Kuidas riik toetab dementsusega inimesi ja nende lähedasi?
Hoolekande riiklik põhimõte on toetada inimesi nii, et nad saaksid võimalikult kaua kodus elada. Dementsusega inimene ja tema lähedased vajavad selleks tuge ja abi, sh sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna teenuseid. Kui inimene elab hooldekodus, siis saab kaasa aidata sellele, et ta tunneks end seal võimalikult hästi.
Maarja Seppel
sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik
Sotsiaalministeeriumi spetsialistid tegid ülevaate, kuidas riik toetab dementsusega inimesi ja nende abistajaid ning mis suunas teenuste arendamisel liigutakse.
Tugi spetsialistidele ja omastehooldajatele
Maarja Seppel: Dementsusega inimeste toetamiseks ja nende elukvaliteedi parandamiseks rahastab sotsiaalministeerium üle riigi tegutsevat dementsuse kompetentsikeskust. Keskuse ülesanne on suurendada inimeste teadlikkust dementsusest ja abi saamise võimalustest ning osutada toetavaid teenuseid. Teavet ja nõu saavad küsida nii dementsusega inimesed, nende lähedased kui ka spetsialistid. Hoolekandeasutuses võib olla keeruline töötada dementsusega inimestega ja ka asutustel on hea küsida nõu keskuse ekspertidelt. Dementsusega inimesed ja nende lähedased saavad tugigruppides jagada oma mõtteid, muresid ning kogemusi teiste sarnases olukorras inimestega.
KOV-idel on võimalik taotleda rahastust dementsusega inimestele, nende lähedastele ja teistele sihtrühmadele mõeldud teenuste arendamiseks.
Hooldekandeasutuste teenuste kvaliteedi parandamiseks korraldatakse tervise arengu instituudi kaudu juba kuuendat aastat hoolekandeasutuste sisekoolitajatele dementsuse teemal arenguprogrammi, mis hõlmab nii koolitusi kui ka mentorlust osalevatele asutustele (loe lähemalt Kersti Petersoni artiklist „Dementsuse valdkonna arenguprogramm aitab parandada teenuse kvaliteeti“).
Omastehooldajatel on vaja paremat ligipääsu infole ja suuremat tuge hoolduskoormusega toimetulekuks. Omastehooldajate toetamiseks valmis suvel 2024 sotsiaalministeeriumi tellimusel ja Eesti puuetega inimeste koja eestvedamisel veebileht omastehooldusest.ee. Veebikeskkonna infopunktist leiab asjakohast teavet, juhendmaterjale, õppevideoid, podcast’e ja toetatakse ka reaalajas. Infopunkt aitab kaasa omastehooldajate koondumisele ja võrgustumisele, mis omakorda toetab hoolduskoormusega inimeste huvikaitsevõrgustiku toimimist.
Nii hoolekandeasutuste koolitusprogrammi kui ka omastehoolduse infopunkti rahastab sotsiaalministeerium Euroopa sotsiaalfondi kaasrahastusel toetuse andmise tingimuste „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine‟ raames.
Tugi omavalitsustele teenuste arendamiseks
Maarja Seppel: Kohaliku omavalitsuse (KOV) ülesanne on korraldada sotsiaalteenuseid tuge vajavatele inimestele. Oma piirkonnas teenuseid arendades tuleb lähtuda ka dementsusega inimeste ja nende lähedaste vajadustest. Sobida võib näiteks koduteenus või päevahoiuteenus. Tuge võivad pakkuda nõustamine, toetavad teenused, koolitused jms.
Riik suunab Euroopa liidu struktuurivahendeid kahe suure meetme jaoks kogusummas 33,3 mln eurot, et omavalitsused saaksid arendada kodus elamist toetavaid teenuseid ja toetada kogukonnapõhiste eluasemete rajamist väiksema kõrvalabi vajadusega inimestele. Mõned KOV-id on seda võimalust kasutanud ja osutavad päevahoiuteenust dementsusega inimestele. Ka praegu on KOV-idel võimalik taotleda rahastust dementsusega inimestele, nende lähedastele ja teistele sihtrühmadele mõeldud teenuste arendamiseks taotlusvoorust „Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine“. Taotlusvoor kestab aasta lõpuni ja on mõeldud kodus elamist toetavate teenuste arendamiseks.
Hooldereformiga kehtestati täpsemad nõuded
Ketri Kupper: Dementsusega eakad vajavad sageli hooldusteenusteid. Eelmisel aastal jõustus hooldereform, millega muutus ööpäevaringse üldhooldusteenuse rahastamine ja KOV-id osalevad kõigi teenust saama õigustatud inimeste kohatasu maksmises. Reformiga kehtestati ka täpsemad nõuded ööpäevaringse üldhooldusteenuse sisule (jõustus 01.07.2023), samuti koduteenuse sisule (jõustub 01.01.2025). Eesmärk on tagada ühetaolisem ja parem teenuse kvaliteet kogu Eestis. Nõuete kehtestamine tähendab, et nii teenuseosutajatel kui ka KOV-idel on selgem ülevaade teenuste sisust ning sotsiaalkindlustusametil on lihtsam teha järelevalvet. Teenuse saajad ja nende lähedased saavad paremini aru, mis peab ööpäevaringsel üldhooldusteenusel ja koduteenusel olema minimaalselt tagatud. Ööpäevaringse üldhooldusteenuse nõuetes on selgemini esile toodud lähedaste kaasamine ja neile teabe andmine, samuti mõtestatud tegevuse olulisus jms.
Reformiga kehtestati ka täpsemad nõuded ööpäevaringse üldhooldusteenuse ja koduteenuse sisule.
Kehtestati hooldekodude hooldustöötajate ja abihooldustöötajate ning klientide suhtarv, mis peab vastama nõutud tasemele alates 1. juulist 2026. Kui hoolduspersonali on rohkem, saab iga töötaja pühendada teenusel olevatele inimestele senisest enam aega ja tegevus on personaalsem. Hoolduspersonali töökoormuse selgem piir loob eeldused, et hooldustöötaja või abihooldustöötaja ametikoht muutub populaarsemaks ja pidurdab üldhooldekodude tööjõu voolavust teistesse valdkondadesse.
Eestkoste seadmise asemele rohkem toetust otsustamisel
Meeli Tuubel: Sotsiaalministeeriumi tellimusel korraldas Tartu ülikool 2023. aastal uuringu täisealiste eestkostekorralduse kitsaskohadest ja valmidusest asendusotsuse kõrval kujundada otsuse tegemist toetav keskkond. See tähendaks oma eluga seotud otsuste tegemiseks näiteks info esitamist lihtsamas vormis, et see oleks paremini kättesaadav, ja otsuse tegemisel abistavaid inimesi, kuid lõppotsuse teeb inimene ise, lähtudes oma enesemääramisõigusest.
Eestil on põhjust eestkostele alternatiive otsida: eestkostetavate arv on viimase kümne aasta jooksul kahekordistunud, ulatudes üle 6000 inimese, nende hulgas on neljandik vähemalt 71-aastased. Eestkoste seatakse liiga sageli inimese kaitsmiseks kõigi asjade ajamisel, kuid sellega kaob ka eestkostel inimestel väikseimgi õigus oma elukorralduses kaasa rääkida, näiteks pisioste teha või valimas käia. Selliseid õigusi polnud 2023. aasta alguseks 88%-l täiealistest eestkostetavatest.
Sotsiaalministeerium ja justiitsministeerium on kavandanud uuringu ettepanekute põhjal oma haldusalades eestkoste tingimist vähendavaid samme: kavas on muuta kohtute otsusepraktikat, aga ka luua otsuse tegemist toetav sotsiaalteenuste mudel.
Innovatsioon ja tehnoloogia kasutamine
Kitty Kubo: Tehnoloogia kiire areng toob turule järjest rohkem lahendusi, mis võimaldavad nii toetada dementsusega inimeste iseseisvalt kodus elamist kui ka kohandada hooldekodusid dementsusega inimeste vajadustele vastavaks. Tihti aga jääb tehnoloogiliste võimaluste kasutamine teadlikkuse, oskuste või raha puudumise taha. Samuti ei pruugi teenustele õigusaktidega esitatavad nõuded või tasustamismudelid soosida uute lahenduste rakendamist. Tehnoloogia kasutuse suurendamine sotsiaalvaldkonnas on kompleksne ülesanne, mida tuleb süsteemselt käsitleda.
Tihti jääb tehnoloogiliste võimaluste kasutamine teadlikkuse, oskuste või raha puudumise taha.
Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel valmis 2020. aastal aruteludokumendina roheline raamat „Tehnoloogiakasutuse suurendamine inimese igapäevase toimetuleku ja heaolu toetamiseks kodus“. Roheline raamat tõi esile vajaduse arendada Eesti sotsiaalsüsteemis innovatsiooni toetavat ökosüsteemi, mille kaudu algatada ja toetada sotsiaalsektori kui tehnoloogia potentsiaalse kasutaja ning tehnoloogiasektori kui tehnoloogiliste lahenduste pakkuja koostööd. Aastatel 2018–2020 pakuti Euroopa struktuurivahenditest ka innovatsioonitoetust sotsiaalvaldkonnas uute lahenduste väljatöötamiseks ja elluviimiseks, mille tulemusena sai hoo sisse mitme uudse idee arendamine ja testimine.
Rohelise raamatu kontseptsioonist lähtudes ja senisest innovatsioonitoetuse andmise kogemusest õppides koostatakse sotsiaalministeeriumis käesoleva aasta sügiseks terviklik plaan, kuidas sotsiaalvaldkonna innovatsioonivõimet suurendada ja tehnoloogia kasutuselevõttu kiirendada. Kava alusel kujundatakse järgmine innovatsioonitoetus: tehnoloogia kasutamise suurendamiseks on ka Euroopa struktuurivahendite 2023–2027 perioodiks raha planeeritud.
Tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna lõimimine
Anneli Taal: Riigi jaoks on lähiaastate üks olulisemaid eesmärke tervisehoiu- ja sotsiaalvaldkonna lõimimine. Eakad vajavad lisaks heale arstiabile ka tugivõrgustikku ja sotsiaalteenuste kättesaadavust. Abivajaja seisukohalt on oluline, et need kaks süsteemi oleks lõimitud ja teenused kättesaadavad.
Teiste riikide kogemus on näidanud, et koostöös ja lõimitult teenuseid osutades saab parandada abivajajate tervist, suurendada rahulolu, kulusid arvestatavalt kokku hoida ning, mis veelgi olulisem, kasutada paremini tervishoiu- ja sotsiaaltöötajaid, keda napib kõikjal, vähendades nõnda ooteaegu spetsialistide teenustele.
Terviklik raviteekond peaks aitama inimesed õigete teenusteni.
Riik on otsustanud liikuda tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi süsteemse lõimimise suunas (see on eesmärgina kirjas ka aastateks 2023–2027 sõlmitud koalitsioonileppes). Paralleelselt esmatasandi tervishoiu arengukava ja haiglavõrgu arengukava uuendamisega töötab sotsiaalministeerium välja ettepanekud integreeritud sotsiaal- ja tervisevaldkonna korraldus- ja rahastusmudeli loomiseks. Mudel keskendub eeskätt piirkondlikule sotsiaalvaldkonna ja tervishoiu esmatasandi koostööle. Eestile sobiva mudeli kirjeldamisse on kaasatud sidusorganisatsioonid. Esmase tähelepanu all on eakate (sh dementsusega) sihtrühm. Lõimitud korraldus- ja rahastusmudeli ettepanekud on kavas valitsusele esitada hiljemalt 2025. aasta aprillis.
Tervisekassa toetab raviteekonna arendamist
Maarja Seppel: Terviklik raviteekond[1] peaks aitama inimesed õigete teenusteni. Raviteekondadel põhineva töötamisviisi kiiremaks käivitamiseks tervishoius ja raviasutuste paremaks kaasamiseks on tervisekassa algatanud kiirendiprogrammi, millega toetatakse eri valdkondade projekte. Toetust sai ka dementsuse raviteekonna projekt, mille esitas Pärnu haigla. Projekti eesmärk on välja töötada standardiseeritud tegevus, lähedastele ja töötajatele patsiendi käsitlemise juhendid, selgelt kindlaks määratud protsessi, koordineeritud rollijaotuse ja koostöö mudel.
Kiirendiprogramm võimaldab suurendada teenuste inimkesksust ja tagada terviklikuma ravikäsitluse, kaasates sotsiaalvaldkonna, KOV-id ja eri tasandi tervishoiuasutused. Kiirendiprogrammi pääsenud projektid saavad tervisekassalt rahalist toetust ja nõu ekspertidelt ning mentoritelt, et oma ideid edukalt ellu viia. Kiirendiprogrammi lõpuks (eeldatavasti aasta 2024. lõpuks) on igal meeskonnal loodud uus raviteekond koos tulemuslikkuse mõõtmise vahenditega, mis järgmises etapis ka järele proovitakse.
Palliatiivravi ja geriaatria väljaarendamine
Katri Aaslav-Tepandi: Dementsusega inimesed vajavad mingis eluetapis nii geriaatrilist[2] kui ka palliatiivravi[3]. Nii palliatiivne kui ka geriaatriline patsiendikäsitlus näeb ette, et mitmest spetsialistist koosnev meeskond toetab inimese ja tema pere toimetulekut, aidates elada aktiivsemalt ja täisväärtuslikumalt. Dementsusdiagnoosiga inimestel võib olla samal ajal mitu kroonilist haigust või sündroomi, mis tekitavad nii geriaatrilise kui ka palliatiivravi ning pikaajalise hoolduse vajaduse. Geriaatrilise ja palliatiivravi rakendamisel paraneb kaasuvate haiguste diagnostika ja ravi, väheneb välditavate tüsistuste arv, paraneb toetavate teenuste kasutamine. Tulemuseks on aktiivravi vajaduse vähenemine ja hooldusasutusse mineku edasilükkumine, samal ajal suureneb vajadus (vähem kulukate) teenuste järele.
Palliatiivravi on Eestis viimase kümne aasta jooksul oluliselt arenenud. Valminud on palliatiivravi juhendid, moodustatud palliatiivravi üksusi suuremates haiglates, osutatakse vastavaid teenuseid neid niimoodi nimetamata. Palliatiivravi teenuseid osutatakse õenduspatsientidele nii statsionaarsetes osakondades kui ka koduõendusteenusena. Eestis on koduõendusteenuste osutajaid igas maakonnas, kuid hajaasustusega piirkondades ei ole teenus alati kättesaadav.
Vanusesõbralikus ühiskonnas on erilise tähelepanu all haavatavad inimrühmad, sh dementsusega inimesed.
Geriaatrilised patsiendid, sh dementsusdiagnoosiga inimesed, on ravil väga erinevates aktiivravi, sh järelravi ja õendusabi osakondades, hoolekandeasutustes ning kodus. Eakate ravis rakendatakse praeguses ravipraktikas geriaatrilise käsitluse põhimõtteid siiski veel vaid vähestes tervishoiuasutustes, kus töötavad geriaatria lisapädevusega arstid. Positiivse arenguna võib nimetada, et valminud on Alzheimeri ravijuhend (2017), uuendati lamatiste ravijuhendit (2022) jne. Geriaatriline hindamine lisati juba 2011. aastal tervisekassa rahastatud tervishoiuteenuste hulka. Geriaatrilist hindamist aga rakendatakse veel vähe, sest ei jätku pädevaid spetsialiste.
Palliatiivravi ja geriaatria väljaarendamine on valitsuse tööplaanis 2024–2027. Sotsiaalministeerium, tervisekassa ja ekspertide töörühm koostöös teenusosutajate esindajate ning praktikutega valmistab valitsusele 2024. aasta lõpuks ette palliatiivravi ja geriaatria tervikliku teenuse ning ravikorralduse väljaarendamise analüüsi ja ettepanekud. Töötatakse välja palliatiivse ja geriaatrilise tervikliku ravikäsitluse ühisosa ja sotsiaalteenustega lõimitud ravikorraldus kõigil tervishoiutasanditel ja nende vahel. Oluline töölõik väljatöötatavas plaanis on geriaatrilise ja palliatiivravi ettevalmistusega tervishoiutöötajate ning teiste spetsialistide väljaõpe.
Vanusesõbralikkuse arendamine strateegilise partnerluse kaudu
Maarja Seppel: Vanemaealiste huvikaitset ja vanusesõbralikkust edendatakse sotsiaalministeeriumi strateegilise partnerluse projektiga „Vanad-noored võrgustuvad koos (NOVA)‟. Partnerluse raames loodi vanemaealiste huvikaitse strateegilise partnerluse võrgustik, mille eesmärk on esindada praeguste ja tulevaste vanemaealiste huve ning rääkida poliitikakujundamises aktiivselt kaasa. Kõnealune koostöövorm on end igati õigustanud ja strateegilisest partnerist MTÜ Kuldne Liiga on kujunenud riigile tõsiseltvõetav partner, kui on vaja kaasa rääkida vanemaealiste vajaduste ja muredega arvestamisel.
Projekti ühe tegevusena koostas MTÜ Kuldne Liiga 2023. aastal dokumendi „Vanusesõbralik Eesti. Põhimõtted“ (loe lähemalt Agu Laiuse artiklist). See on hea ülevaade, millega tuleb asutustel oma tegevuses arvestada, lähtudes inimeste vanusest tulenevatest muutunud vajadustest. Eesmärk on, et Eestis peetaks vananemist elu loomulikuks osaks, vanusest tingitud muutusi teadvustakse, nendega tegeldakse ja neid arvestatakse kõikjal ühiskonnas.
Vanusesõbralikku ühiskonda iseloomustab põlvkondade solidaarsus, suhtlemine ja koostöö. Vanusesõbralikus ühiskonnas on erilise tähelepanu all haavatavad inimrühmad, sh dementsusega inimesed. Ühiskond ja kogukonnad peavad teadvustama dementsusest tulenevat ja mõistma seda, võitlema dementsuse stereotüüpide vastu, suurendama avalikkuse teadlikkust ning kaasama neid inimesi ja nende lähedasi, et luua dementsussõbralikke kogukondi.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et riik püüab väikeste sammudega parandada dementsusega inimeste ja nende lähedaste toimetuleku toetamist, osutades toetavaid teenuseid ja kasutades Euroopa struktuurivahendite raha. Usume, et sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna lõimitud korraldus- ja rahastusmudeli väljatöötamise tulemusena on lähiaastatel võimalik alustada kahe süsteemi muutmist tõhusamaks ja vajadusi arvestavamaks.
Kõik valdkonnast huvitatud on lahkelt oodatud osalema 26. septembril Kumu auditooriumisse dementsuse kompetentsikeskuse konverentsile „Ilma rohtudeta võõras linnas – kaasaegsed võtted – dementsusega inimeste heaolu tagamisel“. Peale sotsiaalhoolekandes töötavate spetsialistide oodatakse konverentsile ka tervisevaldkonna töötajad.
[1] European Pathway Associationi definitsiooni järgi on raviteekond kompleksne sekkumine konkreetse patsiendirühma otsustus- ja raviprotsessi korraldamiseks kindlal ajal.
[2] Euroopa arstlike erialade ühendus (UEMS) määratleb geriaatriat kui meditsiini eriala, mille sihtrühm on ägedate ja krooniliste haigustega ning elulõpu hooldust vajavad vanemaealised inimesed.
[3] Palliatiivravi, nagu on ka kirjas asjaomases juhendis, on mõeldud kõigile inimestele, kellel on elu ohustav haigus või elukvaliteeti halvendav tervislik seisund, nt dementsus. Palliatiivravis ennetatakse ja leevendatakse vaevusi, samuti nõustatakse ning toetatakse inimesi ja nende lähedasi.
Artikkel on avaldatud Euroopa Sotsiaalfondi TAT-i „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“ toel.