Lastemaja seksuaalselt väärkoheldud ja kahjustava seksuaalkäitumisega laste abistajana
Lastemaja on lapsesõbralik erialadevaheline teenus seksuaalselt väärkoheldud, selle kahtlusega või kahjustava seksuaalkäitumisega laste abistamiseks. Teenusele jõudnud laste tagasiside kinnitab, et kunagi ei ole hilja abi otsida ning vastu võtta.
sotsiaalkindlustusameti lastemaja teenuse juht
Lastemaja mudeli juured on Ameerika Ühendriikides, kus laste huvikaitsekeskuse (The Children’s Advocacy Center) eestvedamisel algas väärkoheldud laste juhtumite multidistsiplinaarne käsitlus. Island oli esimene julge Euroopa riik, mis asutas 1998. aastal lastemaja ehk barnahus’i. Islandi eeskujule järgnesid teised Põhjamaade riigid, kus arenes kiiresti lastemajade võrgustik. Esimene lastemaja Eestis avati katseprojektina 2017. aastal, aasta hiljem sai lastemajast juba sotsiaalkindlustusameti (SKA) riiklik teenus. Praeguseks on Eestis lastemajad Tallinnas, Tartus, Jõhvis ja Pärnus.
Lastemajateenus on suunatud seksuaalselt väärkoheldud ja kahjustava seksuaalkäitumisega lastele kogu Eestis. Aastatega on suurenenud lastemajja pöördumiste arv[1], koostöövõrgustik on laiem ja ühiskonna teadlikkus on suurem. Alates 2022. aasta kevadest on seksuaalselt väärkoheldud lapse ja seksuaalselt väärkohtlevalt käituva lapse abistamise SKA meetmed välja toodud lastekaitseseaduses (§ 29¹).
Lastemajal on Eesti eri piirkondades välja kujunenud partnerid ja teenuseosutajad, kellega koostöös seksuaalselt väärkoheldud lastele ja nende peredele abi osutatakse. Lisaks koostöö arendamisele Eestis väärtustame lastemajas ka rahvusvahelist koostööd, alates 2022. aasta novembrist oleme üleeuroopalise lastemajade võrgustiku PROMISE Barnahus network täisliige. Võrgustik töötab selle nimel, et ühtlustada ja tugevdada lastemajade praktikat kogu Euroopas ning kaasab selleks võrgustikku kuuluvate lastemajade spetsialiste. Lastemajade praktika ühtlustamine kogu Euroopas aitab tagada, et kõigil Euroopa lastel on võrdne juurdepääs oma õigusele olla toetatud, ära kuulatud ja kaitstud vägivalla eest.
Lastemajateenus on suunatud seksuaalselt väärkoheldud ja kahjustava seksuaalkäitumisega lastele kogu Eestis.
Eesti lastemajades on 13 ametikohta, kellest 8 on peaspetsialistid, kes töötavad iga päev juhtumitega, kuulavad ära ja hindavad laste abivajadust, nõustavad lapsevanemaid ja pereliikmeid ning korraldavad abi lapsele ja perele. Alates lapse saabumisest lastemaja vaatevälja algab aktiivne võrgustikutöö lapse heaolu eest seisvate spetsialistidega, sh kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajate, politsei ning psühholoogidega. Meie ühine eesmärk on leida lapsele ja perele parim abi ning vältida olukorda, kus laps peaks kohtuma liiga paljude spetsialistidega ja oma lugu korduvalt rääkima. Lastemajateenuse alustalad on regulaarne infovahetus (ümarlauad), kokkulepped ja ühine tegevusplaan lapse ning pere abistamiseks, lähtudes alati lapse parimatest huvidest ning heaolust.
Lisaks eespool mainitule tegutseb kogu lastemaja tiim selle nimel, et laste seksuaalset väärkohtlemist ühiskonnas ennetada ja suurendada ühiskonnas teadlikkust laste väärkohtlemise kohta.
Lapse ärakuulamine lastemajas
Lastemaja peaspetsialist peab lapsega lapsesõbraliku ning tema vanust ja arengutaset arvestava vestluse ehk kuulab lapse ära. See eeldab põhjalikku ettevalmistust, et vestlus toimuks lapse õigusi ja heaolu silmas pidades. Selleks et laps oleks valmis avanema ja ärakuulaja küsimustele vastama, on vaja piisavalt aega ning usaldust. Lastemaja ärakuulaja roll on valmistuda põhjalikult vestluseks, kogudes võimaluse korral eelinfot lapsega juba varem kokku puutunud spetsialistidelt. Näiteks, kui tegemist on erivajadusega lapsega, siis on äärmiselt oluline arvestada tema eripäradega, et laps tunneks end turvaliselt ning oskaks ja julgeks küsimustele vastata.
Väga palju oleneb sellest, kuidas ja mis küsimusi lapsele esitatakse. Lastemaja tiim teeb regulaarselt selle nimel tööd, et meie intervjuud oleksid last arvestavad ja kvaliteetsed. Oleme lastemajas välja töötanud eneseanalüüsi ja -arenguprogrammi, mille raames analüüsime ärakuulamisi individuaalselt ja gruppides, mis omakorda võimaldab parandada ärakuulamiste kvaliteeti, aga ka anda tagasisidet ning toetada tiimi liikmeid.
Teenuse aluseks on regulaarne infovahetus, kokkulepped ja ühine tegevusplaan lapse ning pere abistamiseks.
Koolitustel oleme saanud tuge nii Eestist, kus lastemaja tiimi on õpetanud Kristjan Kask, aga ka rahvusvahelisest PROMISE Barnahusi võrgustikust, mille kaudu näiteks 2022. aastal lastemaja tiim ja ka osa meie kohalikke koostööpartnereid said osaleda lastemajaga seotud koolitustel, sh ka avataripõhisel laste intervjueerimisel.
Ärakuulamisel arvestame USA-s välja töötatud NICHD-protokolli[2]. See on struktureeritud küsitlemismeetod seksuaalselt väärkoheldud laste ärakuulamiseks. See meetod annab juhised sobivate küsimuste esitamiseks, näiteks on väga oluline eelistada avatud küsimusi ja võimaluse korral vältida suunavaid küsimusi. Lisaks õigesti esitatud küsimustele on ärakuulamisel väga oluline kontakti loomine lapsega ning tema toetamine ja ärakuulaja kohalolek. Kiirustamine ja lapse erisuste tähelepanuta jätmine võib rikkuda võimalused lapse avanemiseks ja seega ka juhtumi asjaolude selgitamiseks.
Lastemaja ärakuulamised toimuvad sageli koostöös politseiuurijaga, kes videosilla vahendusel jälgib lastemaja peaspetsialisti vestlust lapsega ja suhtleb lapsega edasi, kui väärkohtlemise kahtlus saab kinnitust. Meie ühine eesmärk on luua lapse jaoks turvaline keskkond, kus ta saab avaneda ega pea oma lugu spetsialistidele korduvalt rääkima.
Lapse abivajaduse hindamine
Lapse abivajaduse hindamine on lastemaja peaspetsialisti igapäevatöö oluline osa. Lastemaja aktiivsed koostööpartnerid lapse ja pere hindamisel on SKA laste heaolu osakonna teised spetsialistid ning kohaliku omavalitsuse (KOV) lastekaitsetöötaja, kellel on lapse ja pere vajaduste ning toimetuleku tervikülevaade. Tähtis on hindamistulemusi võrgustiku liikmetega jagada ja sekkumised partneritega kooskõlastada, et ei toimuks korduvaid hindamisi ega dubleeritaks teenustele suunamist ja muud juhtumiga seotud tööd.
Kiirustamine ja lapse erisuste tähelepanuta jätmine võib rikkuda võimalused lapse avanemiseks ja seega ka juhtumi asjaolude selgitamiseks.
Abivajaduse hindamisel lähtume lapse heaolu kolmnurgast, lisaks lapsega vestlusele ja vaatlusele kasutame ka hindamisvahendit Kidscreen-52, mis on kooliealise lapse heaolu näitaja ning aitab hinnata lapse füüsilist ja psühholoogilist heaolu, meeleolu, emotsionaalset seisundit, suhteid vanemate ja eakaaslastega, sotsiaalset toetust, 8–18-aastaste koolikeskkonda. Küsimustikul on kümme alaskaalat, mis hõlmavad heaolu erinevaid valdkondi: füüsiline ja psühholoogiline heaolu, meeleolu ja emotsioonid, enesehinnang (sh hinnang oma välimusele), autonoomia, kodused suhted, sotsiaalne toetus, koolikeskkond, kiusamine ja majanduslikud võimalused.
Hindamisvahendina kasutame lastemajas samuti murebaromeetrit, mis on Janus Centreti (Taani) välja töötatud suunis ekspertidele ja lähedastele. Selle abil saab eristada ea- ja arengukohast ning last ennast ja teisi kahjustavat seksuaalkäitumist ja otsustada, millal sekkuda. Kahjustav seksuaalkäitumine on näiteks enesepaljastamine, katsumine, endast alasti fotode ja videote saatmine ning raskemad kahjustava seksuaalkäitumise juhud. Suur osa lapsi ja noori, kelle seksuaalkäitumine on probleemne või kahjustav, on ise olnud väärkohtlemise ohvrid. Seetõttu on tähtis ära tunda probleemse seksuaalkäitumise ja väärkohtlemise sümptomeid ning esimesel võimalusel sekkuda.
Tähtis on hindamistulemusi võrgustiku liikmetega jagada ja sekkumised partneritega kooskõlastada, et ei toimuks korduvaid hindamisi ega dubleerimist.
Lastemajas kasutatakse hindamisvahendina aktiivselt ka Sensoa lipusüsteemi, mis on mõeldud laste ja noortega töötavatele eri valdkondade spetsialistidele, et hinnata, kas laste või noorte seksuaalkäitumine on loomulik, sobimatu või lubamatu. Lipusüsteemi eesmärk on toetada laste ja noorte loomulikku ning turvalist seksuaalset arengut ja ennetada seksuaalvägivalda. Lipusüsteemi on tõhus kasutada ka lapsevanemate nõustamisel, näiteks selgitada laste kehalise autonoomiaga seotud küsimusi, miks on oluline, et lapsed ise oma suguelundeid peseksid jms. Toetav roll on lipusüsteemi näidetel ja piltidel, mille abil on spetsialistidel võimalik lapse seksuaalkäitumist hinnata ja lapsele ning lapsevanemale käitumisest põhjustatud olukordi seletada.
Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava projekti „Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“[3] raames tõlgib lastemaja eesti keelde ja kohandab kahjustava seksuaalkäitumisega laste ja noorte abivajaduse hindamisvahendid AIM, AIM3 ja „Profesor“, mis aitavad lastemajal koostöös võrgustikuga leida sihtrühmale sobivaid sekkumisi.
Lastemaja peaspetsialisti tööülesanne on ka psühholoogilise abi korraldamine lastemajateenuse raames ja ohvriabi seaduse kohaselt, kui lapse seksuaalne väärkohtlemine on kindlaks tehtud. Kui lapse psühholoogilise abi vajadus ei tulene seksuaalsest väärkohtlemisest, näiteks vanemate lahutus, probleemid koolis jm, siis teeb lastemaja koostööd KOV-iga, et leida lapsele ja perele abi ning teenused.
Töö lastemajas on väga mitmetahuline ja eeldab töötajatelt suurt paindlikkust ning pühendumist. Meie suurim inspiratsiooniallikas on lapsed, kes meie majja jõuavad. Nende tagasiside on väärtuslik ja kinnitab, et kunagi ei ole hilja abi otsida ning vastu võtta. Lastemaja soojus ja turvalisus on see, mida vajavad kõik lapsed, aga ka täiskasvanud, kes on traumeeritud või kelle elus on muud keerulised olukorrad ning suur abivajadus.
Abivõimalused
- Kui ohus on lapse elu või tervis, helista 112.
- Sotsiaalkindlustusameti lasteabitelefon 11 6111. Samal numbril võib teatada abivajavast lapsest.
- Lasteabitelefoni konsultandiga saab vestelda veebilehel lasteabi.ee või kirjutades aadressile info@lasteabi.ee.
- Sotsiaalkindlustusameti lastemaja kontaktid ja info@lastemaja.ee.
- Seksuaalvägivalla kriisiabikeskused on kõigile abivajajatele avatud ööpäev ringi nelja suurema haigla juures.
- Veebikonstaablite poole võib pöörduda, kui soovitakse politseilt nõu; kui tekib küsimusi seaduste kohta; kui soovitakse saata politseile vihje või teade; kui soovitakse teatada seksuaalsest või muust väärkohtlemisest.
[1] Aastatega on lastemajade poole pöördutud 2973 korda: 2017. aastal 132; 2018. aastal 241; 2019. aastal 402; 2020. aastal 428; 2021. aastal 534; 2022. aastal 631 ja 2023. aasta esimese kümne kuuga 605 pöördumist.
[2] Loe lähemalt artiklist La Rooy, D., Brubacher, S. P., Aromäki-Stratos, A., Cyr, M. ... Lamb, M. E. (2015). The NICHD Protocol: A review of an internationally used evidence-based tool for training child forensic interviewers. Journal of Criminological Research, Policy and Practice, 1 (2), 76–89.
[3] Projekt kestab aastail 2023–2027 ja selle eesmärk on lastemajateenuse ning selle võrgustikutöö arendamine seksuaalselt väärkoheldud ja kahjustava seksuaalkäitumisega laste suunal.