Laste heaolu eriolukorra ajal: praktikute ja uurijate vaade
Kevadine eriolukord muutis kõigi inimeste senist harjumuspärast elurütmi üleöö. Uuteks elu kujundavateks märksõnadeks said ärevus, hirm, eraldatus, uute digioskuste omandamine, tihe elu kodukontor-koolis, distantsõpe ja distantssõprus.
Mai Beilmann, Dagmar Kutsar, Kadri Soo, Oliver Nahkur
Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi laste heaolu uuringute rühm
Palju kajastatakse probleeme, mida on COVID-19 eriolukord põhjustanud lapsevanematele ja õpetajatele, kuid hoopis vähem räägitakse eriolukorra mõjust lastele. Selle tühimiku täitmiseks arutlesid Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi laste heaolu uuringute rühma teadlased, lastega töötavad praktikud ja Lõuna-Eesti terviseedendajad „Heaolufoorum 2020ˮ raames toimunud veebiseminaril, kuidas toetada eriolukorra ajal laste heaolu eriolukorra ajal omandatud uute tööpraktikate abil.
Arutelu käigus selgusid mitmed laste heaolu ja hakkamasaamist ohustavad riskid, mille maandamine vajaks uuesti distantsõppele suundudes nii lastega töötavate spetsialistide kui ka poliitikakujundajate tähelepanu ja sekkumist.
Aruteluteemad
Laste heaolule keskenduv veebiseminar koosnes kahest osast. Esimeses pooles rääkisid Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi laste heaolu uurimisrühma teadurid Oliver Nahkur, Kadri Soo ja Mai Beilmann laste subjektiivsest heaolust enne ülemaailmset tervisekriisi.
Selgus, et kui oma heaolu hindasid Eesti lapsed 35 maa võrdluses enam-vähem keskmiselt (joonis 1), siis interneti ja sotsiaalmeedia kasutussageduselt olid Eesti lapsed uuringus osalenud riikide seas konkurentsitult esimesel kohal*. Sellest võiks justkui järeldada, et Eesti lapsed olid õppetöö ja sotsiaalse elu veebi kolimiseks väga hästi valmis. Kuid kas ikka olid?
Veebiseminari teises pooles võeti tähelepanu alla laste heaolu muutumine kevadise eriolukorra ajal ning eriolukorra seniste mõjude analüüs.
Dagmar Kutsar TÜ laste heaolu uurimisrühmast rääkis eriolukorraga kaasnenud ebavõrdsuse suurenemisest laste vahel. Ta tõi välja üleöö ilmnenud tehnoloogilise ebavõrdsuse: kõigil lastel ei olnud kodus vajalikke digivahendeid või nappis nii lastel kui ka vanematel oskusi ja kogemusi erisuguste veebirakenduste kasutamisel.
Oluline oli ka haridusliku ebavõrdsuse süvenemine: laste oskused ja võimed koolitöödega iseseisvalt hakkama saada olid erinevad; mõnel lapsevanemal nappis ka oskusi lapsi juhendada.
Lapsed, nagu täiskasvanudki, olid mõjutatud üleüldiselt suurenenud stressist ja ärevusest. Koduses isolatsioonis olek tekitas lastes suurt igatsust oma sõprade järele ning hirmu neile tähtsate inimeste tervise pärast: distantssuhtlus eri digilahendusi kasutades ei korvanud tavapärast suhtlemist nagu ka distantssõprus ei asendanud sõpradega ettevõtmisi päriselus.
Positiivsena võib välja tuua, et mõned heade enesejuhtimise oskustega lapsed nautisid distantsõpet, sest said ise otsustada, millal millega tegelda. Selline elukorraldus sobis rohkem ka Aspergeri sündroomi ja sotsiaalse ärevusega lastele.
Ebavõrdne veebielu
Pärast teadlaste ettekannet läks sõnajärg lastega töötavatele praktikutele ning vestlusringiga liitusid psühholoog-terapeut Lemme Haldre, lasteaiaõpetaja Pilvi Luhaste, sotsiaalpedagoog Marina Paddar ja erivajadustega lastega töötav koolitaja Liina Lokko.
Kevadise eriolukorra ajal kolisid veebi nii psühholoogiline nõustamine, lasteaia õppe- ja kasvatustegevused kui ka kooli õppetöö ja tugiteenused, seetõttu oli neil kõigil jagada kogemusi, kuidas mõjutas veebipõhine elu- ja töökorraldus lapsi ja nende abistajaid.
Kõik arutelul osalenud praktikud nentisid, et lastele ja peredele oli eriolukorra ajal hädavajalik arvutite/nutivahendite ning kvaliteetse interneti olemasolu.
Niisiis olid lastel ja peredel eriolukorra ajal ebavõrdsed võimalused saada osa koolide, lasteaedade jt lastega tegelevate organisatsioonide pakutavast. Ebavõrdsus võib väljenduda ka oskustes. Sageli arvatakse, et tänapäeva lastel on digioskused kaasa sündinud, koolitööde veebi kolimisel aga ilmnes, et lastel oli raske võõrastes õppekeskkondades (nt ZOOM) hakkama saada.
Osal lastel puudus e-õppekeskkonda juurdepääs, sest arvutit sai kasutada vaid siis, kui vanem oli kodus, või oli e-kooli konto ainult vanemal. Keeruline oli neil lastel, kellel polnud kodus internetti või kellele ei olnud vanem e-kooli kasutamist varem õpetanud.
Samuti sai kiiresti selgeks, et kooli ja lasteaia tugispetsialistide abi vajavad peale laste ka nende vanemad. Lasteaiaõpetajad nõustasid vajaduse korral ka lapsevanemaid, nt piiride seadmisel, hirmude maandamisel jm küsimustes. Eriolukord tõestas, et lasteaial on harivate ülesannete andmise kõrval oluline roll ka lastevanemate toetamisel.
Eriolukord tõi kaasa palju vaimse tervise probleeme: ärevust, hirmu, endasse tõmbumist, lootusetust ja ka paanikahoogusid, seetõttu oli vajadus (psühholoogilise) nõustamise järele sel perioodil erakordselt suur.
Seetõttu sai näiteks Tartu Laste Tugikeskusel aastaks ettenähtud nõustamisraha otsa juba sügisel. Nii said abi ainult need lapsed, kelle vanematel oli võimalik selle eest tasuda. Kehvema majandusliku olukorraga perest pärit lapsed jäid vajalikust teenusest ilma. Tarviliku nõustamisteenuse tagamiseks kriisiajal oleks vaja lisaraha, et laste seas ei süveneks peale digitaalse ebavõrdsuse ka ebavõrdsus nõustamisteenuste kättesaadavuses.
Kui veebist jääb väheks
Kui esmapilgul võib tunduda, et psühholoogilist nõustamist on võrreldes paljude teiste terviseteenustega küllaltki lihtne veebi üle kolida, siis psühholoog-terapeut Lemme Haldre sellega täielikult ei nõustunud.
Ta nõustas eriolukorra ajal üle veebi peamiselt täiskasvanuid ja lapsi alates 6. eluaastast. Nooremaid lapsi nõustada ei saanud, sest väiksemad lapsed ei püsi arvuti taga ja vajavad teistsugust teraapiameetodit. Seega jäid erioludes nõustamisteenustest ilma just väikelapsed. Veebinõustamine sobis rohkem kaugemal elavatele peredele ja teismelistele, kes said nii paremini kombineerida seansi, õppimise ja sõpradega suhtlemise aega.
Ainult veebilahendustest ei piisa ka erivajadusega laste vanemate abistamiseks. Juba nädal pärast eriolukorra algust selgus, et palju erivajadusega lapsi (sh raske ja sügava puudega) jäi koju ja seetõttu suurenes järsult vanemate hoolduskoormus. Kasvas puuetega laste hoiuteenuse vajadus ja ilmnes hoiuteenuse paindlikumaks muutmise tarve.
Kui suur osa eespool kirjeldatust kehtib perede kohta, kus vanemad on muutunud elukorralduse tõttu hädas töö- ja pereelu ühitamisega kodukontoris, tuleb võtta arvesse, et tervisekriisis tekib ka selliseid olukordi, kus vanematel pole võimalik lastega kodus olla. Põhjuseks võib olla nii vanema haigestumine kui ka asjaolu, et vanem ei saa teha tööd kodukontoris.
Oluline on mõelda juba ette, mis juhtub sellise olukorra tekkides lastega, kes ei saa üksi koju jääda. Marina Paddar tõi välja eriolukorra aegse hea idee: vald tegi kriisikodu neile lastele, kelle vanemad võisid sattuda viiruse tõttu haiglasse. Õnneks ei läinud kriisikodu kevadel vaja, kuid tervisekriisi ja abivajajate ringi laienedes võiksid seda praktikat kaaluda teisedki KOVid.
Arutelus nenditi sedagi, et laste ja perede heaolu toetamise kõrval on väga tähtis mõelda ka abistajate enda heaolu ja vastupidamise toetamisele. Keerulistel aegadel, kui abivajadus suureneb hüppeliselt, on iseäranis oluline abistajate enesehoid ning selle toetamine, sest abistajad saavad abivajajaid aidata vaid siis, kui on tagatud nende endi heaolu.
Nüüd, mil lapsed üle Eesti on suunatud taas distantsõppele, on kevadised õppetunnid päevakohased. Lastega töötavad spetsialistid on nüüd juba kogenumad ning oskavad toetada lapsi ja peresid tõhusamalt. Selleks, et tarvilik tugi ja abi jõuaks abivajavate laste ja peredeni, jääb aga spetsialistide kogemusest ja entusiasmist väheks ning keerulistel aegadel on kindlasti vaja suurendada ka rahastust laste ja perede hakkamasaamist toetavate teenuste pakkumiseks.
Heaolufoorumit, COVID-19 lisauuringut ja käesoleva artikli valmimist toetas ETAG (PRG700).
- Vaata järele laste heaolule pühendatud veebiseminari Heaolufoorum 2020.
- Vaata lisaks veebiseminaril tutvustatud rahvusvahelist laste subjektiivse heaolu uuringu Children’s Worlds tulemuste raportit.
- Eesti laste subjektiivse heaolu kohta loe täpsemalt raportist „Kuidas elad Eestimaa laps?”.
Erakogu
Veebiseminaril esitas mitmeid ettepanekuid laste heaolu parandamiseks ka Professor Sassius.
Professor Sassius ja tema kolleegid Kasside Akadeemiast tegid kevadel kindlaks, et kodune isolatsioon põhjustab väikseimat heaolulangust lastele, kellel on kodus kassist kaaslane.
Professor Sassiuse tegemistest saab osa tema Facebooki lehelt.
* Rahvusvahelise Laste Heaolu Indikaatorite Ühingu (ISCI; https://isciweb.org/) koordineerimisel toimus 2016–2019 rahvusvaheline laste subjektiivse heaolu uuring Children’s Worlds. Uuringu tulemusi tutvustav raport on leitav siit: https://isciweb.org/wp-content/uploads/2020/08/Childrens-Worlds-Comparative-Report-2020.pdf