, kuuluda mentorlusvõrgustikku ja saada toetavat supervisiooni.

Mentorite andmebaas

Pärast mentorite arenguprogrammi lõppu sai 2023. aasta suvel ESTA kodulehel valmis mentorite andmebaas. Eesmärk on koondada sinna sotsiaalvaldkonna kõigi mentorite andmed, kes soovivad toetada sotsiaalvaldkonna teisi töötajaid ja juhte. Andmebaas annab mentorile võimaluse olla kiiresti kättesaadav ja nähtav, saada uusi ja kasulikke kontakte, kujundada valdkondlik tugivõrgustik ning anda panus jätkusuutliku ja kvaliteetse sotsiaalvaldkonna arengusse. Andmebaasist saab valida endale sobiva tausta ja töökogemusega mentori, kellega ühendust võtta ning mentorlust alustada. Koostöös mentoriga sõnastatakse eesmärk ja ajaraam. ESTA ei ole kehtestanud mentorluse eest makstava tasu suurust, seegi on nõustatava ja mentori kokkulepe. Esimesel kohtumisel selgub, kas koostööga minnakse edasi. Praegu on andmebaasis arenguprogrammi läbinud mentorite andmed.

Mentorsuhe toetab juhendatava tööalast arengut ja professionaalseid oskusi ning uue töökoha, keeruliste olukordade või ülesannetega paremat toimetulekut.

ESTA kavatseb kaks korda aastas kutsuda üles andmebaasiga liituma, et järk-järgult suurendada mentorite hulka. Septembris 2023 tehti seda esimest korda, mentoriks said kandideerida kõik, kellel olid kvalifikatsiooninõuded täidetud ja kes soovisid andmekoguga liituda. Järgmine liitumisvõimalus on 2024. aasta kevadel, selle kohta jagatakse infot ESTA kõigis kanalites.

Inspireeriv ja toetav koostöösuhe

Oktoobris toimunud sotsiaaltöö aastakonverentsi „Sotsiaal(t)öö – kuhu ja kellega liigub?“ ühe töötoa teema oli mentorlus. Töötoa eestvedajad olid Katrin Tsuiman ja Eva Kuslap, selle õnnestumisele aitasid kaasa ka mentorlusprogrammi esimesed vilistlased Heli Kallasmaa, Pille Eevardi ja Triin Voodla. Töötuppa registreeris ennast 101 inimest. Osalejad jagati eri rollidesse, vaatamata sellele, mida nad tööelus teevad: abi või toetust vajav inimene, sotsiaalvaldkonna töötaja, teenuseid osutava organisatsiooni juht, kohaliku tasandi sotsiaalvaldkonna korraldaja, riigi tasandi sotsiaalvaldkonna korraldaja ning sotsiaalvaldkonna koostööpartner.

Esimeses pooles tutvustasime ESTA mentorite arenguprogrammi ja mentorite andmebaasi. Pärast seda esitasime eri rollides osalejatele küsimuse „Kuidas luua sotsiaalvaldkonda elujõuline, valdkonnaülene ja töökohaväline mentorlus?“. Hakkasime olukorda lahti harutama ja analüüsima Rosenbergi meetodil, mille käigus kõik kuulevad kõiki ning kõigil on oma hääl. Töötuba koosnes kolmest aruteluringist: tunnete ring, vajaduste ring ning võimestamise ring. Esimeses ehk tunnete ringis arutlesid osalejad oma rollis selle üle, mis tundeid neis eelnev mentorite tegevust tutvustav tekst tekitas. Tuli ette näiteks ootusärevust, lootust, segadust, hirmu, entusiasmi, üllatust, usku, jõuetust, ägedust, hoolivust, hämmastust, motivatsiooni, kergendust, põnevust ja veel palju muid erinevaid emotsioone.

Teises ringis olid arutelu all sihtrühma huvid ja vajadused. Sealt tuli välja näiteks huvi töötajate voolavust vähendada, hoida spetsialistide vaimset tervist, leida pädev spetsialist toetust vajava inimese jaoks. Sooviti teha operatiivset koostööd partneritega, märgiti oma professionaalsuse arendamisvajadust. Tahetakse selgust rahastamisel ja juhised ning hea oleks meeskond, kes mentorlust ellu viib.

Kolmandas ringis toodi välja võimalused ja esitati töötoa eestvedajale soovid, kuidas võiks parandada mentorlust sotsiaalvaldkonnas. Sellest ringist tuli välja sõnum, et ka edaspidi on vaja teha teavitust ja korraldada infopäevi, koondada infot ning uurida rahastusvõimalusi, mis tagaks mentorluse jätkusuutlikkuse.

Jätkutegevus

• Eesti sotsiaaltöö assotsiatsioon võtab vastutuse sotsiaalvaldkonna mentorluse toimimise ja arengu eest.
• Töötatakse selle nimel, et suurendada andmebaasis mentorite ja teenuse kasutajate arvu ESTA arengukava kohaselt.
• Andmebaasis olevate mentorite kvaliteedi ja motivatsiooni hoidmiseks korraldatakse koostöökohtumisi ning lisakoolitusi.
• Vähemalt kord aastas korraldatakse mentorlusprogramme kogemustega spetsialistidele, kellel puudub mentori kvalifikatsioon.

Kui sul tekkis ideid või küsimusi, kirjuta mentorlus@eswa.ee.