Johannes Mihkelsoni keskus ootab naisi tööturul hakkamasaamist hõlbustavale koolitusele

Kertu Valge, Johannes Mihkelsoni keskuse kaasautor
Liia Tinno, projektijuht

Ühiskonnas on oluline kujundada üldine hoiak soolise võrdõiguslikkuse järgimisele: kõigil peavad olema võrdsed võimalused. 

Naised seisavad tööturul sageli silmitsi nii struktuursete, sotsiaalsete, kultuuriliste kui ka isiklike takistustega, mis mõjutavad töö leidmist, karjääri edenemist ja tööturul püsimist[1]. Nende ületamiseks on vaja pidevat arengut. 

• Sooline palgalõhe ja madalam sissetulek. Eestis on sooline palgalõhe üks Euroopa suurimaid. Palgalõhe mõjutab ka naiste pensioni ja majanduslikku kindlustunnet pikaajaliselt.
• Töö ja pereelu ühildamise raskused. Paljud naised vastutavad rohkem koduste kohustuste ja laste eest, mis võib piirata nende karjäärivõimalusi.
• Tööandjate kallutatud hoiakud ja soolised stereotüübid. Mõned tööandjad võivad eelistada mehi teatavatel ametikohtadel, eeldades, et naised ei ole juhtivatel positsioonidel või tehnilistes valdkondades võrdselt pädevad. Eelarvamuste tõttu võidakse naisi pidada vähem pühendunud töötajateks, kui neil on perekondlikud kohustused.
• Väiksemad võimalused enesetäiendamiseks ja karjääriredelil tõusmiseks. Naistel ei pruugi olla meestega võrdset ligipääsu koolitustele, juhendamisele või võrgustikele, mis aitaksid karjääris edasi liikuda.
• Madalam enesehinnang ja väiksem julgus kandideerida parematele ametikohtadele. Paljud naised alahindavad oma oskusi ja võimalusi ega kandideeri seetõttu kõrgematele ametikohtadele või paremate töötingimuste saamiseks.
• Töökiusamine ja diskrimineerimine töökohal. Paljud naised kogevad tööturul ebavõrdset kohtlemist töölevõtmise protsessist igapäevaste töötingimusteni. Seksuaalne ahistamine, töökiusamine ja ebavõrdne kohtlemine mõjutavad negatiivselt nii naiste vaimset tervist kui ka töömotivatsiooni.

Takistuste ületamiseks on vaja rakendada sihipärased meetmed soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks töökohtadel, suurendada naiste teadlikkust oma õigustest ja arendada paindlikke töötingimusi ning tugisüsteeme.

Projektiga „Töötan ja elan õnnelikult“ toetatakse naisi, kes on tööturult kõrvale jäänud, kellel on raskusi töö leidmise ning hoidmisega või kes tunnevad, et on tööturul ebasoodsas olukorras.

Eestis ja Euroopa Liidus on välja töötatud strateegiaid ja võetud meetmeid, millega vähendada soolist ebavõrdsust, näiteks tekitatakse naistele paremaid võimalusi tööturule sisenemiseks. Ka meie asutusel avanes võimalus Euroopa Liidu programmi toel sellele kaasa aidata.

Projekt „Töötan ja elan õnnelikult“

Johannes Mihkelsoni keskus (JMK) on enam kui 30 aastat toetanud projektide kaudu haavatavaid sihtgruppe, sealhulgas inimesi, kes ei tööta ega õpi, aga ka töötavaid inimesi, sisserändajaid ja sõltuvusprobleemidega inimesi. Soolise võrdõiguslikkuse küsimusele keskendume esimest korda projektis „Töötan ja elan õnnelikult“. Koolituste ja personaalsete teenuste kaudu saame aidata väikestes gruppides osalevatel naistel oma hoiakuid muuta ja leida võimalusi, tekitades nõnda ühiskonda juurde teadlikke ning võrdõiguslikkust toetavaid hääli.

Projektiga „Töötan ja elan õnnelikult“ toetatakse naisi, kes on tööturult kõrvale jäänud, kellel on raskusi töö leidmise ning hoidmisega või kes tunnevad, et on tööturul ebasoodsas olukorras. Projektis osalejatega rääkides selgub, et paljud on silmitsi samade ebavõrdusest ja ühiskonna hoiakutest põhjustatud probleemidega, millest oli eespool juttu. Seetõttu on neil raskem olnud tööturule siseneda ja sinna püsima jääda. Projekti eesmärk on parandada osalejate võimalusi tööelus osaleda ja vähendada soolist ning majanduslikku ebavõrdsust. Varasematest projektidest on Johannes Mihkelsoni keskusel laialdane kogemus töötute koolitamisel, kuid see projekt on eriline, sest on mõeldud ainult naistele, sealhulgas ka töötavatele naistele. Projekt keskendub sellele, et kasvaks julgus, töötahe, motivatsioon ja areneks suhtlemisoskus.

Suurim võit ja õppetund on oma hirmude seljatamine.

Osalema on oodatud naised alates 16. eluaastast – nii töötavad kui ka mittetöötavad, õppurid, lapsehoolduspuhkusel olijad, akadeemilisel puhkusel viibijad jt. Soovime kaasata sada osalejat, praeguseks on liitunud juba 55. Huvi on olnud suur: näiteks Tartus ja Võrus tuli infopäevadele oodatust kaks korda rohkem naisi. See näitab, et paljud naised vajavad töö leidmisel tuge ja on valmis oma tuleviku nimel tegutsema.

Koolitus toetab enesekindlust ja arengut

Projekti peamine osa on põhjalik koolitus. Mittetöötavatele inimestele mõeldud üldkoolitusest kujundasime täiesti uue õppekava, mis toetab enesearengut, suurendab enesekindlust ja teadlikkust. Koolitus keskendub järgmistele teemadele. 

• Psühholoogiline ettevalmistus tööotsinguks (koolitaja ja coach Marika Saard). Enesekindluse ja -hinnangu arendamine, stressi ja läbipõlemise ennetamine ning vaimse heaolu toetamine. Arutletakse ka töökiusu, ärevuse ja muutustega kohanemise üle ning õpitakse enesekehtestamist ja eesmärkide seadmist.
• Tööintervjuu treening ja suhtlemine (koolitaja Kadri Kõiv). Tööintervjuude läbimängimine ja videoanalüüs, eneseväljendus, suhtlemine jne.
• Karjäärivalikud ja -võimalused (koolitaja Maarika Ilves). Uuenduslikud karjäärimudelid, erinevad õppimis- ja töötamisvõimalused.
• Tööõnn ja suhted töökohal (koolitaja Tiina Saar-Veelmaa). Tööõnn kui väga oluline element, et suudaksime olla motiveeritud ja pühendunud.
• Draamaõpe (koolitaja Romet Piller). Tegevuslik, mänguline ja teatrikunsti võtteid kasutav õppimismeetod, mille kaudu saab väljendada ja arendada oma väärtushinnanguid ning väljendusoskust. Draamaõpe näitab, kuidas vabastada pingeid, õpetab vaatlema ja analüüsima ootamatuid olukordi uue pilguga.

Kõige rohkem elevust tekitavad osalejates tavaliselt just draamaõpe ja tööintervjuude videotreening. Koolitusel osalenud Karin (nimi muudetud) kirjeldas oma draamaõppekogemust järgmiselt:

„Draamaõppe päeva alguses oli väike ärevus sees. Ei teadnud, mida oodata, kuid päeva pealkiri kõlas „dramaatiliselt“. Äkki meid pannakse tegema midagi, millega ma toime ei tule? Selleks päevaks oli ka uus lektor, seega ei teadnud, kui vaba tunne temaga tekib.

Pinge kadus kiiresti. Olin vaimustuses, kui palju loovust ja rõõmu meis avaldub, kui mängime ja täidame kohati „mõttetuid“ ülesandeid. Mänguliste ülesannete käigus kogesin, et suutsin teha midagi, millest olin unistanud, kuid ei uskunud end võimeline olevat. Päeva lõpuks tõdesime kogu grupiga, et see päev oli pigem komöödia- kui draamapäev. Ma polnud ammu nii palju naernud!“

Projekti oluline väljund on naiste üldoskuste ja enesehinnangu kasv projekti käigus.

Algul on osalejad veidi tagasihoidlikud ja tunnevad end tööintervjuude läbimängimisel ebakindlalt, kuid koolituse lõpuks on nad tõeliselt avanenud ning valmis tööandjaga kohtuma. Koolitusel osalenud Saara (nimi muudetud) jagas meiega videotreeningul osalemise muljeid:

„Esmalt tundus videointervjuul osalemine hirmutav, kaalusin isegi sel korral loengust puudumist. Aga mõtlesin, et see on proovimiseks ja harjutamiseks üks turvalisemaid keskkondi, koos väga toredate ja toetavate grupikaaslaste ja juhendajatega. Mind aitasid väga kirja pandud intervjuuvastused, et kui midagi meelest läheb, saab spikrit kasutada. Kokkuvõttes läks videointervjuu väga hästi, see mõjus mulle julgustavalt ja innustavalt. Suurim võit ja õppetund on oma hirmude seljatamine.“

Lai valik tugi- ja nõustamisteenuseid

Koolitustele lisaks pakutakse osalejatele teisigi tugi- ja nõustamisteenuseid:

• Coaching ehk partnerlusel põhinev mõttetreening
• Psühholoogiline nõustamine 
• Võlanõustamine
• Karjäärinõustamine
• Sõidutoetus mittetöötajatele ja -õppijatele, et kõigil oleks võimalik teenustel osaleda
• Tööõnne toetaja / juhtumikorraldaja 
• Kohvipaus ja soe lõunasöök koolituspäevadel.

Coaching’u-metoodika ja tehnikad tuginevad mõtteviisile, et inimene ise tajub, mida on tema elus ja töös ette tulevate takistuste lahendamiseks vaja teha. Sageli on lahendused ilmselged, kuid inimene ei pruugi osata neid märgata. Sellistes olukordades on coach’i roll aidata erinevate tehnikate abil lahendusi märgata ning inspireerida tegutsema. 

Positiivseid muutusi on olnud märgata naiste suhtumises iseendasse ja oma tulevikku ning tõusnud on eneseväärtustamine.

Tööõnne assistent Kaisa Sikk hindab osaleja vajadusi ja võimalusi, planeerib temas muutuste esilekutsumiseks vajalikku tegevust ning vahendab teenuseid ja muud abi. Ta toetab kõigi projektis osalejate teekonda eesmärkideni jõudmisel ja aitab saavutada parimaid tulemusi koostöös projektijuhi ning projektimeeskonnaga. 

Projekti toel tekivad käegakatsutavad muutused

Selle projekti oluline väljund on naiste üldoskuste ja enesehinnangu kasv projekti käigus, mis hõlmab teadmisi, oskusi, vastutust ja iseseisvat algatusvõimet ning tegutsemist. Selleni jõutakse sotsiaalsete-, toimetuleku- ja tööotsinguoskuste arendamise käigus, lahendades tööle saamist takistavad asjaolud. Hea näide on projektis osalenud Maria (nimi muudetud) lugu, keda projekt julgustas meelepärase töö otsimisel.

Osaleja kogemuslugu: uus algus tugevas naistegrupis

Lisaks koolitustele projekti ajal ja teenustele on projektil ka arvestatav hilisem sotsiaalne mõju: osalejad saavad omavahel lähedaseks ja grupi liikmed kohtuvad tihti ka pärast projekti lõppu.

Koolitaja ja coach Marika Saard kirjeldab nõustamise käigus nähtud muutusi osalejates: „Naiste projekti raames pakutud individuaalne coaching on mitmekülgsem ja -kihilisem kui nn klassikaline coaching. Alati „puhast“ coaching’ut ei saa pakkuda. Tihtipeale vajavad naised endas ja oma soovides selgusele jõudmist ning eelkõige vajavad nad enesekindlust, mis erinevatel põhjustel on langenud. Seega, on olnud vaja pakkuda ka psühholoogilist nõustamist kombineerituna coaching’u elementidega.

Koolitajana on mul olnud suurepärane võimalus grupiga alustada ja lõpetada: tänu sellele olen saanud osalejates toimunud muutusi jälgida ning need on olnud märgatavad! Grupid on kenasti sulandunud ja tore on olnud näha üksteise toetamist ning julgustamist – see on suur lisaväärtus! Positiivseid muutusi on olnud märgata naiste suhtumises iseendasse ja oma tulevikku ning tõusnud on eneseväärtustamine. Lisaks, lühikese aja jooksul on nii mõnigi naine saanud teadmise, mis suunas soovib edasi liikuda.“ 

Johannes Mihkelsoni keskus

Johannes Mihkelsoni keskus on tegutsenud juba enam kui 30 aastat, millest ligi 20 aastat osutab tugiisiku teenust. Korraldame erinevat tegevust ja viime ellu projekte nii kohalikul, riigi kui ka rahvusvahelisel tasandil. Oleme teinud koostööd Eesti ja Euroopa organisatsioonidega, kelle hulgas on näiteks Avatud Eesti fond, Hollandi suursaatkond, Euroopa Noored, Euroopa Liidu infosekretariaat, hasartmängumaksu nõukogu, integratsiooni sihtasutus, ettevõtluse arendamise sihtasutus (EAS), riigi tugiteenuste keskus (RTK), sotsiaalministeerium, justiitsministeerium, siseministeerium, kultuuriministeerium, aga ka Alfred Moseri fond, Westminsteri fond, Jean Jaures’i fond, Friedrich Eberti fond, Euroopa Komisjon.

Praegu toimuvad kaks põnevat rahvusvahelist projekti.

Projektis „MIND“ töötatakse välja vaimse tervise käsiraamat kutsehariduse raames õpi- ja töörändes osalevatele inimestele ning täiskasvanute koolitajatele. Eesmärk on aidata inimestel märgata võimalikke vaimse tervise probleeme ja abi leida.

Projekti „Caring Compass“ käigus koostatakse käsiraamat tugiisikutele ja teistele nõustajatele, mis aitab igapäevatöös areneda. Valmivad erinevad tööriistad, mis hõlbustavad tugiisiku tööd kliendiga suhtlemisel ja aitavad tema muret kergemini selgitada.

Alates 1. märtsist algab ESF+ kaasrahastatav projekt „Teadlikumalt tööle ja õppima“, mille sihtrühm on mittetöötavad ja mitteõppivad inimesed.

Meie keskuse poole võivad koostöösooviga pöörduda omavalitsused, koolitajad, tugiisikud, MTÜ-d jt.

Rohkem infot JMK tegevuste kohta leiab veebilehelt www.jmk.ee või jälgides meid Facebookis.