Kevadkoolis moodustati dementsusesõbralikuks pürgivate hoolekandeasutuste võrgustik
Hoolekandeasutuste kevadkool toimus 28.–29. märtsil, selle valmistasid ühiselt ette Tervise Arengu Instituut (TAI) ja Dementsuse Kompetentsikeskus (DKK).
Triinu Tikas
Tervise Arengu Instituudi koolitusosakonna juhataja
Üritus oli mõeldud neile, kes olid varem läbinud TAI dementsuseteemalise hoolekande asutuste sisekoolitajate koolitusprogrammi. Kevadkooli teema oli töötajate kaasamine muudatuste tegemisse, mida on vaja, et teenuste osutamine dementsusesõbralikumaks muuta. Üheskoos arutati võimalusi, kuidas suurendada asutuse töötajate motivatsiooni ja luua tulemuslikuma koostöö eeldus, et igaüks saaks anda endast parima.
Osales 45 inimest 19 hoolekandeasutusest: asutuste juhid ja vahejuhid ning teised koolitaja rollis üles astunud töötajad.
Väärtuste tasandil on ühtselt tarvis mõtestada igapäevatöö võtted, et muuta asutus tõeliselt dementsussõbralikuks.
Kevadkooli teema valik tulenes programmis osalenute suvisel kokkusaamisel väljendatud murest, et paljude asutuste personalil ei ole ühtset arusaama asutuse visioonist, missioonist ja väärtustest. See omakorda mõjutab organisatsioonikultuuri ja tööpõhimõtteid. Väärtuste tasandil on ühtselt tarvis mõtestada igapäevatöö võtted, et muuta asutus tõeliselt dementsussõbralikuks.
Koolitajad olid kaasamise asjatundjad Ivika Nõgel ja Margus Timmo Lõuna-Eestist. Üheskoos õpiti tehnikaid, mis aitavad luua asutustes koos töötajatega ühiseid väärtusi ja seada koos eesmärke asutuse dementsussõbralikuks muutmisel.
„Tunnustav avastamine“ on vestlemise meetod, mida kasutades saab läbimõeldud ja positiivse küsimusega (nt „Milles soovid ennast täiustada?“) avada kolleegi motivatsiooniallikad ja väärtused ning nõnda suunata teda ka oma tööd uuel moel mõtestama. Hoolekandeasutuste juhtide sõnul on selline vestlusviis tõhus nii arenguvestlustes kui ka igapäevatöös kolleegidega, et seada väärtustele tuginevaid eesmärke.
„Maailmakohviku“ meetodi kõige olulisem osa on õigete ja täpsete küsimuste sõnastamine, millele laudkonnad hiljem kordamööda vastuseid otsivad. Nõnda saab igaüks kaasa mõelda iga küsimuse juures ka siis, kui arutelus osaleb palju töötajaid. Leiti, et just see meetod sobib hästi ühiste lahenduste leidmiseks koos dementsusega inimeste lähedastega, kogukonnaga ja asutuse töötajaskonnaga.
„Avatud ruumi“ meetod aitab kõigil töötajatel tuua esile nende jaoks olulisi küsimusi, millele seejärel koos lahendusi otsitakse. Osalejad liituvad aruteludega teematõstatuste juures vabatahtlikult ja vastavalt oma huvile. Kevadkoolis tõstatasid hoolekandeasutuste juhid põnevaid küsimusi, näiteks kuidas luua uue tiimiga ühtne organisatsioonikultuur ja väärtused; kuidas panna eri rahvustest meeskond ühtsena toimima jne. Ühiste arutelude käigus leidsid mõningaid lahendusi kõik esialgu võimatuna näivad küsimused. Leiti, et keeruliste olukordade juures on ülimalt tähtis õlatunne kolleegidega ja võrgustiku tekkimine.
Keeruliste olukordade juures on ülimalt tähtis õlatunne kolleegidega ja võrgustiku tekkimine.
Kevadkool lõppeski dementsussõbralikuks pürgivate hoolekandeasutuste võrgustiku punumisega. Samm-sammult liitusid omavahel alguses väikesed, üksteise lähedal elavatest osalejatest moodustatud tiimid, kes seejärel otsisid oma sõnastatud eesmärkide ühisosa, kuni viimaks vormiti kogu võrgustikku kõige rohkem kõnetanud kolm eesmärki.
TAI ja DKK toel 2023. aastal tegevust alustav võrgustik hakkab töötama selle nimel, et
- hoolekandeasutused jagaksid ühtseid dementsussõbralikke väärtusi ja arusaamu,
- hooldustöötajatel oleks ühiskonnas positiivne kuvand ja seda ametit väärtustataks ning
- hoolekandeasutuste töö kvaliteeti toetaks parimate töömeetodite ja kogemuste jagamine.
Koolitus toimus Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) rahastusel toetuse andmise tingimuste (TAT) „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ alusel.
Miks tasub õppida hooldustöötaja eriala ja seda ametit pidada?
Mariliis Taal
Viljandi Hoolekandekeskuse juhiabi, Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoja (ESJN) liige
Kui me tahame muuta asutused dementsusesõbralikumaks, on vaja, et nii töö tegijatel endil kui ka ühiskonnas laiemalt oleks arusaam hooldustöötaja ameti pidaja võimalusest muuta kellegi elu ja nõnda kogu maailma rikkamaks.
Inimese elu algab sünniga ja lõppeb surmaga. Et see teekond võimalikult edukalt läbida, on oluline hoida vaim virgena. Emotsioonid annavad elule vürtsi ja on inimeseks olemises unikaalsed samamoodi nagu haavatavus. Täiuslikkuse poole püüdlevas ühiskonnas kipuvad ehtsad emotsioonid kahjuks tuimestuma, välditakse inimlikku lähedust, enda avamist ja haavatav olemist. Nii eiratakse elu terviklikkust, kuid kas soovitakse või mitte, elukaare lõpus seda enam vältida ei saa.
Haavatavus on just see, mis meid inimestena päriselt ilusaks teeb. Seda uurinud Ameerika teadlane Brene Brown on tabavalt öelnud: „Oleme maailma inimesena sündinud, et kogeda ühendust teistega. Vaid selle kaudu saame areneda ja elada täisväärtuslikku elu.“
Ühiskonnana oleme märkamatult jõudnud olukorda, kus ühenduse hoidmine on muutunud pinnapealseks ja on justkui kaotanud väärtuse. Ühenduse kogemise on asendanud üksi olemine. Oma töös hooldekodu klientidega näen selgelt, et kuhugi ei ole kadunud nende soov luua tõelist inimlikku kontakti, mõista endaga toimuvat ja oma kohta maailmas. Õnneks leidub väikeses Eestis ka neid, kes kuulanud julgelt südamehäält ja valinud hooldustöötaja eriala.
Heaoluspetsialistil on kosmiline potentsiaal tuua inimesed ühenduse defitsiidist välja. Olen rõõmuga avastanud, et hooldustöö on just see imeline kutseala, kus ühenduse hoidmine on au sees ja osatakse inimliku haavatavuse ilu märgata. See on amet, mis annab võimaluse:
- õppida iga päev midagi uut nii enda kui ka inimeseks olemise kohta;
- kogeda tänutunnet iga päev;
- näha iga uut päeva kingitusena;
- teha paremaid valikuid isiklikus elus;
- paremini mõista iga inimese väärtuslikkust ja seda, kui tähtis on igaühe panus;
- aidata kujundada maailm, mille põhiväärtused on koostöö ja erinevuste austamine.
Olen tänulik, et elu juhatas mind sellesse valdkonda tööle, sest saan veendunult väita, et hooldustöötajad on just need, kelle töö väärtus ajas üha kasvab.
DKK kaudu on üldhoolekandeasutustel võimalik taotleda ka dementsusesõbraliku asutuse märgist. Tänaseks on märgise pälvinud viis asutust: Benita Kodu, SA Koeru Hooldekeskus, Häädemeeste Eakate Kodu, SA Viljandi Haigla hoolekandekeskuse hoolekande osakond ning Käru Südamekodu.